Noorsootöö ajalugu on Eestis pikem kui 100 aastat, alustades juba 19. sajandil noorsootöö eelkäijatega. Esimene noorsootööd reguleeriv seadus oli noorsoo organiseerimise seadus, mis võeti vastu juba 1936. aastal ning käsitles noorena kõiki alla 20-aastaseid isikuid. Erinevatel ajalooperioodidel sõltus noorsootöö eesmärk ja noorte kaasatus noorsootöösse poliitilisest, majanduslikust jms olukorrast, mis omakorda sõltus riigikorraldusest (nt okupatsioonide ajal). 1990. aastal loodi Haridusministeeriumisse noorsootööteenistus, mille eesmärk oli luua noortepoliitikat ja riiklikke noorteprogramme, et kindlustada noortele mitmekesised võimalused noorsootöös osalemiseks. 1999. aastal võeti vastu esimene noorsootöö seadus, korraldati esimene noorsootöö foorum ja loodi Eesti Noorsootöö Keskus (praeguseks Haridus- ja Noorteamet). Eestis on vastavalt noorsootöö seadusele noorsootöö noortele mitmekülgsete võimaluste loomine väljaspool formaalharidust, perekonda ja tööelu. Noorsootöö sihtrühm on 7-26-aastased noored.

Noortevaldkonna eest vastutab Haridus- ja Teadusministeerium ning täpsemalt noorte- ja andepoliitika osakond. Noortepoliitika elluviimisega tegeleb Haridus- ja Noorteamet. Praktiliselt korraldab noorsootööd kohalik omavalitsus – kas linn või vald. Strateegilised noortevaldkonna eesmärgid on seatud noortevaldkonna arengukavas 2021-2035.

Peamised struktuurid, mis noorsootööd Eestis pakuvad, on järgmised:

• noortekeskus – noorsootööasutus, mida haldab kas kohalik omavalitsus või mittetulundusühing, mis pakub laia ringi teenuseid ja enamus ka avatud noorsootöö teenust, mis tähendab, et ligipääs sellele on kõigil noortel sõltumata tema taustast; Eestis on ligi 300 avatud noortekeskust;
• huvikool – pakub huviharidust õppekava alusel ning see on noorsootöö üks formaalsemaid osi; huvihariduse traditsioonid on Eestis ühed vanimad; Eestis on ligi 800 huvikooli;
• noorteühing – mittetulundusühing, mille liikmetest 2/3 peavad olema noored ja mille eesmärk on arendada noorsootööd;
• noorsootööühing – mittetulundusühing või mittetulundusühingute liit, mille eesmärk on kaitsta teiste samalaadsete ühingute huve;
• noortevolikogu – kohaliku omavalitsuse nõuandev organ, mis koosneb noortest ja mis räägib kaasa noori puudutavatel elualadel;
• noortelaagrid – noortele tervistava ja arendava puhkuse ning mitmekesise koolivaheaja pakkmine;
• noortemalevad – noortele tööharjumuse kujundamise ja esimese töökogemuse võimalus;
• koolinoorsootöö – huviringid, õpilasesindus jmt, mida pakutakse üldhariduskoolis koolielu mitmekesistamiseks.

Noortevaldkonna jaoks eraldatakse riiklikult raha ning noortevaldkonna arengukava 2021-2035 perioodiks on kogusumma üle 356 miljoni euro. Noortevaldkonna alast infot ja statistikat võib leida Noorteseire juhtimislaualt ning Haridussilmast.Noortevaldkonnas kvaliteedi tagamiseks on kehtestatud riiklikult noorsootöötaja kutsestandard. See sätestab miinimumnõuded, millele noorsootöötaja peaks vastama. Hetkeseisuga ei ole kutsetunnistuse omamine noorsootöötajatele kohustuslik, küll aga on see kohustuslik, kui noorsootöötaja töötab noortelaagris. Kohalikele omavalitsustele on loodud noorsootöö kvaliteedi hindamise tööriist, mis aitab linnadel ja valdadel hinnata oma noorsootöö olukorda. Noorsootöö eriala on võimalik õppida kolmes kõrgkoolis – Tallinna Ülikoolis (noorsootöö rakenduslik kõrgharidus, noorsootöö korraldus magistriõppes), Tartu Ülikooli Narva kolledžis (noorsootöö bakalaureusõpe) ning Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemias (rakenduskõrgharidus kogukonnahariduses).

Noortevaldkonna alase teadlikkuse tõstmiseks on riigi tasandil olemas noorteinfoportaal Teeviit, korraldatakse iga-aastaselt noorsootöö nädalat ja tähistatakse rahvusvahelist noortepäeva.