Kultuuritarbimise olukord on Eestis väga hea ning Eurobaromeetri andmetel tarbib 30% palju või väga palju kultuuri ning ca 80% noortest, kes on vähemalt 15-aastased, on aktiivsed kultuuritarbijad. 15-24-aastaste noorte seas on kõige populaarsemad kultuuritarbimise vormid kino, raamatukogu ja kontsert. Need on peamised populaarsed tegevused kogu rahvastiku seas.
Loovuse ja kultuuri valdkonna eest vastutab peamiselt Kultuuriministeerium, kes arendab kultuuripoliitikat ja kultuurivaldkonna rahastamist. Lisaks tegelevad erinevate suundadega veel Haridus- ja Teadusministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Haridus- ja Noorteamet, Integratsiooni Sihtasutus, Laulupeo Sihtasutus, Rahvakultuurikeskus ning Kultuurkapital. Noortevaldkonnas tegutsevad lisaks veel Eesti Kunstikoolide Liit, Eesti Muusikakoolide Liit, Eesti Tantsuhuvihariduse Liit, Eesti Teadushuvihariduse Liit, Eesti Huvikoolide Liit, Erahuvikoolide Liit, Harrastusteatrite Liit jt. Kultuuri valdkonnas kehtib kultuuri arengukava 2021-2030, millega soovitakse muuhulgas suurendada laste ja noorte osalemist kultuurielus, arendada laste- ja noortekultuuri terviklikult ning tagada noortele ligipääs mitmekülgsele ja kvaliteetsele kultuurile. Samamoodi on noorte kultuurielu arendamist toodud välja noortevaldkonna arengukavas 2021-2035, kus noored on mh kultuurielu edendajad.
Noorte kultuuriharjumuste arendamiseks on kasutatud nt programmi „Igal lapsel oma pill“, mis kestis aastatel 2015-2018 ja mille eesmärk oli suurendada muusikahariduse kättesaadavust noorte seas. Kõige tähtsam üleriigiline rahvuskultuuri tutvustamise programm on noorte laulu- ja tantsupeod. See on suunatud noortele vanuses 7-26 ja see toimub iga 5 aasta järel Tallinna Lauluväljakul. Osalejad kannavad peamiselt rahvariideid ning üritus ise kestab paar-kolm päeva, ent ettevalmistused ja muud kogunemised kestavad pikema aja vältel. 2003. aastal kanti laulu- ja tantsupeod UNESCO maailmapärandi nimekirja. Järgmine üldlaulu- ja tantsupidu toimub 2024. aastal.
Kultuuripädevuste arendamine on ka riiklikus põhikooli ja gümnaasiumi õppekavas välja toodud üldpädevuste all, seega arendatakse seda juba maast madalast. Lisaks on muusika- ja kunstiõpetus igas üldhariduse astmes kohustuslikud. Mitteformaalse õppe kaudu on võimalik kultuurialaseid pädevusi arendada läbi huvihariduse ja -tegevuse. Huviharidus põhineb õppekaval ning selle kaudu on võimalik huviala õppida pikaajaliselt (nt spordikoolis, muusikakoolis, tantsukoolis jmt). Huvitegevuses on võimalik osaleda lühiajaliselt ja mitmesugustes keskkondades, nt kooli huviringides, noortekeskuse huviringides jm. Kunsti ja kultuuri on võimalik õppida ka kõrghariduse tasemel nt Eesti Kunstiakadeemias, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias, Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemias, Tallinna Ülikoolis ja Tartu Kõrgemas Kunstikoolis Pallas. Kutseharidust saab omandada Georg Otsa Muusikakoolis ja Tartu Heino Elleri koolis.
2009. aastal loodi liikumine Loov Eesti, mille eesmärk on arendada ja toetada ettevõtlikkust kultuuri- ja loovsektoris. Liikumise kodulehel on palju infot loomemajandusest, sh on loodud virtuaalne toode nimega PESA, mis on Eesti esimene veebipõhine arenguprogramm. PESA eesmärk on konsultantide abil vormida ideest läbilöögivõimeline toode. Seal on üle 180 koolitusvideo, mis annavad äri alustamiseks teadmisi.
Eesti on üks digitaliseeritumaid ühiskondi maailmas ning väga palju teenuseid pakutakse veebipõhiselt. Koolidele arvutite ja hea internetiühenduse pakkumiseks loodi 1997. aastal Tiigrihüppe Programm. Õpilaste tehnoloogiaharjumuste kujundamiseks on olemas ProgeTiigri programm. Selle kaudu saavad õpetajad leida vahendeid, mida õppetöös kasutada, sh programmeerimise, robootika, 3D disaini, nutiäppide ja multimeedia teemadel.
