Eesti rahvastikutrendid omavad suurt mõju hariduselu planeerimisele. Eelkooliealiste laste hulk väheneb ning viimati ületas 1. klassi õpilaste koguarv 15 000 aastal 2000. Gümnaasiumiõpilaste arv on langustrendis. Kooliealiste laste arvu vähenemine mõjutab ka kõrgharidust, kus tudengite arv on samuti vähenemas.

Eesti haridus on väga heal tasemel nagu näitavad PISA-testid. Viimane PISA-test viidi läbi 2018. aastal ning siis olid Eesti 15-aastased noored lugemises, matemaatikas ja loodusteadustes Euroopa riikides seas esikohal. Lugemises on Eesti maailmas 5. kohal, loodusteadustes 4. kohal ning matemaatikas 8. kohal. 

Peamised terminid, mida haridusmaastikul kasutatakse, on järgmised:

• elukestev õpe – kombineerib formaalharidust ja kõike muud, mida pakutakse formaalharidusest väljapool, sh tööelu, vabaharidus, huviharidus jpt;
• mitteformaalne õpe – õppimine, mis leiab aset väljaspool koolitunde ning on ette võetud teadlikult eesmärgiga end arendada;
• informaalne õpe – toimub igapäevaelusituatsioonides ning ei oma õppimise eesmärke, ent see juhtub spontaanselt;
• formaalharidus – leiab aset koolikeskkonnas ning põhineb õppekavadel.

Hariduse ja koolituse eest vastutab Eestis Haridus- ja Teadusministeerium. Ministeeriumi ülesanne on tagada sihipärane ja efektiivne hariduse, teaduse, noorte- ja keelepoliitika arendamine. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium vastutab ettevõtlikkuse eest ning Sotsiaalministeerium tööturupoliitika ja sotsiaalkaitse eest.

Mitteformaalse ja informaalse õppe tunnustamiseks on Eestis kasutusel varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise süsteem (VÕTA). Lisaks on võimalik noorsootöö kaudu omandatud kogemusi tõendada Noortepassi kaudu. Lähemalt loe siit.

Mõned näited rahvusvahelistest õppimisvõimalustest:

• YFU – õpilasvahetused;
• Erasmus+ – pika- ja lühiajalised mobiilsusprojektid, sh õpilasvahetused, vabatahtlik tegevus, õpiränne jne;
• Kristjan Jaagu stipendium – stipendiumid magistrantidele ja noorteadlastele välismaal õppimiseks või teadustöö tegemiseks;
• noore õpetlase stipendium – Eestist pärit andekate keskharidusega noorte toetamine bakalaureuse taseme õpingutes tunnustatud välisriigi kõrgkoolides;
• jne.

Meediakirjaoskuse arendamine ning digioskused on osa põhikooli ja gümnaasiumi riiklikust õppekavast. Nutika noorsootöö kaudu arendatakse neid oskusi ka noorsootöös. Vastav kontseptsioon võeti vastu 2017. aastal. Noorte teadlikkuse tõstmist riigi tasandil tehakse Teeviit noorteinfoportaali kaudu. Lisaks on kasutusel mitmed piirkondlikud noorteinfoportaalid.