Noorte osalus on üks peamisi noorsootöö põhimõtteid ja eesmärke. Noorsootöö seaduses on toodud noorsootöö korraldamise põhimõtted, millest üks tähtsaim ütleb, et noorsootööd tehakse noorte jaoks ja koos noortega, kaasates neid otsustusprotsessidesse. Samamoodi on noorte osalus üks prioriteete noortevaldkonna arengukavas 2021-2035.
Eestis on kohaliku omavalitsuse valimistel hääletamisõigus alates 16. eluaastast, muudes valitsemisastmetes on see alates 18. eluaastast. Kõige aktiivsemad e-hääletajad on noored ja täiskasvanud vanuses 25-34. Esimestel kohalikel valmistel (2017) oli 16-17-aastaste e-hääletuse protsent 1,1, 18-24-aastastel 6,7% ning 25-34-aastastel 22%. 2021. aasta kohalike valimiste paberhääletuse osakaal 16-17-aastaste seas oli 2%, 18-24-aastaste seas 4% ning 25-34-aastaste seas 8%. E-hääletajatest oli 16-17-aastaseid 1,5%, 18-24-aastaseid 6,2% ning 25-34-aastaste seas 16,8%. See näitab, et noorte valimisaktiivsus on pigem tõusutrendis. Kandideerimisõigus parlamenti tekib noorel 21. aastaselt, kohaliku omavalitsuse volikogusse 18. aastaselt ning Euroopa Parlamenti 21. aastaselt. Presidendiks kandideerimise õigus tekib 41. aastaselt.
Eesti Noorteühenduste Liit (ENL) loodi 2002. aastal ning see ühendab noorteorganisatsioone ja noortevolikogusid. 01.01.2023 seisuga koondus sinna üle 130 noorteühenduse ja -volikogu. ENL-i juhib üldkogu, mis valib nõukogu (5-9 liiget) ja juhatuse (3-5 liiget). ENL koordineerib ja toetab noorte osalust ning selleks pakutakse koolitusi ja juhiseid noortevolikogudele, aktiivgruppidele jmt ning ka rahalisi toetusi. Avalik rahastamine on olemas uute volikogude loomiseks ning olemasolevate toetamiseks ning see tuleb Haridus- ja Teadusministeeriumist ENL kaudu. Noortevolikogu on valla- või linnavolikogu juures tegutsev noortest koosnev nõuandva õigusega osaluskogu ning selle eesmärk on panustada noori puudutavatesse teemadesse. Noortevolikogu valitakse kindlaks perioodiks piirkonna noorte poolt.
Eesti Üliõpilaskondade Liit (EÜL) loodi 1991 ning koondab üliõpilasesindusi. 01.01.2023 seisuga oli EÜL liikmeid 14. Üliõpilasesindus on noorte tudengite võimalus üliõpilaselus kaasarääkimiseks. Eesti Õpilasesinduste Liit (EÕEL) loodi 1998 ning see koondab õpilasesindusi, sh kokku ligi 90 000 õpilast üle Eesti. Õpilasesinduse kaudu saavad õpilased kaasa rääkida koolielus. Kõik esindusorganisatsioonid saavad iga-aastaselt Haridus- ja Teadusministeeriumi toetust.
Noortega konsulteeritakse erinevatel tasanditel – kohalikul tasandil noortevolikogu ja õpilasesinduse tasandil, üleriigilisel tasandil kõigi esindusorganisatsioonide ja ENL kaudu. Lisaks viiakse läbi osaluskohvikuid, kasutatakse aktiivgruppe jmt. Eestis on noorte kaasamine otsustusprotsessidesse oluline osa noortevaldkonna planeerimisest.Noorte teadlikkuse tõstmiseks on loodud erinevaid kanaleid, sh riigiportaal, noorteinfoportaal Teeviit ning regionaalsed infolehed. Eraldi kampaaniaid teeb ka ENL, sh noorte ootuste platvorm.
