Eestis ja ka mujal Euroopas järjest vähenev rahvastik hakkab tulevikus mõjutama ka tööealiste inimeste arvu. 20 aasta pärast on Eestis 100 000 tööealist inimest vähem kui praegu. Tööturupoliitikat arendab Eestis Sotsiaalministeerium ning viib ellu Töötukassa. Töötamist reguleerib töölepingu seadus ning sihid seab Heaolu arengukava 2016-2023. Noorte töötuse tase on Eestis üks Euroopa kõrgeimaid. Sarnaselt Euroopa trendidele, on kõrgem oht töötuks jääda neil, kelle haridustase on madalam ja kellel ei ole erialast haridust. Noorte, kes ei õpi ega tööta, osakaal on langenud viimase viie aasta jooksul poole võrra. Eesti tööturg on maailmas 15. kohal, kuna meil on lihtne töölevõtmise ja töösuhte lõpetamise protsess, lihtne seadusandlus, kõrge võõrkeeleoskus ning head oskustöölised.
OSKA programm tegeleb tööturu vaatlemise ja tulevikuoskuste ennustamisega. Sellega tegeleb Haridus- ja Teadusministeerium ning ellu viib Kutsekoda. OSKA saab vastavalt hetkeolukorrale prognoosida, millised oskused on vajalikud järgmise 10 aasta jooksul. Lisaks on Töötukassal olemas tööjõuvajaduse baromeeter, mis ennustab lühiajalist tööjõuvajadust erialade kaupa.
Eestis saab noor kasutada karjäärinõustamise teenuseid osaliselt haridus- ning osaliselt tööturusüsteemis. Põhihariduse üks kohustuslik osa on karjääriplaneerimine, lisaks saab teenust kasutada ka väljaspool kooli Töötukassas. Õppenõustamisteenuseid pakuvad Rajaleidja keskused.
Eestis saab kasutada nii praktikat kui õpipoisiõpet, et valida oma karjäärisuund. Enamasti on populaarsem siiski praktikatel osalemine.
Üld-, kutse- ja kõrghariduses saab kasutada varasemate õpi- ja töökogemuse arvestamist ehk VÕTA-t selleks, et oma varasemaid kogemusi õpingutes arvesse võtta. Kõik õppeasutused peavad oma õpilasi teavitama, kuidas VÕTA-t saab kasutada. Ülikoolis on võimalik kõiki aineid VÕTA-ga üle kanda, v.a. lõputöö kirjutamine. VÕTA on Eestis laialdaselt kasutuses ning see muudab (taas)liitumise haridussüsteemiga lihtsamaks.
Noored alates 16. eluaastast saavad osaleda Töötukassa teenustes, kui nad on töötuna registreeritud. Neile pakutakse personaliseeritud tööturuteenuseid, et toetada neid tööotsinguil. Noortegarantii projektist loodi mitmeid algatusi, sh nt Minu esimene töökoht – noorte töölevõtmise toetamiseks tööandjatele võtmaks tööle noori vanuses 16-29. See projekt annab tööandjale 50% noore töölise palgast, kuid mitte rohkem kui kaks riiklikku miinimumpalka, 12 kuuks ning koolituskuludeks kuni 2500 eurot kahe aasta peale.
Rahvusvahelist töötamist, koolitamist ja ettevõtlikkust toetab Töötukassa läbi EURES-e esimese töökoha projekti. Tegemist on Euroopa liidu mobiilsusprogrammiga, mis aitab noortel leida tööd või praktikat Euroopa Liidu liikmesriikides, Norras või Islandil ning tööandjatel aitab leida kvaliteetset tööjõudu.Algavatele ettevõtjatele on Eestis mitmeid toetusskeeme, et aidata oma ettevõtte alustamisega, sh alustava ettevõtte laenud, riiklik garantii laenu saamiseks, starditoetused jpm. Ettevõtlusõpet arendab Eestis Junior Achievement, mis toetab eelkõige õpilasfirmasid üldhariduskoolides. Start-up Estonia programm on mõeldud ettevõtlikkuse suurendamiseks ning aitab finantseerida idufirmasid.
