Vabatahtlik tegevus on Eestis pika ajalooga, ent alates 2000. aastast on tegeletud sellega süsteemsemalt. Eestis tegeleb vabatahtliku tegevuse arendamisega 1991. aastal loodud Vabaühenduste Liit. 2006. aastal võeti vastu esimene ja viimane Eesti vabatahtliku tegevuse arengukava 2007-2010. Ametlikult ei ole Eesti seadustes vabatahtliku tegevuse mõistet kuskil lahti selgitatud. Noortevaldkonna arengukava on hetkel ainus kehtiv strateegiline dokument, mis käsitleb noorte vabatahtlikku tegevust ja ettevõtlikkust. Eraldi arengukava sellele tehtud ei ole.
Vabatahtlikku tegevust üldisemalt korraldab Eestis Siseministeerium, kes teeb koostööd ka Haridus- ja Teadusministeeriumiga. Vabatahtliku tegevuse projekte koordineerib aga Erasmus+ ja Euroopa Solidaarsuskorpuse Agentuur.
Iga 5 aasta järel viiakse läbi vabatahtliku tegevuse uuringut, mille tulemusena saab öelda, et noorte sihtgrupp on kõige enam vabatahtlikust tegevusest teadlik ja osaleb kõige enam erinevates tegevustes.
| Vanusegrupp | Teadlikkus vabatahtlikust tegevusest | Teadmatus vabatahtlikust tegevusest | Ei ole vabatahtlikud | |||
| 2013 | 2018 | 2013 | 2018 | 2013 | 2018 | |
| 15-24-aastased | 32% | 38% | 10% | 32% | 58% | 31% |
| 25-34-aastased | 22% | 32% | 5% | 21% | 73% | 47% |
| 35-49-aastased | 28% | 29% | 7% | 21% | 65% | 50% |
| 50-64-aastased | 19% | 26% | 4% | 77% | 77% | 56% |
| 65-74-aastased | 20% | 15% | 8% | 72% | 72% | 68% |
Lisaks Erasmus+ ja Euroopa Solidaarsuskorpuse Agentuurile pakuvad vabatahtliku tegutsemise võimalusi ka teised asutused, sh Continuous Action, Seiklejate Vennaskond, EstYES, Mondo jpt. Lisaks vahendavad infot võimaluste osas Vabatahtlike Värav ning Teeviit.
Vabatahtliku kogemuse kaardistamiseks on võimalik kasutada näiteks Vabatahtliku Passi või Noortepassi.
