Eestis on noor 7-26-aastane isik, sh laste sihtgrupp on kuni 18. eluaastani.
Noortevaldkonna eest vastutab Haridus- ja Teadusministeerium ning täpsemalt noorte- ja andepoliitika osakond, kes tegeleb noorsootöö, huvihariduse ja andepoliitikaga. Haridus- ja Noorteamet tegeleb hariduse ja noortevaldkonna programmide elluviimisega. Kohalikud omavalitsused ehk linnad ja vallad tegelevad peamiselt kohaliku elu korraldamisega, sh noorsootöö teenustega ning seetõttu tuleb enamus raha just nende eelarvest. Riigi poolt on noortevaldkonna arendamiseks perioodiks 2021-2035 ette nähtud 356,29 miljonit eurot. Raha jagatakse erinevate programmide elluviimiseks, mille puhul esitatakse nende lõpus aruanded, et veenduda raha kasutamise õigsuses. Lisaks kasutatakse ka Euroopa Liidu vahendeid, et luua juurde täiendavaid programme.
Peamine noorsootööd reguleeriv seadus on noorsootöö seadus, kus on toodud välja peamised noortevaldkonna mõisted, organisatsioonid, noorsootöö vormid ja põhimõtted ning noorsootöö rahastamine. Noortevaldkonna arengukava seab neli peamist eesmärki, mille kaudu noorte elu paremaks muuta – nendeks on:
- HOOG – noored on loov ja ühiskonda edasiviiv hoogsalt jõud, sh erinevate valdkondade edendajad ja eestvedajad;
- OSA – noorte õiguste kaitsmine riigis on järjepidev ning noorte aktiivne osalemine kodanikuna on toetatud;
- ISE – kvaliteetne noorsootöö on kättesaadav igal pool ja annab kõigile noortele võimaluse mitmekülgselt areneda ning iseseisvuda;
- KINDLUS – noorte üksijäämist märgatakse ning ennetatakse.
Arengukava kinnitatakse valitsuse poolt peale seda, kui Riigikogu on teemat arutanud. Arengukava viib ellu Haridus- ja Teadusministeerium. Noortekeskset lähenemist toetab koostöö Eesti Noorteühenduste Liiduga. Arengukava elluviimiseks tehakse koostööd erinevate ministeeriumite ja organisatsioonidega. Ministeeriumite vaheline koostöö on Eestis normaalsus ning riigieelarve seadus paneb paika koostöö ulatuse, sh arengukavade koostamisel. Eestis kasutab kogu avalik sektor tõenduspõhist poliitika kujundamist, mis tähendab seda, et enne uuritakse, mida on vaja teha ning seejärel tehakse vastavalt tulemustele ka plaanid. Riiklikult on võimalik noortevaldkonna andmeid saada Noorteseirest ja Statistikaameti Juhtimislaualt. Lisaks kogutakse infot Eesti Hariduse Infosüsteemi (EHIS), Haridussilma, Töötukassa töötamise registrisse, rahvastikuregistrisse jne.
Noortevaldkonnas toimub ka tihe rahvusvaheline koostöö, sh Belgia Flaami kogukonna, Gruusia, Moldova, Tšehhi, Kanada jpt-ga. Lisaks kuulub Eesti erinevatesse töögruppidesse, näiteks ERYICA (Euroopa noorteinfo ja nõustamise agentuur). Väga palju viiakse ellu Erasmus+ projekte nii noortele kui noorsootöötajatele.
