Noorteinfoportaal Teeviit küsis ökoloog Mihkel Kangurilt kolm noori enim huvitavat küsimust keskkonna teemal.
1. Mida saame kiiremas korras teha iseseisvalt ja terve inimkonnana, et aeglustada kliima soojenemist ja ära hoida katastroofe? Kust saada usaldusväärset lisainfot teema kohta?
Kliimakriisi juures tahan kõigepealt rõhutada, et see on vaid üks aspekt inimkonna edasist arengut mõjutavatest keskkonnamuutustest, millega me peame tegelema. Kliimamuutustega koos on toimumas liikide massiline väljasuremine, mullastiku häving ja ulatuslik veerezhiimi muutus. Kõik need protsessid on omavahel seotud ja üksteisest võimestatud. Nende eraldi käsitlemine võib viia aga olukorra halvenemiseni. Näeme seda näiteks Eesti metsadebatis, kus väidetakse, et kliimamuutuste vastu aitab metsade veel intensiivsem raiumine ja puidu põletamine põlevkivikateldes. Püüdes päästa kliimat hävitatakse aga elurikkust ja tulemuseks on veel suurem katastroof. Selleks et probleemi lahendada, tuleb vaadata asju kompleksselt.
Ulatuslike keskkonnamuutuste peamine põhjustaja on suur rahvaarv ja üha kasvav tarbimine. Rahvaarvu vähendamine on seega esimene ülesanne. Ainus toimiv lahendus selleks on parem haridus, eriti naiste haridus. Kuid sellest üksi ei piisa. Me peame otsustavalt piirama ka oma tarbimist. Siin on kõige üheks suurimaks probleemikohaks põllumajandus ja toidu tootmine. Just põllumajandusest tekib kõige enam kasvuhoonegaase. Samuti on põldude jaoks metsade raadamine põhjus elurikkuse hävimisel. Ebaõigete põllumajandusvõtete tõttu hävinevad mullad ning kliima ja taimestiku muutustega koos muutub ka globaalne veerezhiim.
Seega on üheks igaühele jõukohaseks võimaluseks vaadata üle oma toidulaud. Kõige esimene samm peaks olema toidu raiskamise lõpetamine. Siia alla kuulub ka metaboolne toidu raiskamine, ehk siis ebatervislik ning liigsöömine. Aga ka valides pigem taimse toidu, olgu esmane valik kodumaised mahedad köögiviljad. Vähene liha mida tarbida tulgu mahetootjatelt ja neilt talunikelt kes hoolitsevad meie maastike avatuna hoidmise eest.
Näiteks rannaniidud on olnud avatud maastikud kogu oma ajaloo vältel, mistõttu inimesed peavad rändlindude puhkealade avatuna hoidmise nimel oma tegevust seal ka jätkama. Ökosüsteemide taastamine, mullastiku süsinikuakumulatsiooni intensiivistamine, märgalade ja metsade hoidmine, et neisse akumuleeruks üha rohkem süsinikku, peaks olema iga meie tegevuse oluline aspekt. Tegevused mis töötavad ökosüsteemide normaalse toimimise vastu, tuleb lõpetada. Peale toidu, ka kõik muu mida me tarbime on seotud keskkonnaga, iga meie riideese, lennukilomeeter, email ja vaadatud film on seotud keskkonnaressurssidega. Iga meie rahakupüür on kui hääletussedel. Igaühel meil on valik, millist maailma me läbi oma tarbimise toetame. Teha endale selgeks, kuidas sünnivad näiteks need jalanõud mida sa kannad, annab ehk tuge oma valikuteks.
Tarbimise juures tuleb püüda eristada, mis on meie tahtmised ja mis on meie vajadused. Tänapäevane majandusmudel loob üha enam ahvatlusi, mis kasvatavad meie tahtmisi ja üritavad suruda neid meie vajadusteks. Tasub aga mõelda, mis on meile tõeliselt oluline, mis tagab tegelikult meie heaolu ja kas neid saab raha eest. Tarbimise üleüldine vähendamine on meie igaühe võimalus.
Informatsiooni keskkonnakollapsi kohta on äärmiselt palju, sealhulgas on ka segadust väga palju. Informatsiooni haldamise oskus, valeinfo ära tundmine on tänapäevane pädevus. Kui tekib kahtlus, siis tasub alati pöörduda teadusartiklite poole. Väga head süsteemsed allikad on ka vastava valdkonna ÜRO programmide või allstruktuuride välja antud publikatsioonid.
2. Kas on võimalik, et 5 aasta pärast on Eestis „soe“ talv?
Praeguste prognooside kohaselt tõesti muutub meie ilmastik Šotimaa laadseks. See tähendab suve ja talve erinevuste vähenemist. Samas võib üldise halluse sisse visata ekstreemseid ilmastikunähtuseid nagu põuad ja kuumalained, üleujutused ja suured tormid.
3. Kui kaua on meil tegelikult aega punktini, mil tagasiteed enam pole?
Praeguste parimate teadmiste kohaselt on murdepunktiks hetk kui tööstusrevolutsiooni eelse seisuga on Maa keskmine temperatuur tõusnud 1.5 kraadi võrra. Praeguseks on temperatuur tõusnud juba ligi 1 kraadi võrra ja prognoositakse, kui inimkond ei võta ette radikaalseid muutuseid majanduses, eriti süsinikul põhineva energeetika osas, saabub murdepunkt 10-15 aasta jooksul. Peame tegema otsustavaid valikuid praegu.
Artikkel on koostatud noorteinfoportaal Teeviit poolt.
Avaldatud noorteinfoportaalis Teeviit 2021. aastal.
