Valeuudis on enamasti uus ehk uudise moodi info, mis tundub korraga nii uskumatu kui ka usutav. Teiseks jätab see mulje nagu tegu oleks ajakirjandusega.
Valeinfo levib internetis kiiremini kui tõene. Sealjuures mängib olulist rolli asjaolu, et valeinfo pakub alati midagi täiesti uudset – mõistagi, sest seda ei piira päriselu raamid ja tõepärasuse nõue. Valeinfo levib kõige enam Facebooki kaudu. 22 protsenti neist, kes olid lugenud valeuudist, olid vahetult enne seda külastanud just Facebooki. Teisisõnu jõudsid nad valeinfoni sotsiaalmeedia abiga. Võrreldes seda näitajat ajakirjandusega, siis ajakirjandusväljaande kaudu oli valeuudiseni jõudnud vaid kuus protsenti valeuudiste lugejatest. Seega ajakirjanduses ilmub siiski valdavalt kontrollitud info, mis hoiab ka inimesi valeinfo eest. Siiski tasub mõelda kriitiliselt, kas iga uudis on tõene?
Kuidas kontrollida uudise õigsust?
- Kontrolli autorit. Kes on selle teksti autor ja mis on tema seos selle uudisega?
- Kontrolli kuupäeva. Äkki on see aegunud info?
- Kontrolli veebilehte. Kelle veebileht see on ja kas tundub kahtlane?
- Hinda sisu. Loe tekst läbi ja mõtle kriitiliselt – kas tundub reaalne?
- Otsi lisainfot ja materjali. Vaata veebis ringi – kas kuskil on veel sarnast infot?
- Kahtled? Küsi nõu eksperdilt või mõnelt täiskasvanult.
Kontrolli fakte siin: Snopes.com
Materjali on koostanud noorteinfoportaal Teeviit.
Avaldatud noorteinfoportaalis Teeviit 2022. aastal.
