Kas teadsid, et iga Eesti inimene toodab aastas umbes 400 kilo prügi? See on suur number, mistõttu tuleks hoolikalt jälgida, millise ökoloogilise jalajälje me planeedile jätame. Noorteinfoportaal Teeviit jagab infot prügi sorteerimisest, loe lähemalt!
Üks heategu keskkonna jaoks on kindlasti prügi sorteerimine, sest nii on võimalik prügist uusi asju toota ehk materjale taaskasutada. Kui taara kogumine ja tagastamine on muutunud aastatega normiks ning elementaarseks, siis sama võiks toimuda ka muu prügiga, mida igapäevaselt oma tegevuse ja tarbimisega tekitame, näiteks pakendid, biojäätmed ja vanapaber.
Enamikes linnades ja alevites, aga ka külades ja väiksemates kohtades, on olemas konteinerid, kuhu saab viia sorteeritud prügi. Prügi sorteerimisel on mitmeid plusse. Esmalt aitab see vähendada prügiarveid (sest prügivedu ei pea tellima nii tihti!), kuid ka aitab kaasa puhtama keskkonna loomisele, sest sorteeritud prügi on võimalik taaskasutada ja paremini käidelda. Kui sa ei saa kogu prügi eraldi sortida, alusta ühe sammu kaupa – ka see on keskkonnale väga suur pai! Vali esmalt üks-kaks jäätmeliiki, mida sul on mugavaim eraldi koguda.
Prügi saab sorteerida 5 erinevaks liigiks – biojäätmed, papp ja paber, metall ja plastik (so ka pakendid), klaas ja olmejäätmed:
- Biojäätmeteks on toidujäätmed, munakarbid, lõikelilled ja paberkäterätid, kuid biojäätmete hulka ei sobi puulehed ja muru ning kilekotid. Biojäätmed on võimalik visata selleks eraldi prügikasti või teha sellest komposti.
- Papi- ja paberikonteinerisse võib panna ajalehed ja printeripaberi, raamatud ja ajakirjad, pappkastid ja muud paberpakendid, kuid papp ja paberi hulka ei sobi kohvitopsid ja papptaldrikud (vastava märgistuseta).
- Metalli ja plastiku konkreinerisse, so ka pakendi- või segapakendi konteinerisse, võib panna plastpudelid, tetrapakendid, jogutritopsid, metallpurgid ja kaaned ning kilekotid, kuid ei sobi vahtplastist toidunõud ja määrdunud pakendid.
- Klaasi alla kuuluvad klaaspudelid ja klaaspurgid, kuid ei sobi klaasnõud ja aknaklaasid.
- Olmejäätmetesse saab panna kõik ülejäänud prügi, kuid siiski ei tohi prügisse visata ravimeid ning ohtlikke jäätmeid. Ravimeid võtavad vastu apteegid ning ohtlikke jäätmeid on võimalik viia jäätmejaama. Näiteks võtavad vanu patareisid vastu ka mitmed poed.
Sorteerimise tähtsaim reegel! Jäätmete sorteerimise puhul annab parima tulemuse, kui need on puhtad ja sorteeritud sellel hetkel kui need tekivad. Hiljem neid üksteisest eraldada on pea võimatu. Sellepärast on oluline panna juba kodus või töökohal erinevad jäätmed eraldi, sest nii saab nendest enamuse suunata taaskasutusse ja panus keskkonda on suurem.
Fakte prügist:
- Eesti elanik tekitab keskmiselt 400 kg, olmejäätmeid aastas.
- Keskmine eurooplane tekitab olmejäätmeid ca 500 kg.
- Eesti keskmine kogujäätmeteke elaniku kohta on 13 tonni aastas, millest ohtlikke jäätmeid on 60% (põhjuseks on siin põlevkivil baseeruv energeetika).
- Euroopa elaniku kohta on keskmine kogujäätmeteke 3,5 tonni aastas, millest ohtlikud jäätmed moodustavad 3%.
- 20% Eesti elanikonnast (ligi 270 000 elanikku) ei oma jäätmeveo lepingut prügivedajaga.
- 10% Eesti elanikkonnast (ligi 135 000 elanikku) regulaarselt põletab jäätmeid.
Artikkel on koostatud noorteinfoportaal Teeviit poolt Ragnsells ja Võtavabalt allikate põhjal.
Avaldatud noorteinfoportaalis Teeviit 2022. aastal.
