Noorteinfoportaal Teeviit tegi intervjuu Sandra Rajuga, et arutada vaimse ja füüsilise tervise teemadel.
– Kas olete juba väiksest saadik olnud sportlik ja täis energiat?
Käisin just täna Kurtna koolis noortele spordist ja liikumisest rääkimas ning kooli direktor küsis minult umbes sama küsimuse. See pani mind uuesti mõistma, et energilisus elus ja tegemistes on vist miski, mida igapäevaselt palju ei näe. See on omakorda minu jaoks huvitav, sest positiivne ja energiline olla on ju palju lihtsam, kui negatiivne ja kurb. Ehk siis minu vastus on, et ‘jah, olen olnud lapsest saati sportlik ja täis energiat’ ning ma arvan, et see on ühest küljest tugev harjumus ning teisest ka minu enda teadlik valik. Olen langetanud otsuse olla positiivse ellusuhtumisega ja see aitab mul oma energiat ka paremini juhtida ning jagada. Aga pean ka kindlasti mainima, et ma ei ole kogu aeg selline – õhtuti, raskematel päevadel (või lausa nädalatel) võin olla täiesti apaatne, energiast tühi, morn ning tujutu. Samas ma ka usun, et see on osa elust ja elamise kunstist – me kõik oleme inimesed, kõigil on vahetevahel raske. Me kõik tunneme perioode, kus ei jaksa, taha, viitsi ja jõua ning see on normaalne. On täiesti okei olla kurb!
Minule annavad energiat ka näiteks teised inimesed minu ümber,aga väga olulisel kohal minu jaoks on võimalus end laadida, puhata ja lihtsalt niisama molutada. Puhkus on tugevatele!
Üldiselt olen elu lõpuni tänulik oma vanematele, kes on suunanud mind olema sportlik inimene – sportlikkus, oskus pingutada ja valmisolek muutusteks ning ettearvamatuteks hetkedeks, on aidanud mul elus palju paremini hakkama saada.
– Kas vaimne tervis ja sport käivad käsikäes?
Kindlasti, see on ka teaduslikult tõestatud, et liikumine aitab vaimse tervise tasakaalus hoida. Kui sa veel ei usu või tunned, et see on midagi, millega soovid end veelgi enam kurssi viia, siis mine peaasi.ee ja loe täpsemalt.
– Mis on Teie õnne valem? Kuidas hoida end rõõmsa ja sportlikuna?
Nagu ma ka enne mainisin, siis ma usun, et rõõmus ja positiivne olla on valik. See, kas sa oled selle juures ka õnnelik on juba teine asi. Õnnelikkust tekitavad paljud asjad ja mina püüan seda väga tihti leida väikestest asjadest ning enda seest.
Mina olen valinud näha olukordades positiivseid külgi aga see ei tähenda samas, et ma negatiivset kuidagi ignoreeriksin. Kui on raske ja olen nukker, siis luban endal ka neid hetki ning emotsioone tunda. Kui minu sees on miski, mis tahab välja saada, siis ma lasen tal tulla – olgu see siis nutt või naer.
Kui on tunne, siis naeran lakkamatult. Kui tarvis, siis nutan. Kõige karmim on minu jaoks see, kui mu sees on midagi ja ma pean seda kinni, enda sees peidus hoidma.
– Äkki oskate jagada noortele nippe, mis motiveeriksid end liigutama?
Nipp nr 1 – liigu mitte seepärast, et sa PEAD aga seepärast, et sa SAAD! Kui sul on käed, jalad, silmad, suu, kõrvad – kõik töötavad kehaosad – siis liikumine on privileeg. Mõtle kui palju on neid, kes ei saa liikuda. Kasuta oma võimalus ära!
Nipp nr 2 – sea endale eesmärgid. Kui sa tead mille suunas sa liigud, siis pole sul motivatsiooni vaja. Sellisel juhul tuleb tahtmine ja soov sinu enese seest.
Nipp 3 – saa aru, et sa teed sporti enda, mitte kellegi teise jaoks. Liikumine on elu ja liikuv keha on tugev keha.
Nipp nr 4 – sport pakub võimalust kohata uusi inimesi. Mind on sport viinud kokku suurte sporditähtede, artistide, firmajuhtide ja teiste põnevate inimestega. Sport on andnud mulle karjäärivõimalused ja unustamatud kogemused kogu eluks. Spordivaldkonna inimesed on üldiselt ka positiivsemad ja optimistlikuma ellusuhtumisega. Need on just need inimesed, kellega mina tahan ennast ümbritseda!
– Miks on trenn oluline ja kuidas hoida end heas vaimses ja füüsilises vormis ilma et peaks hullupööra trenni tegema? Kas see on üldse võimalik?
Kui sa tahad olla tippsportlane, siis kindlasti ei ole. Kui sport on su töö, siis tulebki hullupööra trenni teha. Kui sa tippsporti aga teha ei taha, siis vali spordiala, mis sulle meeldib – sellisel juhul ei tundu ka rasked trennid nii rasked. Minu soovitus on lisaks kõigele ka õppida neid raskeid trenne nautima ja mõtlema, et kui sa SELLEGA saad hakkama, siis millega sa VEEL suudad oma elus hakkama saada. Iga pingutus ei kesta lõputult – see saab läbi ja peale seda oled sa tugevam ning teadlikum oma enda võimetest – nii spordis kui ka spordivälisel ajal.
Sport on mega kasvataja – kasuta seda.
– Millist trenni soovitaksite noortele, kes ei taha teha väga kurnavaid treeninguid, vaid hoida lihtsalt meele rõõmsa ja vaimu erksana?
Ma küsiks pigem, et miks nad ei taha kurnavaid treeninguid teha? Et mis neil rasketel treeningutel viga on? See kõlab nüüd nagu mingi 65-aastase peaaegu pensionile mineva treeneri lause aga elu ongi raske ja raskete trennide abil sa harjutad end elus paremini hakkama saama. Kui me jookseks kogu aeg ära kõigi raskete asjade eest, mida me elus tegema peame, siis me ei jõuaks ju oma tegemistega kuhugi. Tatsuks elu lõpuni sama koha peal ja see oleks ju igav, või ei? Koolis on ka raske aga kannatad ära – õpid, pingutad, saad selgeks, teed eksami ja õnnestud. Edu missugune!
Spordiga on täpselt samamoodi – vahepeal on raskeid treeninguid väga vaja. Vahepeal on vaja ka tunda seda, et sa ei saa hakkama, sa feilid ja kõik teised on paremad ent sellistes olukordades sa arenedi kõige rohkem. Kui sa oleksid kõige targem, tublim, osavam ja edukam oma trennis/koolis/klassis, siis poleks sul mitte kellegi pealt õppida. Arenguvõimalused oleksid väga madalad. Mina võtan sporti kui ettevalmistust eluks – kui oskan spordis pingutada, siis õpin ka elus pingutama.
Rasked treeningud – need on ju nii head! Need ongi need trennid, mis kõige rohkem kasvatavad. Mind ja minu enesedistsipliini kohe kindlasti – ma täiega naudin raskeid trenne.
Küll aga ma tahaks lisada, et ega kogu aeg ei pea olema trennis raske. Kui tõesti tunned, et see saavutussport pole sinu jaoks ja tahad end lihtsalt liigutada, siis see on ka okei. Ma soovitan valida midagi mida sa ise naudid – midagi, mis pakub sulle väljakutset aga ka vaheldust. Ja ära pelga oma spordialasid vahetada. Kui tunned, et üks asi ei kõneta, siis proovi midagi muud. Ma olen oma elus nii paljudes erinevates trennides käinud, et pea läheb sassi.
Liikumine ei pea olema raske ja ebameeldiv tegevus aga kui tahad areneda, saada paremaks, siis väike ebamugavus käib asja juurde. Lihtsalt tuleta endale meelde ja ütle, kui läheb keeruliseks: ”Ma suudan teha raskeid asju!”.
Artikli kirjutas noorteinfoportaal Teeviit vabatahtlik Mia Britt Williams ning toimetas Sisuloome- ja koostöösuhete tiimi liige Mariliis Lulla
Avaldatud noorteinfoportaalis Teeviit 2021. aastal.
