Olen 22-aastane Järvamaalt pärit neiu. Olen õppinud põllumajanduseriala Järvamaa Kutsehariduskeskuses ning varasemalt ka mõned aastad sellel erialal töötanud. Hetkel tegutsen müügivaldkonnas.
Miks otsustasid valida gümnaasiumi asemel kutseõppe? Mida täpsemalt seal õppisid?
Peale põhikooli lõpetamist tegelikult alguses läksingi gümnaasiumi õppima. Minu jaoks tundus see loomulik samm just sinna minna. Poole aasta pealt, aga mõistsin, et gümnaasium pole minu jaoks. Tundsin, et see on liiga teoreetiline õppimisviis. Uuel kooliaastal alustasingi juba Järvamaa Kutsehariduskeskuses põllumajanduseriala õppimist. Tihti küsitakse, miks ma sellise eriala valiku tegin. Võiks arvata, et mul on näiteks oma talu, mida vaja ülal pidada või üleüldse varasem kokkupuude põllumajandusega, et sellise erialaga otsustasin tegelema hakata. Tegelikkus on see, et olen üles kasvanud Türil kortermajas ja ainuke kokkupuude põllumajandusega tol ajal oli see, et kui kuskilt mööda sõites nägin, et põllul traktorid toimetavad. Mulle meeldivad väljakutsed, need muudavad minu silmis elu värvikamaks ja läbi enda proovile paneku õpin iseennast, oma tugevusi ja nõrkusi veel paremini tundma. Läksin Järvamaa Kutsehariduskeskusesse põllumajandus eriala õppima ainult seetõttu, et näha, kas ja kuidas ma suudan hakkama saada enda jaoks täiesti tundmatus alas. Reaalsus oli see, et omandasin kõike õpitut väga kiirelt, mulle väga meeldis põllumajandus ning juba teisel õppeaastal läksin kooli kõrvalt sellele erialale tööle.
Mis sa arvad sellest, et enamlevinud lause on, et kutseõpe on nõrgematele õpilastele?
Õnneks selline mentaliteet, et kutseõpe on nõrgematele õpilastele, on aja jooksul ära kadunud. Ka minagi arvasin põhikooli ajal seda ja seetõttu esimese hooga läksin gümnaasiumisse õppima. Ma leian, et ei peaks ühte või teist õppeasutust kuidagi maha tegema. See on hea, et noorel inimesel on võimalik valida, kas soovib rohkem teoreetilist või praktilist õppeviisi.
Oled õppinud väga erilist eriala, kuidas jõudsid selleni? Kas sinu jaoks eksisteerivad meeste ja naiste tööd?
Mulle näib, et meie ühiskond on üha enam muutumas sooneutraalseks. Väga palju on kadunud stereotüüpseid mõtteviise nii üldises mõttes kui ka töömaastikul. Toon näiteks meie naaberriigi Soome. Seal on täiesti tavaline näha rasketehnikaga (veoautod, traktorid) töötamas naisterahvaid. Ka siin Eestis näen ja kuulen, kuidas neiud otsustavad üha enam minna erialadele, millega vanasti arvati, et ainult noormehed võiksid tegeleda. Näiteks minnakse õppima peale põllumajanduse ka autotehnikuks või ehitajaks. Samamoodi noormehed lähevad õppima kokandust, majutusteenindust jne. Mina leian, et me ei saakski tänapäeval enam mõelda nii nagu tehti seda 20 aastat tagasi. Mulle meeldib, et inimestel on võimalus tegeleda ükskõik millise valdkonna või erialaga, olenemata sellest kes sa oled või mis soost sa oled. Kokkuvõtvalt leian, et minu silmis ei eksisteeri eraldi meeste ja naiste töid. On vaid tööd ja valdkonnad, mille vahel inimene saab valida sõltuvalt tema isiksuseomadustest.
Paljud noored pole väga kindlad peale põhikooli valikute tegemises, sest tihti arvatakse, et see peab olema eriala, mida tulevikus tööna tehakse. Kas nõustud väitega või mida ütleksid noortele julgustuseks?
Olen nõus, et inimesed kardavad eksida. Eriti noored inimesed. Õnneks tänapäeval on olemas internet, mille läbi jõuavad noored rohkem erinevate inimeste ja nende mõteteni. Kui sa oled noor, kes on põhikooli lõpuklassis, siis soovitan sul jälgida Gary Vaynerchuk’i (Gary Vee). Tema rõhub sellele, kui oluline on proovida erinevaid asju elus ja kui tähtis on julgeda eksida. Kui me räägime eriala valikutest, siis minu silmis on normaalne õppida ühte asja, aga lõpuks tegeleda hoopis millegi muuga. Me inimestena muutume ajas ja muutuvad ka meie väärtused, soovid ning mõtted. Mida rohkem erinevaid asju elus proovime, võtame vastu väljakutseid, saame tuttavaks erinevate inimestega, seda rohkem õpime iseennast tundma, laieneb meie silmaring ning lisaks areneme inimestena. Seeläbi hakkame meid ümbritsevat ka teise külje alt nägema. See omakorda võibki endaga kaasa tuua ka eriala vahetamise valiku. See on okei muuta oma meelt karjääri valikul. Kui me mõtleme, kes me olime lasteaias ja kelleks saada tahtsime, siis võin julgelt väita, et enamike inimeste karjääri soovid ei sarnane tänastega. Seega julge proovida, julge eksida!
Mida ütleksid noorele, kes alles valib eriala?
Kõige olulisem on kuulata iseennast ja tegeleda sellega, millega just SINA tahad. Seda seetõttu, et lõppude lõpuks pead sina oma valikutega elama, mitte su perekond, sõbrad või õpetajad. Tehes, kas valikut kooli või tulevikus töö suhtes, siis üks oluline asi, millele võiksid rõhuda on areng. Küsi endalt alati, et “kuidas see valik toetab minu arengut?”. Miks ma olen hetkel oma suuna võtnud müügivaldkonnale? Ma tahan õppida müüki, sest see annab mulle võimaluse areneda nii mitmest küljest. Mõistan paremini ennast ja mind ümbritsevat, oskan olla parem suhtleja ja nii edasi. Lisaks nagu eelnevalt ütlesin – julge proovida ja eksida! Ära seo ennast mõtte külge, et pead elu lõpuni sama asja tegema. Pigem ole avatud muutustele ja õpi seeläbi ennast paremini tundma.
Kas tahaksid veel miskit lisada?
Kui me räägime eriala valiku tegemisel, siis kindlasti on abiks oma tugevuste ja nõrkuste tundmine. Alusta sellest, et selgita välja, milline isiksusetüüp sa oled. Seda saab läbi kiire testi teha. Mina tegin seda sellisel veebilehel nagu www.16personalities.com
See on küll inglise keelne, aga minu silmis siiani üks kõige usaldusväärsem test. Mulle tutvustas seda kord üks sõber ja peale seda olen ma palunud paljudel oma tuttavatel selle testi küsimustele vastata. Kui sa tead, milline isiksusetüüp sa oled, siis mõistad paremini oma mõtlemis- ja käitumisviise. Lisaks oskad oma tugevusi paremini ära kasutada ja nõrkustega toime tulla, nende kallal tööd teha.
Kirjuta üles oma eesmärgid! See annab sulle kindla suuna mille poole pürgida ja läbi mille ennast väljendada. Minu mentor rääkis mulle ühest vahvast eksperimendist, mis Harvardis ülikooli õpilaste seas läbi viidi. Nimelt uuriti nende käest nende isiklike eesmärkide olemasolu kohta. 84% õpilastest puudusid eesmärgid, 13% olid eesmärgid, aga need polnud kirja pandud ja ainult 3% üliõpilastest olid eesmärgid kirja saanud ning omasid teadlikku plaani. 10 aasta pärast võeti vastanutega uuesti ühendust. Mis selgus? Need, kellel olid eesmärgid, aga nad polud neid kirja pannud, teenisid 2 korda rohkem, kui need, kellel puudusid eesmärgid üldse. Inimesed, kellel olid eesmärgid kirjas, teenisid neist kõigist 10 korda rohkem. See on hea näide sellest kui oluline on oma eesmärkide üles kirjutamine!
Toimetas noorteinfoportaal Teeviit Sisuloome- ja koostöösuhete tiimi liige Mariliis Lulla.
Avaldatud noorteinfoportaalis Teeviit 2021. aastal.
