Põhiseaduse kohaselt on Eesti Vabariigis kõrgeima võimu kandjaks rahvas, mis tähendab, et igal hääleõiguslikul Eesti elanikul on õigus osaleda kohaliku omavalitsuse, riigikogu ja Euroopa parlamendi liikmete valimisel. Kuid mida need erinevad valimised endast kujutavad?
Kohaliku omavalitsuse valimised
Kohaliku omavalitsuse valimistel valivad valla või linna elanikud valla/linna volikogu, mis on kohalik võimuorgan ning valimised toimuvad iga nelja aasta tagant.
Hääletamisest:
- Hääletamisõigus on inimesel, kes on vähemalt 16-aastane ning tema elukoht rahvastikuregistris on vastavas vallas või linnas.
- Hääletada saavad ka välismaalased, kes elavad Eestis pikaajalise elaniku elamisloa või alalise elamisõiguse alusel.
- Hääletada saab nii valimisjaoskonnas kui elektrooniliselt.
Kandideerimisest:
- Kohaliku omavalitsuse valimistel võib kandideerida alates 18-aastane isik, kes pole tegevväelane, kuriteos süüdi mõistetud või vanglakaristust kandev ega valimisõiguse osas teovõimetuks tunnistatud.
- Kandideerida võib vaid ühes valimisringkonnas ja ühe erakonna nimekirjas.
- Kandideerida saab kas erakonna või valimisliidu nimekirjas või üksikkandidaadina.
- Valimisliidu näol on tegu erakondade või hääleõiguslike Eesti kodanike poolt loodud liiduga.
- Üksikkandidaadid võivad küll kuuluda mingisse parteisse, kuid ta ei osale valimistel ühegi partei nimekirjas.
Riigikogu valimised
Riigikogu on Eesti rahva esinduskogu, mille koosseis valitakse iga nelja aasta tagant. Valimistulemuste selgitamisel lähtutakse proportsionaalsuse põhimõttest. See tähendab, et iga erakond saab Riigikogus kohti vastavalt oma kandidaatidele antud häälte summale – mida rohkem hääli, seda rohkem kohti ja vastupidi.
Hääletamisest:
- Hääleõigus on riigikogu valimistel vähemalt 18-aastasel Eesti kodanikul.
- Sarnasel kohalike omavalitsuse valimistele, saab ka siinkohal hääletada elektrooniliselt või valimisjaoskonnas.
Kandideerimisest:
- Riigikokku saab kandideerida alates 21-aastane teovõimeline isik, kes ei kanna vanglakaristust.
- Valimistel võivad osaleda nii erakonnad kui ka üksikkandidaadid.
- Üksikkandidaadid võivad küll kuuluda mingisse parteisse, kuid ta ei osale valimistel ühegi partei nimekirjas.
- Üldiselt on üksikkandidaadid edukamad väiksemamastaabilistel valimistel, näiteks kohaliku omavalitsuse valimistel.
Euroopa Parlamendi valimised
Euroopa Parlamendi valimised on ühed kõige suuremad demokraatlikud valimised maailmas ja toimuvad iga viie aasta järel ning rahvas valib end esindama kokku üle 700 Euroopa Parlamendi liikme.
Kuigi igas riigis on oma valimiskord, on mõned nõuded siiski samad. Näiteks toimuvad valimised kõigis liikmesriikides samal nädalal.
Euroopa Parlamendi valimistel kasutatakse avatud nimekirju ning valimistulemuste kindlakstegemisel reastatakse erakonna nimekirjas kandidaadid vastavalt igaühele antud häälte arvule. Erakonna nimekirjas saab mandaadi kandidaat, kes on nimekirjas eespool. Kusjuures väiksemad liikmesriigid saavad endale elaniku kohta rohkem esindajaid kui suuremad liikmesriigid. Kõige väiksemad liikmesriigid saavad parlamendis kuus kohta, kõige suurem aga 96. Eesti saab 7. Pärast valimisi liituvad riikide esindajad poliitiliste fraktsioonidega vastavalt oma ühistele veendumustele.
Hääletamisest:
- ELi kodanikud, kes elavad väljaspool oma koduriiki, võivad hääletada oma elukohaliikmesriigis.
- Valimisõigus on enamikus liikmesriikides (k.a Eestis) 18 aastat, välja arvatud Austrias, Belgias, Saksamaal ja Maltal, kus see on 16 aastat, ja Kreekas, kus see on 17 aastat.
- Hääletada saab jaoskonnas kas valimispäeval või eelhääletuse raames või elektrooniliselt.
- Igal ELi kodanikul on üks hääl.
Kandideerimisest:
- ELi kodanikud, kes elavad väljaspool oma koduriiki, võivad kandideerida oma elukohaliikmesriigis.
- Kandideerimisõigus on Euroopa kodanikul, kes on vähemalt 21-aastane.
- Kandideerida ei saa kaadrikaitseväelane, isik, kes on valimisõiguse osas teovõimetuks tunnistatud, kohtu poolt süüdi mõistetud ja kannab vanglakaristust.
- Kandideerida saab kas erakonna nimekirjas või üksikkandidaadina.
- Erakond koostab kuni 12-liikmelise kandidaatide nimekirja.
- Üksikkandidaadina võib ennast esitada iga kandideerimisõiguslik isik
Allikas: Euroopa Parlamendi valimiste koduleht “Kuidas hääletada Eestis”
Allikas: Riigikogu kodulehekülg “Riigikogu valimine”
Allikas: Euroopa Parlamendi valimiste koduleht “Kuidas valimised toimuvad”
Allikas: Valimised.ee “Valimistoimingud ja tähtajad – Euroopa Parlamendi valimine 2024”
Allikas: Riigi Teataja “Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadus”
Artikli autor on noorteinfoportaal Teeviit vabatahtlik Laura-Liisa Tõldsepp.
