Emotsioonid on meie igapäevaelu lahutamatu koostisosa, mille puudumist oleks raske ette kujutada. Just emotsioonid annavad igale päevale kordumatu ja meeldejääva värvi. Emotsiooni loojaks on mõte meie peas:
- Meeldiv mõte = meeldiv emotsioon;
- Muremõte = raske ja ebameeldiv emotsioon.
Me oleme rõõmsad, saades sünnipäevaks soovitud kingituse, tunneme kurbust lähedase inimese kaotuse puhul ja tunneme häbi, kui meid ebasobiva käitumise sooritamiselt tabatakse. Emotsioonid võivad muutuda minut-minutilt ja päev-päevalt, sõltuvalt situatsioonidest. Võime tunda ka mitut emotsiooni samaaegselt.
Emotsioonid on väga võimsad ja kui need meie üle võimust võtavad, võivad nad hakata käitumist juhtima ning me võime kaotada selle üle kontrolli. Juhul, kui see nii juhtub, võime sageli teha mõtlematuid tegusid, mida hiljem kahetseme, ning öelda mõtlematuid sõnu, mida hiljem tahaksime tagasi võtta. See aga ei ole võimalik.
Et sellist olukorda ei juhtuks, on oluline mõista, mis meie sees toimub. Elus ei ole asjad must-valged, nii ei ole ka emotsioonid head ja halvad. Mõni esmapilgul halvana tunduv emotsioon võib olla meie elupäästja, kui oskame teda kuulata. Ta võib hoiatada meid ohu eest, või anda edasi teadet: ” Midagi on vaja muuta, võta ometi midagi ette!”
Kui me mõistame, mis meis toimub, siis ei ole emotsioonil enam nii suurt võimu meie üle ning me oleme taas iseenda peremehed.
Emotsioonidel on nimed ja kui me oskame endas toimuvale nime anda, siis ongi see juba mõistmine. Kogeme palju erinevaid emotsioone ja neist eristatakse kuut põhiemotsiooni:
- viha (raev, vimm, pettumus, ärritus, nördimus, solvumus, kibestumus, vaenulikkus, meelepaha, ärrituvus, vägivaldsus);
- hirm (ärevus, kartus, närvilisus, mure, jahmatus, halb eelaimdus, ettevaatlikkus, kõhklus, ärrituvus, õudus, ehmatus, paanika);
- vastikus (põlgus, põlastus, halvakspanu, jälestus, vastumeelsus, ebameeldivuse tunne, ärritus);
- üllatus (imestus, põnevus, hämmastus);
- rõõm (õnnetunne, lõbusus, nauding, rahulolu, õndsus, uhkus, hea erutus, võlutus, rahuldus, eufooria, tunnustus, sõbralikkus, usaldus, headus, poolehoid, kiindumus, imetlemine);
- kurbus (murelikkus, rõõmutus, kahetsus, süü, häbi, üksildus, nukrus, meeleheide, depressioon).
Neid peetakse omaseks enamikele inimestele ning arvatakse, et need on olemas sünnist saadik. Alguses on need mitteteadlikud ning kõik inimesed kogevad ja väljendavad neid sarnaselt. Mõnikord võivad meis möllata üheaegselt mitu emotsiooni ning raskeid- ebameeldivaid emotsioone ja meeldivaid-ülendavaid emotsioone on võrdselt ning erinevates varjundites. Nagu näiteks rahulolu, õnnetunne, tänulikkus, vaimustus, armastus, mure, häbi, süütunne ja palju muud.
Kuidas emotsioonid väljenduvad?
Emotsioonide väljendamise sotsiaalsed reeglid ütlevad meile, millal on kohane mingit emotsiooni välja näidata. Emotsioonid võivad väljenduda meie sees näiteks südame pekslemise ja hingeldamise näol ning teistele nähtavalt tavaliselt miimika ja sõnade abil, millest viimaseid saame me kõige paremini kontrollida. Millises kehapiirkonnas me mingit emotsiooni kogeme või tajume? Toome mõned näited:
- Ärevus väljendub enim valu ja pingega rinnapiirkonnas.
- Armumine aga tekitab sooja ja naudingulise kogemuse kogu kehas.
- Näo miimika abil näitame üllatust tõstes kulmud nii üles, et laubale tekiks kortsud.
- Viha korral tõmbame kulmud alla ja keskele kokku.
- Rõõm paneb meid naeratama võid ka laginal naerma.
Oma tunnete ja emotsioonidega toimetulekuga peame me pidevalt tegelema.
Selleks, et aru saada kuidas ma ennast tunnen tuleb leida oma tundele võimalikult täpne nimetus. Miks? Sest tunde nimetamine on esimene samm selle „taltsutamise” suunas – see vähendab tunde mõju ja nii saame tunde üle parema kontrolli. Siit leiad abi tunnete ja ematsioonide sõnastamiseks.
Kuidas tulla toime tugevate tunnetega? Abiks on tööleht, mille leiad siit.
Huvi korral saab rohkem uurida emotsionaalsetest seisunditest ja kus emotsioonid asuvad aga ka leida emotsioonide vaohoidmise nippe ja emotsioonidega toimetuleku tööriistu.
Emotsioonid on meie õpetajad ja me peame õppima neid jälgima ning kuulama.
Allikas: peaasi.ee materjalid
