Millist kõrgkooli valida?

Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor on kolmes linnas – Tallinnas, Tartus ja Viljandis – paiknev kõrgkool, millel on tugev fookus ärile, ärijuhtimisele ja -arendamisele. Muuhulgas õpetatakse ka disaini ja isegi arvutimängude loomist ja turustamist. Seega, kui oled huvitatud idufirmatamisest ja/või juhiks olemisest siis võib Mainor olla just sulle! Lähemalt räägib enda kogemusest ärijuhtimise eriala tudeng ja Teeviit sotsiaalmeeda koordinaator Marieta Lokk.

— Milline näeb välja Sinu keskmine päev tudengina? Kas ülikooli kõrvalt jääb aega ka muudeks tegevusteks (töö, sõbrad)?

Minu päevad ja elurütm erinevad tavatudengi omast, kuna õpin sessioonõppes. Sessioonid toimuvad kaks korda kuus (kahe nädala tagant) neljapäevast pühapäevani. Koolipäev algab üldiselt kell 10 ja kestab vastavalt sellele kui palju tunde on. Olenevalt tunniplaanist on mõnikord kõik neli päeva tunde täis, mõnikord aga toimub mõnel päeval vaid paar tundi. Tunde on küll üpris tihedalt, kuid see-eest on ülejäänud päevad vabad. Neil päevadel tegelen kõige muuga.

— Miks valisid just Mainori? Mis on selle kooli eripärad? 

Paljud tudengid käivad Mainoris töö kõrvalt. See on väga hea võimalus. Kui ma õpiks päevaõppes ja peaks kogu aeg kohal käima, siis ei jääks töö jaoks aega. Tunnen, et arenen edasi kahel valdkonnal korraga: ülikoolis ja tööalaselt. Mulle meeldib teha palju asju korraga ning nägin, et see ülikool pakub mulle seda, mis vaja – paindlikkust. Lisaks pakub kool võimalust vaadata tunde veebist. Hetkel olen vahetusaastal Prantsusmaal ning vaatan kõik videotunnid ilusti järgi, mul pole mingit probleemi aineid kaasa teha.

— Millised on ülikooli poolt pakutavad lisategevused ja võimalused (üliõpilasesindus jms)? 

Koolis on  olemas üliõpilasesindus, kuulun ka ise sinna. See on üpris värske, hetkel on käsil teine tegutsemisaasta. Lisaks, kuna Mainori õppehoone asub Ülemiste Citys, toimub ka seal väga palju üritusi, mida kool pakub. Lisaks on hea võimalus ERASMUS+ programmis osalemine. See võimaldab minna aastaks või semestriks välismaale õppima või praktikat tegema. 

— Mida soovid, et oleksid teadnud enne kandideerimist ja ülikooli õppima asumist?

Järgnev ei käi konkreetselt selle ülikooli kohta, vaid ülikoolide kohta üldiselt. Peale gümnaasiumi ei läinud ma kohe ülikooli õppima. Kandideerisin, kuid jäin napilt soovitud erialalt välja. Olin juba gümnaasiumi minnes olnud kindel, et lähen justnimelt seda eriala õppima. Ma tegin kõik selleks, et sinna saada ja olin pidevas stressis, et äkki ma ei saa sisse. Võtsin seda väga raskelt, et ma sisse ei saanud, proovisin järgmisel aastal uuesti, lähenesin erialale teise külje alt, tegin tohutut eeltööd. Kuid mida enam ma eeltööd tegin, seda rohkem ma sain aru, et see pole siiski see, mida ma õppida tahan ja sinna see jäi. Ma tahan sellega öelda, et vahel tuleks võtta aega. Sa ei pea peale gümnaasiumi kohe ülikooli tormama, ülikool ei kao kuhugi. Sa saad vahepeal käia tööl, teha vabatahtlikku tööd, avastada ennast ja seda, mis sulle meeldib, uurida rohkem ülikoolide ja erialade kohta. Sest vahel nimi ütleb üht, kuid eriala ise kujutab midagi teist ning ei täida su ootusi. Ma soovin, et keegi oleks mulle öelnud, et see on okei kui sa kohe ülikooli ei lähe või ei tea, mida sa teha tahad.

— Kuidas nägi välja kõrgkooli kandideerimise protsess ja kuidas valmistuda?

Mainoris on vastuvõtukriteeriumideks keskharidus ning tuleb kirjutada lühiessee, kus tuleb kirjeldada oma tööambitsioone, karjääriplaane ja tulevase hariduse rolli nendes. Järgneb vestlus sinu valitud eriala juhiga. Vestlusel hinnatakse väga sinu õpimotivatsiooni, ettevõtlikku eluhoiakut ning seda, mida soovid selle eriala kaudu saavutada. Minu arust oli see protsess üpris lihtne, kuid kogemus on iga inimese jaoks erinev ning paljuski sõltub see su enda soovist, motivatsioonist ja kogemustest. Oluline on varakult valmistuda.

Loe rohkem Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainori sisseastumise kohta siit.

Eesti Kunstiakadeemia on Eesti suurim ja ühtlasi kõige laiema haardega kõrgkunstikool. See asub osati iseenesestmõistetavalt pealinnas Tallinnas ja on pika ajalooga, näiteks on akadeemias tudeerinud ka graafik Eduard Wiiralt. Kui tollal oli asutuse suund veel käsitööle, siis tänapäeval saab EKAs juba õppida õige kirjudel erialadel, arhitektuurist kuni moedisainini. Tegime kooli moedisaini tudengi ja moelooja Karl Joonas Alamaaga intervjuu, kus ta kommenteerib EKA üliõpilaselu:

— Milline näeb välja sinu keskmine päev tudengina? Kas ülikooli kõrvalt jääb aega ka muudeks tegevusteks (töö, sõbrad)?

EKA tudengina on pidevalt mitu projekti korraga käsil. Arvan, et kes teeb, see jõuab, kuid siin on muidugi ka oht end läbi põletada, sellesse tuleb igatahes suhtuda ettevaatlikkusega. Ise olen jõudnud küll lisaks õppimisele teha individuaalseid projekte, käia tööl ja ka praktikal. Ühtlasi on paljud mu sõbrad samuti loomevaldkonnaga seotud, seega paratamatult ühised teed ja tegemised kattuvad. Vaja on vaid loomingulist ajaplaneerimist.

— Miks valisid just Eesti Kunstiakadeemia? Mis on selle eripärad?

Valisin EKA, sest see oli mu ainus valik. Teadsin ammu, et tahan tegutseda loomevallas, täpsemalt moega. Toona polnud mul ka kindlat plaani õppima minna välismaale, seetõttu langes otsus EKA kasuks.

— Millised on ülikooli poolt pakutavad lisategevused ja võimalused (üliõpilasesindus jms)?

Lisaks ÜE-le on EKA-l ka oma koor, kuid sellest isegi olulisemaks pean ma EKA osakondadevahelist avatust. Võid õppida maali ja minna nt klaasikunsti osakonda, kui soovid oma töös klaasi kasutada või õppida moodi ning minna sepikotta, et oma töö mõni osa hoopis sepistada. See annab lisaks oma erialaspetsiifilistele teadmistele ka teiste valdkondade oskusi ning aitab luua tutvusi ülemajaliselt. Loomevaldkonnas on mitmekülgne oskustepagas ja lai tutvuskond väga olulised.

— Mida soovid, et oleksid teadnud enne kandideerimist ja ülikooli õppima asumist?

Paraku jään hea vastuse võlgu, sest EKA ülikooli ja inimestena on nõnda kirju, et ühest vastust on raske anda. Pigem on isegi hea, mitte liiga palju arvamusi ette kujundada, EKA jaoks on vaja palju avatust.

— Kuidas nägi välja kõrgkooli kandideerimise protsess ja kuidas valmistuda?

Kandideerimine oli minu arust lihtne, kogu info oli lihtsasti leitav EKA lehelt. Valmistumine katseteks aga oleneb erialast, kuid ilmselt nõuavad kõik erialad ühe tingimusena portfooliot. Portfoolio peaks andma ülevaate kandidaadi oskustest ja huvidest ning näitama kandidaadi suutlikkust mõelda teravmeelselt ja näha detaile, mida ehk alati ei märgata.

Loe Eesti Kunstiakadeemiasse sisseastumise kohta rohkem siit.

Kui huvitud lennundusest, suuna pilk taevast Tartumaale, sest just seal asub Eesti Lennuakadeemia! Eesti Lennuakadeemia on rakenduskõrgkool, mille näol on tegu ühe tihedama vastuvõtukonkursiga kõrgkooliga Eestis. Nagu kool isegi, on sealt saadav haridus üpris unikaalne ning ka praktiline.

Eesti Lennuakadeemia missiooniks on edendada elukestvat õpet, mis vastaks tööturu vajadustele ning toetada üliõpilastest vastutustundlike ja algatusvõimeliste kodanike kujunemist. Kooli põhiväärtusteks on usaldus, paindlikkus, uuendusmeelsus ja koostöö. Oma kogemust Eesti lennuakadeemias jagab õhusõiduki juhtimist õppiv Tiina Tilts.

— Milline näeb välja sinu keskmine päev tudengina? Kas õpingute kõrvalt jääb aega ka muudeks tegevusteks (töö, sõbrad)?

2. kursuse kevadel algab piloodiõpilastel erialane õpe, mis hõlmab väga erinevaid aineid, alates meteoroloogiast lõpetades lennunduse õigusaktidega. Seetõttu on auditoorne õpe üsna mahukas ja tavaliselt kestavad koolipäevad 9st 15ni. Iseseisvat õpet kooli poolt on pigem vähe, kuid et edukalt kõik teadmised omandada tuleb kodus ise tavaliselt materjal hiljem läbi käia ja kinnistada.

Enamikul tudengitel on kooli kõrvalt ka töö (kuigi tõsi on, et eksamite lähenedes on üsna keeruline kooli kõrvalt veel lisaraha teenida. Kuid see on võimalik!) Ise leian, et õppimise kõrvalt jääb piisavalt aega, et tegeleda spordiga ning sõpradega kokku saada. Koolil on ka oma jõusaal, mis tähendab, et kui loengutes on paus, saab mugavalt ka sporti teha.

— Miks valisid just Eesti Lennuakadeemia? Mis on selle kooli eripärad?

Lennunduse pisiku sain juba põhikoolis. Esialgu tahtsin saada lennujuhiks (mida saab ka kusjuures Lennuakadeemias õppida), kuid hiljem sain aru, et just piloodiamet on see, mida ma tulevikus teha tahaks. Eestis on suurepärane ja ütleks isegi ainulaadne võimalus omandada see haridus tasuta.

Lennuakadeemia eripäraks on just see valdkond- lennundus. Olenemata erialast on kõigil kooli lõpuks (ka neil, kellel seda võibolla esialgu ei olnud) armastus ja austus lennunduse vastu. Meie kool on väike ja kokkuhoidev ehk õpitakse koos inimestega, kellega tulevikus suure tõenäosusega koos töötatakse. See annab suurepärase võimaluse luua tudengitel juba praegu tutvusi, mis tulevikus kasuks tulevad.

— Millised on kõrgkooli poolt pakutavad lisategevused ja võimalused (üliõpilasesindus jms)?

Ise olen hetkel Lennuakadeemia Üliõpilasesinduse liige. See kogemus on andnud mulle võimaluse teha tudengite elu koolis huvitavamaks ning andnud ka hea sissevaate meie kooli toimimisse. Tihti tuleb tudengite meilile pakkumisi osaleda erinevates projektides või ülesannete täitmisel. Näiteks hiljuti pakuti tudengile võimalus lugeda sisse Tartu-Helsingi Boarding announcement, mis jääb reisijaid saatma järgmise nelja aasta vältel. Loomulikult reklaamitakse Erasmuse õpirännet, nii lühiajalisi, kui ka terveks semestriks. Ise veetsin Erasmusega sügisel nädala Helsingis, kus läbisin “Accessible City Destinations” kursuse. Seega tuleb seinast-seina pakkumisi nii koolist, kui ka juba lennundussektorist üleüldiselt.

— Mida soovid, et oleksid teadnud enne kandideerimist ja õppima asumist?

Õppekorraldus pilootidele on natuke tavapärasest erinev. Kuna õppejõududeks on oma valdkonna spetsialistid, käib meil suur osa õppetööst nende elurütmi järgi, mis tähendab, et tunniplaani saame üsna vähe ette teada. See teeb enda tegemiste planeerimise natukene keerulisemaks. Samuti saab lennupraktika sidumisest õppetööga omamoodi väljakutse. Praktika käib küll suvel ning ka nädalavahetustel, kuid suur osa lendamisest toimub ka paralleelselt õppetööga, mistõttu kannatab natukene õppetöös osalemine. Aga usun, et nii lahedat praktikakogemust nagu lendamine on keeruline millegi muuga võrrelda, mistõttu on meie tudengid leidlikud, kuid samal ajal meeletult kohusetundlikud.

— Kuidas nägi välja kõrgkooli kandideerimise protsess ja kuidas valmistuda?

Kandideerimise protsess oli üsna mahukas. Õhusõiduki juhtimise erialal viidi läbi akadeemias kutsesobivustest, mis koosnes loogika- ja arvutusülesannetest. Eelnevalt tuli veel täita kaks küsimustikku kodus, mis ei olnud keerulised, aga üsna mahukad. Suuremat rõhku pannakse intervjuule, kus hinnati isikulist sobivust. Intervjuule soovitan peale minna vabalt ja väljendada oma huvi lennunduse vastu. Eelnevalt tutvuda natuke Eesti ja maailma lennundusmaastikuga ja uurida täpsemalt piloodiameti kohta. Tulenevalt lennuohutusnõuetest peab läbima ka tervisliku sobivuse kontrolli. Üleüldiselt on sisseastumiseks keeruline valmistuda. Nagu mainisin, siis suureks kasuks tuleb huvi ja kirg lennunduse vastu. Gümnaasiumis tasuks rõhku panna kindlasti reaalainetele ja matemaatika riigieksamile (mis moodustab 30% sisseastumise skoorist).

Loe lisaks Eesti Lennuakadeemiasse vastuvõtu kohta siit.

Eesti Maaülikool mõeldud neile, keda huvitab loodus, sh metsandus ja ökoloogia, põllumajandus, loomakasvatus ning bioloogia, mis tähendab, et EMÜ tudengite puhul on tegemist looduslähedaste ja säästlikkust hindavate inimestega. Lisaks saab selles kõrgkoolis õppida kõige muu hulgas ka loomaarstiks. Ei tasu ka mainimata jätta, et see kõrgkool kuulub põllunduse ja metsanduse valdkonnas maailma 100 parima ülikooli hulka! Enda kogemusest Eesti Maaülikoolis räägib lähemalt Merili Lindpere.

— Milline näeb välja sinu keskmine päev tudengina? Kas ülikooli kõrvalt jääb aega ka muudeks tegevusteks (töö, sõbrad)?

Kuna hetkel olen viimasel kursusel, siis möödusid sügisel ja osa kevadsemestrist praktikat sooritades väikeloomakliinikus, kus minu päev algas kliinikus patsientide ülevõtmisega eelmiselt vahetuselt, seejärel nende patsientide ülevaatus ja vastavalt vajadusele kas raviplaani ümberkohandamine või jätkamine. Aga üldiselt auditoorse õppetöö ajal ärkasin, sõin hommikust (MUST HAVE!), läksin kooli loengutesse ja siis koju tagasi ja olenevalt päevast ja tundest, kas trenni, sõpradega kokkusaamised või tööle. Muude asjade jaoks on kindlasti aega, kui oskad oma aega planeerida ja Eestis tudengina tihtipeale sa pead võtma aega töö jaoks, seega ei olnud küsimus, kas jääb aega töö jaoks, vaid kas jääb aega kooli jaoks.

— Miks valisid just Eesti Maaülikooli? Mis on selle kooli eripärad? 

Valisin Eesti Maaülikooli, kuna see on ainus kool Eestis, kus saab õppida veterinaariks, ega seal mingit muud romantilist põhjust polnudki. Muidugi olin eelnevalt läbinud keskkooli ajal Eesti Maaülikooli Looduskooli Eha Järve ning Juhani Püttseppa eestvedamisel ja seal tekkis isegi suurem huvi veterinaaria vastu, kui enne oli olnud. EMÜ eripära: õppejõud on väga vastutulelikud ja enamasti toetavad. Maaülikoolis käies, vähemalt veterinaarmeditsiini  ja loomakasvatuse instituudis, tunned, et oled osa kooliperest, mitte ei käi lihtsalt ülikoolis.

— Millised on ülikooli poolt pakutavad lisategevused ja võimalused (üliõpilasesindus jms)? 

Lisategevus on palju, pea igal erialal on oma erialaselts, meie puhul siis Eesti Veterinaarmeditsiini Üliõpilaste Selts (EVÜS), mis püüavad mitmekesistada tudengite elu kas siis seltsielu näol või siis korraldavad lisaoenguid/praktikume ainetes, kus tundub, et ainemaht on liiga väike või praktiliste tundide arv liiga väike. Näiteks kirurgiaring, erinevad väljasõidud farmidesse, kliinikutesse, külalisesinejad jne. EMÜl on ka väga aktiivne üliõpilasesindus, mille tegevuses ma küll ei ole osalenud, ent igas uudiskirjas on jälle mingi üritus, kuhu kutsutakse osalema. 

— Mida soovid, et oleksid teadnud enne kandideerimist ja ülikooli õppima asumist? 

Nii palju oleks tahtnud enne teada. Mitte just ülikoolis õppimisega seotud, aga just erialaga seoses. Minu meelest võiks eriala reklaamides olla võimalikult aus, et noored saaksid teha teadlikumaid otsuseid ja nii ehk oleks väljalangejaid ka vähem. 

— Kuidas nägi välja kõrgkooli kandideerimise protsess ja kuidas valmistuda? 

Kandideerimise protsess oli lihtne: paberid sain esitada SAIS-is ning seejärel tuli lihtsalt sisseastumiseksamile kohale minna. See oli siis 8 aastat tagasi, nüüd ei oska enam öelda, kas miskit on muutunud või kuidas see käib, kahjuks.

Loe rohkem Eesti Maaülikooli sisseastumise kohta siit.

Arvad, et võiksid olla tulevane Arvo Pärt või Priit Võigemast? Sel juhul suuna pilk EMTA poole, sest just selle kooli on need tuntud mehed lõpetanud. Tallinnas asuv Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia pakub hulgaliselt huvitavaid erialasid melomaanidele ja teatrihuvilistele. Oma kogemusi jagavad klaveri eriala tudeng Tiit Tomp ja lavakunstikooli tudeng Richard Ester. 

Tiit Tomp:

— Milline näeb välja Sinu keskmine päev tudengina? Kas ülikooli kõrvalt jääb aega ka muudeks tegevusteks (töö, sõbrad)? 

Päevaplaan sõltub tavaliselt sellest, kui hästi suudan oma aega planeerida nii päeva sees kui ka suuremas pildis. Kuna interpreedina tuleb suurem osa tööst teha iseseisvalt ehk instrumenti harjutada, siis sellele saab tudeng ainult ise graafiku luua. Üldiselt veedan enamuse oma päevast akadeemias, iga päev on mõni loeng, milles ma osalen ning ülejäänud päeva ma harjutan. Aega muudeks tegevusteks leidub piisavalt, sellele tuleb lihtsalt osata õpingute kõrvalt ruumi teha. Mina ise olen üritanud võimalikult palju ka seda vaba aega sisustada tegevustega, mis võivad mind oma alal aidata, näiteks kontsertide külastamine, lugemine või muusika kuulamine. Minu jaoks on väga olulised ka sõbrad, nende jaoks üritan alati aega leida. Tihti saab sõpradega ajaveetmist ja muusikat ühendada, sest meil kõigil on ju samad huvid. Kuid vaatamata sellele kõigele tunnen, et kas või natukene aega tuleb leida selleks, et viibida väljaspool muusikamaailma. 

— Miks valisid just Eesti Muusika-ja Teatriakadeemia? Mis on selle kooli eripärad? 

Pärast Tallinna Muusikakeskkooli lõpetamist oli mul kaks valikut – kas tulla EMTA-sse õppima või hakata mõne välismaa ülikooli suunas vaatama. Olles alustanud juba keskkooli viimasel aastal õppimist EMTA õppejõu käe all, kelle juures mulle tohutult meeldis õppida, teadsin, et temaga oleks väga hea jätkata ning oli juba aimdus, mis mind võib ees oodata. Kuna ma näen tulevikus end muusikuna tegutsemas just Eestis, siis ei pidanud ma mõistlikuks kohe pärast gümnaasiumi lõpetamist välismaale minna. Minu silmis oli kõige parem seda teekonda alustada EMTA-s, mis pakub palju võimalusi tugeva põhja saamiseks. Kuna EMTA on ainus muusikakõrgkool Eestis, siis tuleb siit suur osa järgmise põlvkonna muusikuid ja siin loodud sidemed on tulevikus väga väärtuslikud. 

— Millised on ülikooli poolt pakutavad lisategevused ja võimalused (üliõpilasesindus jms)? 

Akadeemia pakub tihti üliõpilastele võimalusi esineda meistrikursustel, mida viivad läbi rahvusvaheliselt tunnustatud interpreedid ja pedagoogid. Lisaks pakutakse erinevaid esinemisvõimalusi nii EMTA saalides kui ka väljaspool ning aeg-ajalt toimub ka suuremaid projekte nagu näiteks konkursid või välisreisid. 

— Mida soovid, et oleksid teadnud enne kandideerimist ja ülikooli õppima asumist? 

Soovin, et oleksin teadnud, kui suur osa tuleb ülikoolis tudengil ise ära teha. Võrreldes gümnaasiumiga võib tunduda ülikoolielu palju kergem ja hõredama graafikuga, kuid koormust pole sugugi vähem. Palju suurem vastutus on tudengi enda käes, eriti aja planeerimise osas. Graafik võib olla vaba, kuid see pole tühi ja see on tudengi enda teha, et see täita. Ülikooli õppima asudes oli see minu jaoks tohutu muutus ning alguses väga raske, kuid see vajab lihtsalt harjumist.

— Kuidas nägi välja kõrgkooli kandideerimise protsess ja kuidas valmistuda?  

Ühest küljest vaadates võib arvata, et kandideerimisprotsess tundub kerge, tuleb läbida solfedžo- ja muusikateooriaeksam ning eksam oma erialas, kuid ettevalmistused, et vastavale tasemele jõuda, võtavad aega aastaid. EMTA solfedžo ja muusikateooria sisseastumiseksam oli Tallinna Muusikakeskkoolis, Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis (nüüd MUBA) ning Heino Elleri Muusikakoolis ühildatud lõpueksamiga – eksamitulemus läks katsetele kirja ning eraldi sisseastumiseksamit ei pidanud tegema. Nende koolide õppeprogrammid valmistasid meid gümnaasiumiaastate jooksul selleks eksamiks täitsa hästi ette. Erialaeksam tuleb eraldi sooritada, kuid õnneks kattuvad üldiselt eksaminõuded kava osas õpilaste repertuaaris olevate teostega. Minu enda kandideerimisprotsess oli pisut teistsugune – mul oli võimalik taotleda vabastust sisseastumiseksamist tänu varasematele konkursitulemustele ja muule erialasele tegevusele. 

Richard Ester:

— Milline näeb välja Sinu keskmine päev tudengina? Kas ülikooli kõrvalt jääb aega ka muudeks tegevusteks (töö, sõbrad)? 

Hommikust hämarani proovid-loengud. Kui aega on (üldiselt ei ole), jäävad õhtud teatri vaatamiseks, aga reeglina, kui me just ise õhtul laval ei ole, teeme kursa keskis proove, mõlgutame-põrgatame mõtteid ja loeme vabanevat proovisaali oodates lektüüri. Elu väljaspool kursakaid on pigem eksootika.

— Miks valisid just Eesti Muusika-ja Teatriakadeemia? Mis on selle kooli eripärad?

Lavakat ma vist ei valinudki, sattusin siia, tuul tõi. Aga andis niisugust kohta ikka leida. Mitte et ma teaks, mida tähendab “tavaline”, aga ega midagi säärast siit eriti leida ei ole küll.

— Millised on ülikooli poolt pakutavad lisategevused ja võimalused (üliõpilasesindus jms)?

Ausalt öelda olen ma ammu jälje kaotanud, mis on “tava” ja mis lisa, mis on vabatahtlik, mis kohustuslik. Kõiksugu värki saab tehtud ja omast arust jube tähtsat värki.

— Mida soovid, et oleksid teadnud enne kandideerimist ja ülikooli õppima asumist?

Nagu ütles minu kallis kursavend: “Ära ole loll!”. Oleks ma toona seda teadnud, oleksin nüüd tark.

— Kuidas nägi välja kõrgkooli kandideerimise protsess ja kuidas valmistuda?

Lugesime luuletusi ja tegime koomuskit, nagu ikka. Kui luuletused on peas, tuju hea, mugavad riided seljas, võib täitsa katsetama tulla küll!

Loe rohkem Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiasse sisseastumise kohta siit.

Estonian Business School on Eesti ainus eraülikool, mis on spetsialiseerunud äriõppele, koolitades nii tulevasi spetsialiste ja juhte rahvusvahelisele tööturule kui ka ettevõtjaid. Kui Sind huvitab ärijuhtimine, ettevõtlus ja rahvusvahelisus, on EBS just Sulle! Lähemalt räägib enda kogemusest Isabell Laast, II aasta tudeng, kes õpib ettevõtlus ja ärijuhtimine õppekaval.

— Milline näeb välja Sinu keskmine päev tudengina? Kas ülikooli kõrvalt jääb aega ka muudeks tegevusteks (töö, sõbrad)?

Keskmine päev tudengina on üsna mitmekesine ja sõltub paljudest teguritest, nagu tunniplaan, kodutööde hulk ja isiklikud kohustused. Tavaliselt algavad minu päevad kell 10 või hiljem, mis võimaldab hommikut rahulikult alustada või ettevalmistustega tegeleda enne tunde. Mõnel päeval võib olla rohkem vaba aega kui teistel, mis võimaldab keskenduda enda asjadele või teha kodutöid ette. Ülikooli kõrvalt jääb kindlasti aega ka muudeks tegevusteks nagu töö või sõpradega aja veetmine, eriti kui planeerida oma aega hoolikalt.

— Miks valisid just Estonian Business Schooli? Mis on selle kooli eripärad? 

Estonian Business Schooli valisin, kuna see pakub suurepärast haridust ettevõtluse ja äri valdkonnas. Mulle meeldib, et koolil on kogenud õppejõud, kellel on praktilised kogemused ning lai valik partnerülikoole vahetusaasta jaoks.

— Millised on ülikooli poolt pakutavad lisategevused ja võimalused (üliõpilasesindus jms)? 

Ülikool pakub mitmeid lisategevusi ja võimalusi, näiteks üliõpilasesindused, erinevad üritused ning külalislektorid. Meeldejäävad on olnud tunnid ka väljaspool kooli, näiteks käisime Boltil külas, kus sai kuulda Martin Villigi kogemustest ning Startup Speed Dating Night’il, kus sai praktiseerida oma müügioskusi investoritega suheldes. Sellised kogemused on väga arendavad ja soovitan neid teistele tudengitele.

— Mida soovid, et oleksid teadnud enne kandideerimist ja ülikooli õppima asumist?

Enne ülikooli kandideerimist oleksin soovinud teada, et tunniplaan ei pruugi olla päevast päeva täis 8.30-17.15 ning tundide ajad võivad varieeruda. Selles osas võib koduleht anda veidi eksitava ettekujutuse. ja korduma kippuvate küsimuste KKK siin. 

— Kuidas nägi välja kõrgkooli kandideerimise protsess ja kuidas valmistuda?

Selleks, et kandideerida EBSi bakalaureuseõppesse tuleb Sul valida endale sobiv õppekava. Kandideerimine toimub riigieksamite tulemuste ning sisseastumisvestluse põhjal.

Kandideerimisprotsessi alustamiseks tuleb Sul esitada avaldus SAISi keskonnas. Avaldus on kui Sinu visiitkaart ning hea võimalus sisseastumiskomisjonile silma paista. Küsimused aitavad Sul valmistuda ka sisseastumisvestluseks, kus hindame motivatsiooni, ambitsiooni kui ka arutlusoskust.

Lisaks tuleb Sul ette valmistada lühitutvustus teemal “Kuidas aitab EBS täita minu unistusi?”. Sisseastumisvestlus toimub grupivestluse formaadis ning annab suurepärase võimaluse tutvuda ebsikatega. Vestluse eesmärgiks on mõnusas ja avatud õhkkonnas teineteist tundma õppida, arutleda tulevikuseesmärkide ja EBSi õppimisvõimaluste üle. Sinu vestluskaaslased võivad olla Sinu uued kursakaaslased.

Loe rohkem EBSi sisseastumise kohta siit ja korduma kippuvaid küsimusi siin. 

Mõistuse ja mõõgaga kodumaa eest! Just nii kõlab Kaitseväe Akadeemia tunnuslause. Kaitseväe akadeemia näol on tegu ainsa militaarharidust pakkuva kõrgkooliga Eestis.

Akadeemia põhiülesandeks on ette valmistada Kaitseväe ülemaid ning arendada sõjateadust, seda eesmärgiga tagada Kaitseväe juhtimisalane jätkusuutlikkus. Kaitseväe Akadeemia põhiväärtusteks on loovus kui oskus leida probleemidele lahendusi, tõhusus ehk võime jõuda targalt tulemuseni ning haritus kui teadmiste, oskuste ja kogemuste pagas. Oma kogmusest kõrgkoolis räägib Kaitseväe Akadeemia maaväe põhikursuse kolmanda õppeaasta kadett lipnik Kris Antsmaa.

— Milline näeb välja sinu keskmine päev tudengina? Kas õpingute kõrvalt jääb aega ka muudeks tegevusteks (töö, sõbrad)?

Kaitseväe Akadeemia puhul on väga raske välja tuua „keskmist“ päeva, sest erinevatel perioodidel on tunniplaanid väga erisugused. Toimuvad nii teoreetilisemad klassitunnid, palju praktilisi ülesandeid, erinevaid grupitöid kui ka õppusi. Kui õpime „rohelisi“ (ehk militaaraineid), siis on tihti päevi, mis kestavad kell 09.00-16.40. Nendega seostuvad ka õpingute raames toimuvad metsalaagrid, kus on tunniplaan täiesti erinev ning maastikul tegelemegi ainult praktiliste tegevustega. Kui kavas on aga tsiviilõppeained, siis lõppevad päevad tihti juba lõunast, millele järgneb tunniplaani sisse kirjutatud „iseseisva õppimise aeg“. Õpingute kõrvalt jääb Kaitseväe Akadeemia kadetile tegelikult päris palju vaba aega, mida saab sisustada sportimise, tudengiürituste või muude endale sobivate tegevustega. 

— Miks valisid just Kaitseväe Akadeemia? Mis on selle kooli eripärad?

Ennem ajateenistust käisin ka Tartu Ülikoolis, kuid just ajateenistuse ajal tekkis suurem huvi militaarmaailma vastu ning otsustasin astuda Kaitseväe Akadeemiasse, et omandada ohvitseri elukutse. Kaitseväe Akadeemia on ainus militaarharidust pakkuv kõrgkool Eestis ja sellega seoses on väga palju erinevusi teiste kõrgkoolidega, kuid toon välja kaks suurimat. Kaitseväe Akadeemia kadetid saavad õppimise eest palka. See võimaldab keskenduda enda õpingutele ning ei pea muretsema kooli kõrvalt tööl käimise pärast. Teisena tooksin välja juba eelpool mainitud iseseisva õppimise aja, mis on tunniplaani sisse kirjutatud. Kuna kadett on tegevväelane, siis on tema ettenähtud tööpäev 08:00-17:00. Kui aga õpingutega seoses tekib kodutöid või muid lisaülesandeid, siis võimaldab kool tunniplaanis (ehk vahemikus 08:00 kuni 17:00) ka piisava aja, et kadett ei peaks neid tegema isiklikust ajast. 

— Millised on kõrgkooli poolt pakutavad lisategevused ja võimalused (üliõpilasesindus jms)?

Kaitseväe Akadeemial on mitmeid traditsioone, üritusi ja tegevusi, millest kadetid saavad osa. Suurimaks traditsiooniliseks ürituseks on kindlasti eestikeelse ohvitserihariduse aastapäeva puhul korraldatav kadetiball.  Lisaks toimuvad erinevad treeningud, võistlused ning tihti ka teiste kõrgkoolidega ühised üritused. Meil on olemas ka üliõpilasesindus, mida nimetatakse „Kadetikogu“-ks, mille moodustavad alati teise õppeaasta kadetid. Kõiki majasiseseid üritusi korraldavadki just nemad ning kool seab väga vähe piiranguid ja jätab kadettidele väga suure otsustamisvabaduse. See võimaldab kadetil omandada väga palju kogemusi ja tutvusi, mis tulevad kindlasti kasuks nii edasises kaitseväe teenistuses kui tsiviilelus. Lisaks pakub kool võimalusi külastada erinevate välisriikide sõjakoole ja akadeemiaid. Viimastel aastatel on käidud nii baltiriikide sõjaväeakadeemiates, Ameerika Ühendriigis asuvas West Point-is, Kreekas, Islandil ja mujal. Lisaks külastavad liitlasriikide kadetid ka Eestit, mis annab võimaluse tutvuda paljude erinevate riikide inimeste, nende kultuuri ja haridussüsteemiga. 

— Mida soovid, et oleksid teadnud enne kandideerimist ja õppima asumist?

Tegelikult sain päris palju informatsiooni läbi väeosas toimunud kooli tutvustuse ja ajateenistuses kohanud ohvitseride. Võib-olla tuli pisut üllatuseks, kui erineva taustaga inimesi minuga ühele kursusele sattus. Osad tulid kooli otse peale ajateenistust (nagu ka mina), kuid on ka kursusekaaslasi, kes on teeninud kaitseväes juba viis või lausa kümme aastat. 

— Kuidas nägi välja kõrgkooli kandideerimise protsess ja kuidas valmistuda?

Kooli sisseastumise eelduseks on see, et on läbitud ajateenistus. Sellele lisaks on vaja sooritada akadeemiline ehk vaimse võimekuse test ning kutsesobivusvestlus. Võrreldes teiste ülikoolidega on vaja ennem kandideerimist esitada rohkem erinevaid dokumente (näiteks on vaja anda nõusolek taustakontrolli teostamiseks). Need ei ole kaitseväe mõistes midagi erilist, kuid tsiviilülikooli minemiseks ei pea seesuguseid dokumente täitma. Mul ei ole väga häid soovitusi, kuidas valmistada end ette vaimse võimekuse testiks või kutsesobivusvestluseks. Küll aga soovitan huvilistel otsus astuda Kaitseväe Akadeemiasse enda jaoks korralikult läbi mõelda ning lihtsaim viis selleks on vastata küsimusele „miks ma tahan saada ohvitseriks?“. Kaitseväe Akadeemia lõpetamisel saab kadetist kaitseväe ohvitser ehk juht, kellele antakse palju vastutust ning kellelt ka eeldatakse palju.

Loe lisaks Kaitseväe Akadeemiasse vastuvõtu kohta siit.

Kes meist poleks väiksena unistanud politseinikuks või päästjaks saamisest. Sisekaitseakadeemia pakub võimalusi nende unistuste täitmiseks. Sisekaitseakadeemias saad õppida nii politseinikuks, 112 päästekorraldajaks, vanglaametnikuks kui ka maksu- ja tolliametnikuks. Lisaks on võimalik Sisekaitseakadeemias omandada rahvusvaheliselt tunnustatud sotsiaalteaduste magistri kraad sisejulgeoleku valdkonnas. Vali töö, mis hoiab Eestit. Vali elu, millel on suurem tähendus. Astu Sisekaitseakadeemiasse. Sisekaitseakadeemia justiitskolledži korrektsiooni eriala tudeng Eliisabeth Rajasalu räägib koolielust lähemalt.

— Milline näeb välja Sinu keskmine päev tudengina? Kas ülikooli kõrvalt jääb aega ka muudeks tegevusteks (töö, sõbrad)?

Minu keskmine päev näeb kadetina välja järgnevalt: Lähen hommikul kooli kella 9ks. Päev lõpeb enamasti 16.30. Peale kooli käin alati koolis olevas jõusaalis ning seejärel suundun ühiselamusse, kus teen kodutöid ning veedan sõpradega aega. 

Mina käin kooli kõrvalt ka osakoormusega tööl vanglas. Samuti löön kaasa vabatahtlikuna politseitöös. Enamasti jagub aega ka sõpradega väljas käimiseks. 

— Miks valisid just Sisekaitseakadeemia? Mis on selle kooli eripärad?

Mina valisin Sisekaitseakadeemia sellepärast, et mulle pakkus huvi korrektsiooni eriala. Minu sooviks oli saada teadmisi nii õiguse kui ka psühholoogia valdkonnast, samuti soovin panustada vanglas kinnipeetavate taasühiskonnastamisesse. 

Selle kooli eripäraks ongi praktika suur osakaal õppes, mis valmistab meid tööks ette ja annab ka kõik vajalikud oskused tööl hakkama saamiseks ehk meid ei visata lihtsalt tundmatus kohas vette. Lisaks tunnustatakse õpilasi ka stipendiumiga, mis on võrreldes teiste ülikoolidega kõvasti suurem. 

— Millised on ülikooli poolt pakutavad lisategevused ja võimalused (üliõpilasesindus jms)?

Meil on koolis olemas üliõpilasesindus, kus on siis võimalik lüüa kaasa koolielu arendamises, korraldada üritusi. Näiteks on meil toimunud koolis filmi- ja lauamänguõhtud, samuti ka konsoolimängude õhtu. Lisaks on võimalus osaleda erinevatel spordivõistlustel ja üritustel. 

— Mida soovid, et oleksid teadnud enne kandideerimist ja ülikooli õppima asumist?

Mina oleksin soovinud teada seda, et enne sisseastumist on võimalik tulla ka näiteks kadetivarjuks. Kui mina kandideerisin, siis ei olnud sellega kursis. See annab hea võimaluse lähemalt tutvuda huvipakkuva erialaga ning näed paremini, kas see on just see, mida soovid õppida. Seega soovitan seda võimalust kõigil kasutada.

— Kuidas nägi välja kõrgkooli kandideerimise protsess ja kuidas valmistuda?

Kandideerimisel tuli esitada SAIS-is kandideerimisavaldus, keskharidust tõendav dokument ning ka isikuankeet taustakontrolliks. Vastuvõtutingimusteks on taustakontrolli läbimine, füüsilised katsed ning vestlus. 

Kõige rohkem tuleb valmistuda füüsilisteks katseteks, et suudaksid need vastavalt nõuetele täita.

Loe rohkem Sisekaitseakadeemiasse sisseastumise kohta siit.

Usus est magister optimus – Praktika on parim õpetaja! Just nii kõlab Tallinna Tehnikakõrgkooli tunnuslause. Tallinna Tehnikakõrgkooli näol on tegu rahvusvaheliselt hinnatud kõrgkooliga, millel on pikad rahvusvahelised koostöökogemused ja kaasaegsed lahendused. Kõrgkool väärtustab inimkesksust, vastutustundlikkust ja ettevõtlikkust – seda kõikides tegevustes.

Tallinna Tehnikakõrgkoolis saab õppida 20 erineval õppekaval sellistes õppekavagruppides nagu: tehnika, tootmine ja tehnoloogia; arhitektuur ja ehitus; transporditeenused; ärindus ja haldus; sotsiaalteenused. Oma õpikogemusest räägib Tallinna Tehnikakõrgkooli keskkonnatehnoloogia ja -juhtimise tudeng Karl-Erik Tiit.

— Milline näeb välja sinu keskmine päev tudengina? Kas õpingute kõrvalt jääb aega ka muudeks tegevusteks (töö, sõbrad)?

Minu päev möödub peamiselt ikkagi loengutes käies, kuid võtan väga aktiivselt osa üliõpilasesindusest ning vabal ajal tegelen spordi ning muude hobidega. Päevad on pikad, kuid sellegipoolest olen alati leidnud aja, et sõprade ning perega koos olla. Samuti olen värske rebane korporatsioonis Sakala, kus saan lahedate inimestega suhelda ja veidikene koolist mõtted eemale viia. 

— Miks valisid just Tallinna Tehnikakõrgkooli? Mis on selle kooli eripärad?

Valisin Tallinna Tehnikakõrgkooli, kuna mulle meeldib asju teha oma kätega, mis tähendab, et mulle meeldib väga praktilist tööd teha. Tallinna Tehnikakõrgkool oligi selleks väga hea valik, kuna kool on üles ehitatud põhimõttele, et praktika muudab sind valdkonna spetsialistiks. Mulle meeldib see, et peale pikkade teooriatundide saame õppida ja harjutada ka laborites ning näha, kuidas reaalsuses asjad töötavad. Teooria võib olla küll väga oluline, kuid kui sa ei oska seda teooriat rakendada on tulevikus endal väga raske hakkama saada.

— Millised on kõrgkooli poolt pakutavad lisategevused ja võimalused (üliõpilasesindus jms)?

Meie ülikool pakub väga paljusid lahedaid lisavõimalusi, milles õpilased saavad vastavalt enda huvidele kaasa lüüa. Näiteks on meil erinevad tudengiorganisatsioonid, kus õpilased saavad oma ideid ning huvisid koos arutada ning enda jaoks tööle panna. Kõige populaarsemad organisatsioonid on Robotiklubi, TTK Turundusklubi, Tudengivormeli meeskond, Üliõpilasesindus ja Õhinapõhine podcast. Samuti on meil kooli spordikeskuses võimalik kaasa lüüa erinevates sporditegevustes. Kui sulle aga meeldib hoopis laulda või tantsida, saad ühineda meie kooli tantsuansambel Savijalakestega või TTK kammerkooriga.

— Mida soovid, et oleksid teadnud enne kandideerimist ja õppima asumist?

Ei oskagi välja tuua ühtegi asja, mida oleksin tahtnud teada ennem kui kandideerisin. Esimestel nädalatel tehti väga kiiresti selgeks kogu kooli süsteem ning sisseelamine oli rahulik ning toetatud. 

— Kuidas nägi välja kõrgkooli kandideerimise protsess ja kuidas valmistuda?

Minu kandideerimise protsess oli selline, et esitasin SAISis enda kandidatuuri ning sattusin koheselt pingereas suhteliselt kõrgele kohale tänu sellele, et minu gümnaasiumi keskmine hinne oli kõrge. Seejärel sooritasin TTK akadeemilise testi, et enda sisseastumist kindlustada. Peale kooli sisseastumist võtsin ma akadeemilise puhkuse ning käisin ära kaitseväes, et keskenduda pärast seda õpingutele 100% tähelepanuga. Praeguseks on sisseastumise tingimused natukene muutunud ning ei piisa ainult sinu keskmisest hindest, et kooli sisse astuda. Osad erialad soovivad ka seda, et õpilane osaleks grupivestluses. Autotehnika ja rakendusarhitektuuri eriala nõuavad aga sisseastumiskatseid. Soovitaksin kandideerimisel üle vaadata matemaatika ning ka eesti keele põhilised teemad, mida gümnaasiumi lõpueksamitel küsiti. Kindlasti osalege akadeemilisel testil, kuna see mõjutab pingerida ääretult palju. 

Loe lisaks Tallinna Tehnikakõrgkooli vastuvõtu kohta siit.

Mente et manu – mõistuse ja käega! Niimoodi kõlab Tallinna Tehnikaülikooli loosung, ja põhjusega, kuna intensiivset kasutust leiavad mõlemad. Nimelt tulevad TalTechist kõik need inimesed, kes hoiavad ühiskonda nii piltlikult kui ka reaalselt koos, ehitades ja projekteerides maju, energiasüsteeme, masinaid, arvuteid, isegi laevu ja roboteid. Samas ei pea vaeva nägema üksnes laboris, kuna koolil on ka oma isiklik staadion ja õige mitu edukat spordimeeskonda. Oma isiklikust Tallinna Tehnikaülikooli kogemusest räägib tudengielu kõrvalt tippspordiga tegelev Robin Sapar.

— Milline näeb välja sinu keskmine päev tudengina? Kas ülikooli kõrvalt jääb aega ka muudeks tegevusteks (töö, sõbrad)?

Minu keskmine päev näeb välja umbes selline, et hommikul kl 7-8 ärkan ja käin trennis. Seejärel lähen kooli ja peale kooli kodus õpin või tegelen muude tegevustega. Ütleksin, et kooli kõrvalt jääb ikka aega muudeks tegevusteks, kui enda vaba aega efektiivselt kasutada ja tegevusi planeerida.

— Miks valisid just Tallinna Tehnikaülikooli? Mis on selle eripärad?

Valisin TalTechi, sest soovisin õppida ehitusinseneeriat ja see tundus kõige parem variant selleks. Mulle meeldib TalTechi juures see, et kool on väga uuendusmeelne ja toimub pidev areng.

— Millised on ülikooli poolt pakutavad lisategevused ja võimalused (üliõpilasesindus jms)?

Kooli lisategevuste võimalusi ma ise pole uurinud, kuid tean, et paljud osalevad nendel ja on liitunud erinevate üliõpilaskogudega. Kui kooli lisategevuste alla lähevad pallimängude vaatamised, siis nendest võtan osa ja käin nii korv- kui võrkpalli vaatamas ja kooli spordivõistkondi toetamas.

— Mida soovid, et oleksid teadnud enne kandideerimist ja ülikooli õppima asumist?

Enne õppima asumist oleksin soovinud teada, et ülikoolis on palju iseseisvat õppimist ja ei tohi lasta tegevustel kuhjuda, sest siis läheb väga raskeks ja kiireks.

— Kuidas nägi välja kõrgkooli kandideerimise protsess ja kuidas valmistuda?

Ülikooli kandideerimine on TalTechis väga selge ja konkreetne, on kindlad riigieksamite lävendid, mille peab ületama. Sellega on kohe teada, kas oled ülikooli sisse saanud või mitte.

Loe rohkem Tallinna Tehnikaülikooli sisseastumise kohta siit.

Eritingimustel vastuvõtu kohta loe siit.

Vastuvõtu eritingimus on kriteerium, mille täitmisel võetakse kandideerija TalTechi (v.a arhitektuuriõpe) vastu, arvestamata vastava õppekava vastuvõtutingimusi.

See tähendab, et kandidaat ei pea täitma lävendipõhise vastuvõtu tingimusi (ei arvestata riigieksamitulemusi, keskhinnet) ega sooritama erialaseid katseid. Gümnaasiumi/keskkooli lõputunnistus on siiski vajalik. Eritingimustel vastuvõtul arvestatakse tulemusi, mis on saavutatud 11. või 12. klassi õpilasena.

Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli näol on tegu rahvusvaheliselt tunnustatud riikliku rakenduskõrgkooliga, mis pakub koolitust tervise ja heaolu valdkonnas. Kõrgkooli missioon on koolitada innovaatiliselt ja kriitiliselt mõtlevaid tehnoloogiliste pädevustega tervisevaldkonna töötajaid. 

Tallinna Tervishoiu Kõrgkool on üks kahest Eestis, kus on võimalik õppida rakenduskõrgharidusõppes näiteks õeks, ämmaemandaks, hambatehnikuks või tegevusterapeudiks. Lisaks teeb kool koostööd erinevate sise- ja välispartneritega ning õppijaid kaasatakse ka erinevate aktuaalsete probleemide lahendamisse. Oma kogemusest räägib lähemalt ämmaemandaks õppiv Alexandra Daniela Naarits.

— Kuidas nägi välja kõrgkooli kandideerimise protsess ja kuidas valmistuda?

Kandideerimine oli pingeline ja konkurss vabadele kohtadele oli tõeliselt suur. Üks punkt siia-sinna tähendanuks seda, kas said sisse või jäid seekord nimekirjast välja. Ma hoidsin hinge kinni kui avaldati iga vooru punktid ja sellisel hulgal refresh’e ei ole ma ilmselt kunagi (ei varem ega hiljem) arvutile teinud. Viimase intervjuu ajal olin nii närvis, et unustasin täielikult mainida, et olin läbinud ka Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli ämmaemanduse eriala tutvustava kursuse ja oma kogemused loomakliinikutes töötamisel. See meenus mulle vahetult peale intervjuu lõppu ja kogu mu maailm kukkus korraks kokku. See hetk, kui nägin oma nime sisse saanute nimekirjas, ei unune kunagi ja sisse astumise kinnituse tegin ilmselt rekordkiirusel. Ma usun, et intervjuul tuleb olla „sina ise“, vastata küsimustele ausalt ja südamest – nii näevad ka intervjuud läbi viivad inimesed seda, kas sa võiksid sobida sellele erialale ja olla nende tulevane kolleeg või pigem mitte. Kindlasti tuleb põhjalikult tutvuda ka eriala endaga ja leida just see, mis tegelikult ka paneb südame kiiremalt tuksuma. Kui oled leidnud eriala, mis sulle tõeliselt huvi pakub, siis mine ja võta see koht endale!

— Kas ülikooli kõrvalt jääb aega ka muudeks tegevusteks (töö, sõbrad)?

Kes teeb see jõuab! Olen olnud aktiivne üliõpilasesinduse liige ja sellel õppeaastal ka aseesimees. Alles eelmisel nädalal valiti mind järgmiseks õppeaastaks üliõpilasesinduse esimeheks. Juba esimesest kursusest alates olen kooli kõrvalt töötanud Ida-Tallinna Keskhaiglas. Lisaks kõigele sellele olen ma ka vahva 3-aastase poisi ema.

Hobina kasvatan ma koeri (afganistani hurdad, kääbustaksid ja portugali podengod) ning koolitan neid ja võistlen nendega üle Euroopa. Vahest on küll tunne, et tunde ööpäevas jääb väheks, kuid teadmine, et ma olen oma elu eesmärgi teel, annab energiat juurde. Ma tõesti armastan seda, mida õpin ja nii ei tundu see kõik tüütu kohustusena.

— Miks valisid just selle kõrgkooli? Mis on selle eripärad?

Tallinna Tervishoiu Kõrgkool on üks kahest, kus Eestis ämmaemandaks õppimine võimalik on. Juba kandideerimise perioodi alguseks oli Tallinna Tervishoiu Kõrgkool minu selge esimene valik edasi õppimisel. 

Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolil on äärmiselt innovaatiline simulatsioonikeskus, kus juba enne praktikale minekut saame oma käelisi oskusi erinevates valdkondades lihvida. Meie koolimaja on küll mõne teisega võrreldes pisike, kuid meile väga kallis ja armas.

— Millised on ülikooli poolt pakutavad lisategevused ja võimalused (üliõpilasesindus jms)?

Meie kõrgkoolis tegutseb aktiivselt ka üliõpilas- ja õpilasesindus. Kohtume koosolekuteks iga kuu esimesel teisipäeval ning veedame toredalt aega erinevatel koosviibimistel. Esinduse koosseisu kuuluvad juhatus (esimees ning aseesimees), iga õppekava esindaja ning toetavad liikmed. Üliõpilasesinduse toetavaks liikmeks saab astuda iga meie kõrgkooli õpilane. Ainus, millega  liitudes arvestama pead, on see, et meie üliõpilasesindusest saab sulle justkui teine pere, millest enam lahkuda ei taha.

Meie esindus korraldab ka kaks korda aastas kõrgkooli õpilastele praktikariiete kirbuturu, et ka vilistlaste riided uuele ringile jõuaksid. 

— Mida soovid, et oleksid teadnud enne kandideerimist ja ülikooli õppima asumist?

Soovin, et oleks teadnud, kui tore see kõik on ja kui palju võimalusi mulle avaneb juba esimesest kursusest alates. Soovin ka seda, et oleksin olnud julgem oma unistuste kohale kandideerima – peaaegu jätsin kandideerimata, vaid seetõttu, et see tundus nii kättesaamatus kauguses olevat.

Loe lisaks Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli vastuvõtu kohta siit.

Tallinna Ülikooli nimelise “katuse” alla on koondatud niivõrd erinevaid erialasid, et üldistuse tegemine oleks siinkohal suisa ülekohtune. Mitmetahulisus avaldub ka ülikooli hallatavate instituutide rohkuses – tõesti, TLÜ pole sugugi üks hoone, vaid hoopis mitu, igaüks oma tavade, inimeste ja ühendustega. Nende instituutide hulka kuuluvad näiteks BFM, Eesti filmitegijate leer ja sisu poolest ristivastupidine loodus- ja terviseteaduste instituut. Lisaks suurele eriala valikule on kõrgkool tuntud ka kvaliteetse õpetajahariduse andmise ja hariduskultuuri arendamise poolest. Enda Tallinna Ülikooli kogemust jagab Teeviit vabatahtlik Maria Schotter. 

— Milline näeb välja Sinu keskmine päev tudengina? Kas ülikooli kõrvalt jääb aega ka muudeks tegevusteks (töö, sõbrad)?

Minu päevad mööduvad enamjaolt koolis olles. Päevad on kohati üpris pikad, kell 10-18. Päevad on ka üpris tegusad, kuna õpin koreograafia eriala, siis meil ei ole väga istuvaid tunde, vaid me tantsime ja arutleme enamasti tantsu üle tantsusaalis. Ülikooli kõrvalt peab ka eraelule eraldi tähelepanu seadma. Peab tekitama seda aega, et ka tööl käia ja puhata.

— Miks valisid just Tallinna Ülikooli? Mis on selle kooli eripärad?

Valisin selle ülikooli, sest see asub mu kodulinnas. Ma ütleks, et see on ka Tallinna menukaim ja prestiižikaim kõrgkool.

— Millised on ülikooli poolt pakutavad lisategevused ja võimalused (üliõpilasesindus jms)?

Ülikoolil on instituudid ning igal instituudil on oma tudengite ühendus. Samuti on ka üliõpilasesindused ning volikogud. Ma ei tea neist palju, kuna pole olnud aega ühegagi liituda. Erinevad organisatsioonid korraldavad koolis ka üritusi, nt pannkoogi hommik või spordiklubi korraldatud mängudeõhtud.  Kel huvi, peaks kindlasti uurima. Avatud uste päeval ja esmakursuslaste nädalal räägitakse nendest lähemalt. Ma usun, et kõik lisategevused ülikoolis ühendavad inimesi omavahel, saad kokku hoopis teise eriala tudengitega.

— Mida soovid, et oleksid teadnud enne kandideerimist ja ülikooli õppima asumist?

Ma ei tahaks nendest avalikult rääkida. Need on rohkem mu eriala, kui ülikooli endaga seotud küsimused.

Teistele soovitaks, et küsimusi ja mure kohti tuleb tõstatada. Võibolla ka üle vaadata, kuidas ülikoolis hakkad käima, kas bussiga jne. Siiski oleks hea, kui enne ülikooli minemist selle kodulehel veidi surfata. Ma ei teadnud näiteks, et osaliselt on seal juba kolme/ nelja aasta tundide jaotus üleval. Ka katsetel võidakse selle alaseid küsimusi küsida (nominaaljaotus). Samuti uurida ja puurida oma eriala kohta. Läbi mõelda kõik võimalikud kasutoovad tegurid (koolis ürituste korraldamine, õpilasesindus, vabatahtlik töö, hobid ja huvid). Leida hea põhjus, miks just sina peaksid sinna ja tänna kandideerima ja mis teeb sinust erilise inimese.

— Kuidas nägi välja kõrgkooli kandideerimise protsess ja kuidas valmistuda?

Minu katsed kestsid neli päeva ning kolm vooru. Esimesel päeval tegid kõik ettevalmistatud soolo. Siis sealt sõeluti osad välja. Teisel päeval kirjutasime ühe tantsutüki kohta essee ning olid tantsutunnid. Kõik inimesed ei pääsenud kolmandasse vooru. Kolmandal ja neljandal päeval jagunesime gruppideks ning tegime kompositsioonitöö ning esitasime seda.

Loe rohkem Tallinna Ülikooli sisseastumise kohta siit.

Tartu Ülikooli koridorides on väldanud üliõpilaste sagin sõna otseses mõttes sadu aastaid ja koolist läbi käinud kümneid tuhandeid tudengeid. Seepärast loetakse TÜ hõngu ka Eesti autentseimaks. Peaaegu iga aine, mida õpetatakse gümnaasiumis, kajastub ka ülikooli erialavalimis. Selleks on ka eraldi õppehooned, nagu Delta (arvuti- ja majandusteadus), Chemicum (keemia), Physicum (füüsika) ja Biomedicum (bio- ja siirdemeditsiin). Lausa erakordselt väljapaistev on olnud aga näiteks neuroloogia eriala meditsiini valdkonnas. Lühidalt öeldes on kergem öelda, mida TÜ ei õpeta, kui mida ta õpetab. Enda kogemusest Tartu Ülikoolis räägib meditsiinitudeng Karel Somelar.

— Milline näeb välja sinu keskmine päev tudengina? Kas ülikooli kõrvalt jääb aega ka muudeks tegevusteks (töö, sõbrad)?

Päeva iseloom sõltub üldiselt semestri alguses paika pandud tunniplaanist ning sellest, kas on eksamisessioon või mitte. Üldiselt ärkan kella 7 ja 10 vahel ning suundun kas siis loengusse, seminari või praktikumi. Kui eriti veab, on mõni loeng/seminar juba videona ette salvestatud või toimub videosilla vahendusel, mis võimaldab ka mugavalt kodus õppida. Päeva lõpp võib samuti varieeruda: olen mõnikord ka kell 20 õhtul alles vabaks saanud (minu enda valitud valikainest, aga siiski 🙂 ). Üsna palju pannakse rõhku iseseisvale õppele, st tudengist oodataksegi, et ta järgib ise oma koostatud plaani, täidab endale võetud ülesanded õigeaegselt ning omandab omal initsiatiivil mõne eksamile tuleva teema, millest loengutes ei pruugi juttugi tulla. Seega on üsna palju kodus õppimist, see-eest kodutööd on pigem harv nähtus. 

Kuigi võib näida, et üliõpilasel oma eraelu jaoks õpingute kõrvalt aega ei jäägi, siis tegelikult pole see tõsi. Arvan, et ei möödu ühtegi nädalat, kui ma oma sõpradega ei kohtuks ning trenni teen pea igapäevaselt. Kui planeerida enda aega piisavalt hästi ning prioritiseerida seda, mis on sinu jaoks päriselt oluline, jõuab ka teiste tegevustega tegeleda. 

— Miks valisid just Tartu ülikooli? Mis on selle eripärad?

Tartu Ülikooli valisin eelkõige seetõttu, et minu eriala muudes Eesti kõrgkoolides ei õpetata, seega oli TÜ minu esimene valik. Samuti olin varem kuulnud, et Tartu ülikool on heal tasemel ning annab vajalikud teadmised ja oskused ka väljaspool Eestit töötamiseks. Ise õpinguid alustades ma nendes väidetes ka veendusin. Teistest kõrgkoolidest paistab TÜ esimesena silma oma laia erialavaliku poolest – valida saab rohkem kui 160 õppekava vahel, seega on tõenäoline, et iga tulevane tudeng leiab TÜ-st õppimiseks midagi, mis talle päriselt meeldib.

— Millised on ülikooli poolt pakutavad lisategevused ja võimalused (üliõpilasesindus jms)?

Õpingute kõrvalt saab kaasa lüüa erinevates tudengiseltsides (nt Eesti Arstiteadusüliõpilaste Selts, Matemaatika-Informaatika Tudengiselts) ning klubides. Ise võtsin ma eelmisel aastal osa TÜ Investeerimisklubi tegemistest. Kui tahta aga kaasa rääkida üliõpilaselu, õpetamise ja õppimise korraldamisel, saab liituda TÜÜE-ga ehk Tartu Ülikooli üliõpilasesindusega. Tegelikult on valikuid päris palju ning iga huviline leiab endale oma.

— Mida soovid, et oleksid teadnud enne kandideerimist ja ülikooli õppima asumist?

Kõige enam oleksin tahtnud enne ülikooli sisse astumist mõista, et on täiesti okei, kui ma kohe esimese korraga ülikooli sisse ei saa või minu valitud õppekava ei huvita mind ikkagi nii palju, kui ennist arvasin. Kui sisseastumine ei lähe nii ladusalt kui tahtsid, saab alati järgmisel aastal uuesti proovida. Samuti on vale mõelda, et see üks õppeaasta läheb raisku, sest selle ajaga saab proovida nii palju muid asju ning mõelda oma edasiste plaanide peale. 

Loe rohkem Tartu Ülikooli sisseastumise kohta siit.

Tutvu ka korduma kippuvate küsimustega sisseastumise kohta siin.

Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia sobib hästi neile, kes ihkavad õdusat, tihedate sidemetega ja loomingulist seltskonda. Peahoonegi on pigem väike, aga mõnetine kokkusurutus tähendab ka üliõpilaste kokkuhoidvust. Nagu nimigi ütleb, on pakutavad erialad seotud kultuuriga. Õppida on võimalik rahvakunsti, muusikat ja isegi näitlemist, olles üks kahest kõrgkoolist kogu Eestis, kus seda teha saab. Viljandi Kultuuriakadeemiast on tuule tiibadesse saanud näiteks saatejuht ja koomik Tõnis Niinemets ning muusik Eeva Talsi, aga lähemalt räägib enda kogemustest pärimusmuusika tudeng Harry-Karl Lepp

— Milline näeb välja Sinu keskmine päev tudengina? Kas ülikooli kõrvalt jääb aega ka muudeks tegevusteks (töö, sõbrad)?

Kõik oleneb kursusest ja erialast. Mul, pärimusmuusikul, oli kõige rohkem tegemist teisel ja kolmandal kursusel, kui iga päev olid loengud. Muusikuna tuleb loomulikult väga palju aega pühendada pilli harjutamisele. Hetkel õpin viimasel kursusel ja sel semestril pole mul kooliga seonduvaid kohustusi rohkem, kui lõpukontserdi ettevalmistus. Saab käia tööl ning tegeleda kooliväliste kollektiividega.

— Miks valisid just Viljandi Kultuuriakadeemia? Mis on selle eripärad?

Enamik tudengeid nimetaksid Viljandi linna omapära, kokkuhoidvat kogukonda ja Kultuuriakadeemia erilist õppetegevust. Minu isiklik valik oli palju lihtsam: tundsin vajadust omandada kõrgharidus peale eelmiste õpingute põrumist (Tartu Ülikool, keemia), muusika on südamelähedane, otsustasin hakata õppima muusikat. Elleri kool ja Otsakool (nüüd MUBA?) on kutsekeskkoolid, mitte ülikoolid ning ma tahtsin pääseda Tallinnast, kus asub EMTA, ainsaks valikuks oli Kultuuriakadeemia.

— Millised on ülikooli poolt pakutavad lisategevused ja võimalused (üliõpilasesindus jms)?

Üliõpilasesindus, rahvatants, segakoor. Kuna tegemist on rakenduskõrgharidust andva asutusega, siis professionaalselt saab oma valdkonnas tegutseda juba enne kooli lõpetamist, nt käsitöölised müüvad oma tooteid, muusikud annavad kontserte. See ei ole küll otseselt ülikooli pakutav tegevus, aga ta annab õpingutele palju juurde.

— Mida soovid, et oleksid teadnud enne kandideerimist ja ülikooli õppima asumist?

Ei kommenteeri. Uut infot on kooli jooksul kogunenud, aga mitte midagi sellist, mis oleks muutnud või mõjutanud minu otsust siia õppima asuda. Kõigil kahtlejatel soovitan kandideerimisprotsess läbida ja ise kogeda. Mingit pettumust või ülimat õnnestumist ma ei oska välja tuua.

— Kuidas nägi välja kõrgkooli kandideerimise protsess ja kuidas valmistuda?

Muusika erialale kandideerimisel tuli täita muusikateooria eelteadmiste test ning valitud suunal vestlus. Testi karta pole vaja, vastu võeti ka need, kes pole varem muusikaga tegelenud. Kui komisjon näeb kandidaadis potentsiaali, aga valitud suunale teda ei soovi, siis vestluse käigus suunatakse ta teisele suunale. Ma kandideerisin helitehnikuks, aga võeti vastu pärimusmuusikuks.

Loe rohkem Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemiasse sisseastumise kohta siit.

Euroopa algab Narvast ja Tartu Ülikooli Narva Kolledž asub iseenesestmõistetavalt Eesti sügispealinna südames. See Tartu ülikooli kolledž on tuntud pedagoogide ja haridustegelaste väljaõpetamise poolest: siit tulevad lasteaia- ja kooliõpetajad, kelle tugevuseks on mitmekeelses, lõimitud keskkonnas toimetulek ja multikultuurne maailmapilt. Enda Tartu Ülikooli Narva Kolledži sessioonõppe kogemusest räägib lasteaiaõpetajaks pürgiv Anastasia Nikitina.

— Milline näeb välja sinu keskmine päev tudengina? Kas ülikooli kõrvalt jääb aega ka muudeks tegevusteks (töö, sõbrad)?

Kui võtta minu keskmine päev tudengina, siis kui mul on ülikooli nädalavahetus, siis iseloomustaks seda sõnadega varajane ja intensiivne. Varased ärkamised, et jõuda Tallinnast Narva ja loengupäevad on pikad.

Muudeks tegevusteks aega jätkub, kuid mitte enam nii nagu varem. Töötan täiskohaga, üle nädala käin ülikoolis ja suuresti kogu vaba aega või sõpradega olemine on pikemalt ette planeeritud.

— Miks valisid just Tartu Ülikooli Narva Kolledži? Mis on selle eripärad?

Suuresti tuli kõrgkooli valik sellest, et soovisin õppida lasteaiaõpetajaks. Nägin Tartu Ülikooli Narva Kolledži reklaami sotsiaalmeedias ja mõtlesin proovida. Nägin kandideerides, et õppekava nimetus on kordades pikem ja keerulisem, kui seda oli näiteks Tallinna ja Tartu ülikoolidel. Lugedes juurde, millised ained mul tulevad, sain teada, et saan hea aluspõhja töötamaks keelekümbluses ja lastega erinevatest kultuuriruumidest.

— Millised on ülikooli poolt pakutavad lisategevused ja võimalused (üliõpilasesindus jms)?

Ülikoolis õpin sessioonõppes, seega olen pigem väheteadlik ülikooli lisategevustest ja võimalustest. Sotsiaalmeedias hoian ülikooli Facebooki lehel küll silma peal, aga aega, et rohkem süveneda, pole kahjuks olnud.

— Mida soovid, et oleksid teadnud enne kandideerimist ja ülikooli õppima asumist?

Oleksin rohkem tahtnud teada õppejõudude pädevusest, majutusest Narvas ja edasiõppimisvõimalustest. Samuti ehk oleks tahtnud esimese kursuse jooksul infotunde, et mida põnevat ülikool veel pakub (erinevad loengud kohal või veebis, jne)

— Kuidas nägi välja kõrgkooli kandideerimise protsess ja kuidas valmistuda?

Mäletan, et kandideerimine toimus veebis ja see oli uudne kogemus. Ootasin koos teistega veebikeskkonnas ning seejärel sain kutse eraldi ruumi. Närv oli sees suur, seega mäletan, et küsiti silmaringi küsimusi ja olid ka mõned hariduslikud küsimused, kus sain rääkida oma varasematest kogemustest ja arutleda haridusmaastiku murekohtade üle.

Loe rohkem Tartu Ülikooli Narva Kolledžisse sisseastumise kohta siit.

Tartu Tervishoiu Kõrgkooli näol on tegu nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt hinnatud kõrgkooliga, mis pakub rakenduskõrghariduse, magistri- ja kutseõppe võimalusi. Tartu Tervishoiu Kõrgkooli missioon on arendada ühiskonna terviseteadlikkust ning oma tegevustes juhindub kõrgkool neljast põhiväärtusest: professionaalsus, arengule suunatus, inimkesksus ja terviseteadlikkus.

Tartu Tervishoiu kõrgkoolis saab õppida õeks, füsioterapeudiks, tervisekaitse spetsialistiks, massööriks, lapsehoidjaks ja veel palju muud. Oma kogemusest räägib lähemalt füsioteraapiat õppiv Lisbet Neering.

— Milline näeb välja sinu keskmine päev tudengina? Kas õpingute kõrvalt jääb aega ka muudeks tegevusteks (töö, sõbrad)?

Kuna mul on kolmanda aasta tudengina suurem osa õppekavast läbitud ja allesjäänud osa on praktika, siis on õpingute kõrvalt tekkinud veidi rohkem aega muudeks tegevusteks. Mina käin praegu tööl, aga eelnevad aastad oli seda keerulisem teha. Varasemad aastad ma proovisin tööl käia, aga tiheda kooligraafiku kõrvalt jäi see katki. Kõrgkool on esimestel aastatel väga intensiivne ning tõesti suur osa ajast kulub õppimisele. Koolipäevade pikkused on varieeruvad. Semestri alguses on tihedam graafik, aga semestri lõpu poole jääb aineid vähemaks, mis tekitab ka rohkem aega meelistegevusteks. 

Iga inimene on erineva pingetaluvusega, aga suurt rolli mängib ka ajaplaneerimisoskus. Kui see oskus on olemas ja õpingud tahaplaanile ei jää, siis alati leiab aega nii tööks kui ka sõpradeks. Kõik on võimalik, kui ainult energiat, motivatsiooni ja tahet on!

— Miks valisid just Tartu Tervishoiu Kõrgkooli? Mis on selle kooli eripärad?

Valisin Tartu Tervishoiu Kõrgkooli sellepärast, et katsetel mulle koheselt meeldis kooli keskkond ja õhustik. Samuti meeldib, et suure osa õppest moodustab praktika ning õpitut saab kohe ka praktiseerida. Suurt rolli mängib ka kooli ühtehoidvus. Meie kool on väike võrreldes teiste koolidega ning siin õppides tunduvad kõik tudengid ja õppejõud omade inimestena ning alati toetatakse ja aidatakse, kui tekib mure. Katsetel kiirgas juba õppejõududest soojust ning oli näha, et meid oodatakse õppima.

— Millised on kõrgkooli poolt pakutavad lisategevused ja võimalused (üliõpilasesindus jms)?

Meil on kõrgkoolis olemas üliõpilasesindus, ehk kes on juba varasemalt olnud aktiivsem ja soovib meie koolieluga olla tihedamalt seotud, siis kõik tudengid on alati oodatud kandideerima. 

Spordiürituste ja treeningutega tegeleb meil spordiesindus, sinna saavad samuti igal aastal tudengid kandideerida. Spordiesindus korraldab meie koolile ühiseid treeninguid, nt korvpall, võrkpall, spike-ball. Kui on huvilisi veel mõnele treeningule, siis alati võetakse kõik pakkumised vastu.

Igal aastal korraldatakse ka kõikidele tudengitele üle Eesti erinevaid koolidevahelisi võistlusi, suurimad on Ylipall ja Üliõpilaste tali- ja suvemängud. 

Meie kool pakub tuge ka vaimse tervise murede korral. Meil on olemas võimalus psühholoogi vastuvõtule.

Mitmed tudengid käivad meie kooli esindamas ka erinevatel messidel ja karjääripäevadel. Ehk kõik huvilised, kes soovivad meie koolieluga olla tihedamalt seotud, siis erinevaid võimalusi leidub palju.

— Mida soovid, et oleksid teadnud enne kandideerimist ja õppima asumist?

• Kool on intensiivne. Infotulv ja õppematerjalide kogus on suur, mis viib mind ka järgmise punktini.
• Kõik inimesed on erineva õppimisstiiliga. See, kui mõni omandab materjali kiiremini ja mõni aeglasemalt on okei. Leia õppimisstiil, mis sulle sobib ja ära võrdle end teistega.
• Julge küsida ja loengutes/seminarides kaasa rääkida! Julge küsida abi, kui seda vajad ja julge tunnis küsida küsimusi, kui midagi arusaamatuks jääb. Õppejõududele meeldib, kui nendega suheldakse ja küsimusi küsitakse.
• Kolm aastat läheb meeletult kiiresti, oleksin soovinud koolielust rohkem osa saada. 
• Ajaplaneerimine on väga tähtis. Kui seda ei oska, siis asjad kipuvad ummikusse jooksma. Soeta endale märkmik või pane telefoni kirja oma päevakava ning hoia sellest kinni. Nii saad kõik asjad õigeks ajaks tehtud ja aega jääb ka muudeks tegevusteks.
• Enda vaimse ja füüsilise tervise hoidmine on oluline. Meie kool pakub psühholoogilist abi, kui tundub, et asjad hakkavad käest minema. Samuti igasugune füüsiline liikumine peale koolipäevi aitab pead tuulutada ning vallandab heaoluhormoonid ajus, mis tagavad positiivse emotsiooni õhtuks ja annavad energiat ja motivatsiooni õppimiseks.
• Ole aktiivne, suhtle inimestega, sest nii tagad endale sõbrad ja tulevased kolleegid kogu eluks!

— Kuidas nägi välja kõrgkooli kandideerimise protsess ja kuidas valmistuda?

Kandideerimise protsess on ikkagi pingeline, sest kõik soovivad anda endast parima, et soovitud kooli sisse saada. 

Minu erialale on aja jooksul kandideerimised muutunud. Hetkel kõikidele erialadele kandideerimiseks on kohustuslik akadeemilise testi sooritamine. Interneti avarustes leiab näidiseid, milline akadeemiline test välja näeb ning ma kindlasti soovitan ennast nendega kurssi viia, et teada, mida oodata ning kuidas end ette valmistada. Füsioteraapia erialal on veel kehalised katsed. Soovitan teha selgeks, millised katsed välja näevad ja jällegi vajadusel end ette valmistada.

Kindlasti on tulemas ka mõnel erialal intervjuu. Selle jaoks soovitan sul kodus mõelda, miks sa soovid meie kooli õppima tulla. Tundub nagu vastus oleks kerge tulema, aga soovitan minna antud küsimusega rohkem süvitsi, sest meie kool on tõesti õppimise poolest intensiivne ning kui põhjendus ja tahe kooli sisse saamiseks on suur, siis seda näevad ka õppejõud.

Loe lisaks Tartu Tervishoiu Kõrgkooli vastuvõtu kohta siit.