Kiiresti kasvav tuuleenergeetika valdkond pakub järgnevatel aastatel uusi karjäärivõimalusi. Kõige rohkem lisandub tuulikute hooldusega seotud kutseharidust eeldavaid ametikohti, kuid vaja on ka tuuleenergeetikale spetsialiseerunud insenere, selgub OSKA uuringust.
Värskes OSKA uuringus „Tulevikuvaade tööjõu- ja oskuste vajadusele: tuuleenergeetika“ analüüsiti, milliste oskustega tööjõudu Eesti tuuleenergeetika valdkonna arendamiseks vajab. Vaatluse all oli tööjõuvajadus kogu tuuliku elukaare lõikes ehk planeerimisest kuni demontaažini. Sealjuures pöörati erilist tähelepanu ametitele, mis on seotud tuulikute hoolduse, opereerimise ja toimimise tagamise ning tuuleparkide arendamise ja järelevalvega. Samuti hinnati, mida on Eesti väiksust arvestades otstarbekas õpetada kohapeal, millist kompetentsi võiks osta sisse välisriikidest.
OSKA vanemanalüütik Siim Kruselli sõnul on kõige suurem vajadus kohapealse tööjõu järele on kutsealadel, mis on seotud tuulikute hoolduse ning opereerimise ja toimimise tagamisega. Selleks, et leida vajalikku tööjõudu on vaja vähemalt 600 koolilõpetajat, kellest elektrituuliku tehnikuid võiks olla 300, labade hooldustehnikuid 150 ja tuuleenergeetikale spetsialiseerunud insenere 150.
Oluline on koolide ja tööandjate koostöö. Tuuleenergeetikaalane tasemeõpe on Eestis alles algusjärgus. Eesti Tuuleenergia Assotsiatsiooni tegevjuht Terje Talv selgitas, et tuuleparkide puhul on oluline kvalifitseeritud tööjõu lähedus, et vajadusel saaks kiiresti reageerida. See toob Eesti maapiirkondadesse hästi tasustatud töökohti, mille eeldus on kutseõppe läbimine. Eesti on Baltikumis esimene riik, kus tuulikute hooldusega seotud erialasid õpetatakse.
Eesti Tuuleenergia Assotsiatsiooni kaasabil avati Pärnumaa Kutsehariduskeskuses elektri erialade baasil 2024. aastal elektrituuliku tehniku eriala ning Kuressaare Ametikoolis toimuvad ettevalmistused tuuliku labade hooldustehniku õppega alustamiseks, millele loob head eeldused juba olemasolev väikelaevaehituse õppekava samas koolis.
OSKA uuringujuhi Katrin Pihli sõnul ootavad valdkonna tööandjad, et koolilõpetajatel on head praktilised oskused ja nad on võimalikult kiirelt valmis tööle asuma. Seetõttu peab kutseõpe kindlasti toimuma koostöös sektori ettevõtetega. Samuti on koolide ja tööandjate koostöö vajalik selleks, et tagada tasemeõppeks hädavajalik materiaaltehniline baas ning kutseõpetajate järelkasv. Vajadusel tuleb kaasata eksperte välismaalt.
Kõrghariduses tuuleenergeetikale spetsialiseerunud õppekavad praegu puuduvad, kuid Tallinna Tehnikaülikool ja Eesti Maaülikool pakuvad elektrienergia ja energeetika õppekavarühma õppekavadel taastuvenergeetikat käsitlevaid õppeaineid. OSKA hinnangul on see sobiv lähenemine ka edaspidi − eraldiseisvat tasemeõppe õppekava avada pole tarvis ning piisab olemasolevate valdkonna õppekavade täiendamisest tuuleenergeetikaalaste lisaainete või -mooduliga.
Nii kutse- kui ka kõrghariduses on tuuleenergeetikaalase õppe ning koos sellega haridus- ja teaduskompetentside edendamine Eestis otstarbekas mitte üksnes majanduslikel, vaid ka julgeoleku kaalutlustel, kuna energeetika näol on tegemist strateegiliselt olulise valdkonnaga.
Uuri tuuleenergeetika ametialade kohta lisa Oskuste Kompassist:
Oskuste ning tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteemi OSKA uuringute koostamist korraldab SA Kutsekoda Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest.
OSKA uuringud annavad kõiki majandussektoreid läbivalt infot selle kohta, kuidas muutuvad töö sisu ja töö tegemiseks vajalikud oskused järgmise viie kuni kümne aasta jooksul. OSKA tulemusi kasutatakse muuhulgas karjääriteenuste pakkumisel, kutse- ja kõrghariduse koolituskohtade kavandamisel, samuti on OSKA ettepanekute toel arendatud õppekavu nii kutse- kui kõrgkoolidest.
Artikli koostas Siret Trull, SA Kutsekoda ESF projekti kommunikatsioonijuht.
Pilt: Unsplash+ (Thomas Reaubourg)
