Terviseentusiast Anette: on oluline olla teadlik, millal ja mida sa sööd

– Kes oled ja millega tegeled?

Olen Anette, hingelt ja südamelt noorsootöötaja. Minu silma panevad särama teod, mis aitavad luua noortele erinevaid võimalusi enesearenguks, kus nad saavad end proovile panna ning avastada endas uusi külgi ja oskusi.

Samal ajal olen ka terviseentusiast – hindan kõrgelt igapäevast liikumist, jõusaali- ja jooksutreeninguid ning mitmekesist toitumist, et enda kehale head kütust anda. Samavõrd oluline on minu jaoks uni ja vaimne tervis, sest oleme inimestena tervikud.

– Kuidas jõudsid toitumise teemadeni, miks sinust sai toitumisnõustaja?

Toitumine sai suurema fookuse ajal, kui minu laps sai piisavalt vanaks, et hakata talle lisatoitu andma. Teine suurem tõuge tuli, kui hakkasin ise rohkem trenni tegema ning püüdsin jälgida, et saaksin toidust kõik vajaliku kätte. õppisin endale selgeks kalorid ja makrod (ehk süsivesikud, rasvad ja valgud) ja hakkasin neid jälgima läbi MyFitnessPali rakenduse.

Põhjus, miks asusin toitumisnõustajaks õppima, peitub selles, et ühelt poolt tahtsin, et mul oleks mitmekülgsed teadmised, mida kasutada nii isiklikus kui ka tööelus ning teisalt tahan toetada teisi, et nende toidulaual valitseks tasakaal ning nad teeksid valikuid lähtuvalt enda tervisest. Oma nõustamiste käigus olen märganud, et mulle meeldib aidata klientidega koos leida sügavamat “MIKS?i” ja motivatsiooni, et teha toidulaual ja üldse elustiilis muudatusi. Küll aga peavad need muudatused tulema samm sammult ja vaikselt, sest nii jäävad need ka püsima. Suure hurraaga tehtud kümned muudatused korraga toovad üldiselt tagasilanguse.

– Miks on oluline jälgida oma toitumist?

Pole oluline üles märkida kõike, mida suhu pistad – see võib hoopis triggerdada ning viia toitumishäireni. Küll aga on oluline olla teadlik, millal ja mida sa sööd ning olla söömise ajal kohal. Toitumise jälgimine annab ka enesetundele ja tervisele oluliselt juurde – sa oled energilisem, suudad trennis paremaid tulemusi teha, näonahk on parem ning magad hästi.

– Mida tähendab tasakaalustatud ja tervislik toitumine?

Tasakaalus ja tervislik toitumine tähendab, et sa võid süüa kõike, mida soovid, küll aga on olulisel kohal kogused. Rohkem tuleks süüa erinevaid täisteratooteid ja neid iga päev varieerida, lisaks köögivilju, sh kaunvilju vähemalt 300 g päevas, erinevaid puuvilju ja marju 200-300 g,  kalu ja mereande ning pähkleid-seemneid. Vähem tuleks aga süüa magusaid piimatooteid (eelista alati magustamata variante!), sea- ja veiseliha (söö neid maksimaalselt 3 korda nädalas). Magusaid ja soolaseid näkse ning suhkrurikkaid karastus- ja mahlajooke sinu kehal vaja ei olegi ja nende nö ohutu kogus on tegelikult päeva lõikes nii väike, et need on mõistlik asendada tervislike alternatiividega (suhkur puuviljadest nt)

– Kuidas toitumine meie tervist üleüldiselt mõjutab?

Toitumine võib mõjutada meie tervist nii positiivses kui ka negatiivses võtmes olenevalt sellest, mida me sööme.

Kehva toiduvalikuga võivad kaasnevad kaalutõus, füüsiline passiivsus, stress, kõrge vererõhk, kõrge kolesteroolitase ja rasvumine, mis omakorda võivad suurendada oluliselt südamehaiguste ja erinevate vähivormide riski. Samal ajal aitab teadlik ja mitmekesine toitumine seda kõike ennetada. Samuti oled ehk märganud, et ka meeleolu sõltub sellest, mida ja kui palju sööd – mõni toit tõstab energiataset ja keskendumisvõimet, samal ajal kui mõnel teisel toidul on vastupidine mõju. Näiteks võib rohke värskete puuviljade, köögiviljade, pähklite ja täisteratoodete söömine vähendada teatud vaimse tervise probleemide, näiteks depressiooni, riski, samas kui kõrge suhkru- ja küllastunud rasvasisaldusega toitude söömine võib sama riski suurendada.

– Kas ja kuidas toitumine mõjutab meie õppimisvõimet?

Toitumisel on üsnagi oluline mõju õppimisvõimele. Erinevad uuringud on näidanud, et mida rohkem õpilased söövad mitmekesist toitu, seda paremad on nende õpitulemused, keskendumisvõime ja suurem energiatase. Samal ajal, kui süüakse rohkem poolfabrikaate ja kiirtoite, ollakse rohkem haiged, esineb peavalusid ning ei suudeta keskenduda või erinevaid ülesandeid lahendada.

– Millised toiduained peaksid meie toidulaual olema igapäevaselt?

Eelkõige on oluline varieerida toiduaineid, mida igapäevaselt süüakse, kuid suures plaanis võib öelda, et igapäevaselt peaksid meie toidulaual olema köögi- ja puuviljad, teraviljad ning rasvad pähklite ja seemnete kuju.

– Viis nõuannet noortele, kes soovivad oma toitumist muuta tervislikumaks?

1. 1. Söö regulaarselt 4-5 korda päevas – 3 põhitoidukorda ning 1-2 vahepala. Nii ei veni söömiste vahed liiga pikaks, et tekiks hundinälg ning hoiad enda veresuhkrutaseme stabiilsena.
   2. Joo piisavalt vett – meie kehad sisaldavad u 60% vett ning väga paljud protsessid kehas toimuvad vee kaasabil. Näiteks aitab vesi transportida toitaineid ja hapnikku kõikide keharakkudeni. Samuti aitab vesi hoida kehatemperatuuri stabiilsena ning kaitseb elutähtsaid organeid. Ka on veel suur roll jääkainete vabanemisel. Seega, et keha normaalselt toimida saaks, joo vähemalt 3 klaasitäit vett päevas.
   3. Söö tasakaalustatult ja mitmekesiselt. Jälgi, et sinu toidulaual oleks esindatud nii süsivesikud, valkud kui ka rasvaallikad, sest kõigil neil on oluline roll sinu keha toimimiseks. Nii on ka sinu toidulaud mitmekesisem ja täisväärtuslikum.
   4. Planeeri oma toitumist ning võta vahepalad kooli kaasa. Nii säästad raha, aega ja hoiad enda tervist. Vahepaladeks sobivad erinevad puu- ja köögiviljad, millele võta juurde pähkleid-seemneid, juustu või hummust, smuutid, kuhu oled lisanud lisaks puuviljadele ka rasvaallikaid (seemneid, pähkleid, avokaadot nt), maitsestamata jogurit koos marjadega jms.
   5. Võta söömiseks aega. Kiire ja hajameelne söömine võib tähendada, et sööd rohkem kui vajad. Tea, et kulub u 30 minutit, enne aju saab signaali, et kõht on täis. Selleks söö rahulikumalt, istu laua taga sõpradega ning kõrvalda erinevad segajad nagu nutitelefon või telekas. Vähemtähtis pole ka nautida oma toitu! 🙂