Eesti Abi- ja Teraapiakoerte Ühing loodi juba 2008. aastal. Nüüd uurisime ühingu esindajate käest, millised on need abivalmid koeratiimid, kes oma tööga inimesi päevast päeva aitavad.
Mis on teraapiakoeratiim?
Teraapiakoer ei tegutse kunagi üksi, vaid moodustab koos koerajuhiga teraapiakoeratiimi. Sellistel tiimidel on väga erinevad ülesanded, mis sõltuvad sellest, kuhu tiim on suunatud. Teraapiakoer ja koerajuht töötavad teatud valdkonna klientidega ning nad teevad oma tööd vabatahtlikena, kui just inimene pole omandanud (ülikooli)haridust.
Vastavalt sobivusele võivad koer ja koerajuht külastustiimina jõuda nii koolidesse, lasteaedadesse, hooldekodudesse kui ka haiglatesse. Samuti osalevad teraapiakoeratiimid näiteks lugemiskoerte programmis. Kui koerajuhil on mõne inimeste tervise, heaolu või õpetamisega seotud kutse, siis saab ta Tallinna Ülikooli mikrokraadi “Inimese-looma interaktsioonid” raames õppida, kuidas just oma erialal koos koeraga teenust pakkuda. Selline võimalus on näiteks õpetajatel, psühholoogidel ja terapeutidel.
Nagu juba mainitud, moodustavad külastustiimi küll koerajuht ja koer, ent lugemisprogrammi puhul liitub tiimiga veel koolituse läbinud esindaja raamatukogust ning teraapiates osaleb lisaks koeratiimile terapeut. Ka koolide külastamise puhul on tiimil üks liige juures: selleks on külastuse vältel klassiõpetaja. Lisaks aitab teraapiakoertel nende ülesandeid täita Eesti Abi- ja Teraapiakoerte Ühing, mis koeratiimide tööd koordineerib.
Kuidas saadakse teraapiakoeratiimi litsents?
Teraapiakoeraks iga koer ei sobi. Teraapiakoera töö on raske ning selles valdkonnas töötamiseks vajalikud omadused on koertel pigem haruldased. Seetõttu saavad Eesti Abi- ja Teraapiakoerte Ühingu volituste alusel tegutseda vaid sellised teraapiakoeratiimid, kes on läbinud enne sobivushindamise, koolituse ning eksami.
Sobivushindamine ongi esimene hinnang sellele, kas tiimil on olemas vajalikud eeldused või välistavad tegurid, mille tõttu ei oleks võimalik, turvaline või arukas edasi minna. Et koera sobivust hinnata, peab koer olema täiskasvanu ehk vaimselt ja füüsiliselt välja arenenud. Koeral on vajalikud eeldused olemas, kui ta kohaneb võõrastes kohtades hästi, tema käitumine on etteaimatav ning ta suudab end pidurdada ja rahuneda. Koer peab olema sotsiaalne ning märkama toimuvat, soovima suhelda ja nautima puudutusi ka võõra inimese poolt. Samuti peab olema koerajuhi ning koera vahel tugev side ning hea koostöö, koer peab soovima koerajuhiga tegutseda.
Koerajuht aga peab olema koeraga suheldes ning tegutsedes selge, arusaadav ja sõbralik, ta peab oskama juhtida ja õpetada koera, ilma et looma kahjustaks. Veel peab ta aru saama koera kehakeelest.
Kui koer on agressiivne, väga ebakindel, võimetu kohanema või ei soovi võõraste inimestega suhelda, siis ta teraapiakoeraks ei sobi. Koerajuhi puhul on välistavaks teguriks koera kahjustaval viisil loomaga suhtlemine või oskamatus suhelda klientidega.
Järgmine samm teraapiakoeratiimi litsentsi omandamisel on kahepäevalise teoreetilise baaskursuse läbimine. Kursus annab ülevaate sellest, milline koeratiimi töö välja hakkab nägema.
Kui sobivushindamisel on tiim saanud positiivse tagasiside ning läbitud on baaskursus, siis on võimalus taotleda eksamile pääsemist. Eksami käigus sooritatakse ülesandeid, mis annavad võimaluse veenduda koera koostöövalmiduses nii koerajuhi kui ka klientidega. Eraldi hinnatakse koerajuhi oskust koera toetada nõnda, et tagatud oleks klientide ning koera turvalisus ja heaolu. Kui eksam on edukalt läbitud, siis saavadki koerajuht ja koer külastustiimina tööle asuda.
Foto autor: Kaupo Rõivasepp (EATKÜ)
Artikli pani Eesti Abi- ja Teraapiakoerte Ühingu esindaja Maarja Taliga tehtud intervjuu põhjal kokku noorteinfoportaali Teeviit vabatahtlik Lisette Tarto.
