Täna oleme teinud intervjuu Finantsinspektsiooni juristi Oskar Friedrich Oengoga, kes räägib juristiks saamisest ning igapäevasest tööst.
Miks õppida õigust?
Oskar Friedrick Oengo on Finantsinspektsiooni finantsteenuste järelevalve osakonna jurist. Praeguses ametis on ta olnud kaks aastat, enne seda töötas ta juristina Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametis ja kliendinõustajana pangas. Nende kogemuste põhjal tõukab Oskar ümber stereotüübi, et juristiamet on kuiv dokumentide koostamine, ning avab tegelikku pilti.
Miks otsustasite saada juristiks?
Läksin õigusteadust õppima, kuna selle eriala lõpetamisel on võimalik valida endale ja oma isikuomadustele sobiv väljund. Ma ei asunud pärast bakalaureuse kraadi saamist kohe juristina tööle, vaid töötasin enne aasta pangas, et saada vajalik töökogemus ning arendada oma suhtlusoskust. Kaks aastat pärast bakalaureuse lõpetamist jätkasin õpinguid magistris ja sidusin ennast tugevamalt õigusteadusega. Täna olen oma valikuga väga rahul.
Märkima peab ka seda, et õigusteadus annab laiapõhjalised teadmised mitte ainult juristina töötamiseks, vaid aitab mõista meid ümbritsevat laiemalt. Sisuliselt kogu meie elu ja käitumine on seadustega reguleeritud. Leian, et elus üldiselt tuleb kasuks õigussüsteemi tundmine ja seaduse lugemise oskus, et osata end eri ohtude eest kaitsta.
Mis on juristi ülesanded Finantsinspektsioonis?
Finantsinspektsioonis on juristidel mitmeid erinevaid ülesandeid, mis eelkõige olenevad sellest, millises osakonnas jurist töötab. Laias laastus on juristi ülesandeks tagada, et Finantsinspektsiooni järelevalve alla kuuluvate finantsasutuste tegevus vastaks õigusaktides kehtestatule. Mõned teemad on näiteks finantsasutuste tegevuslubade menetlemine, kontrollide teostamine, seadusloome kujundamisele kaasaaitamine, osalemine rahvusvaheliste töögruppide töös, väärteomenetluste läbiviimine, tarbijate abistamine.
Milline on su tavaline tööpäev?
Minu tavaline tööpäev on küllaltki mitmekesine. Kuigi kõrvalvaatajale võib tunduda, et juristid istuvad päev läbi arvutis, loevad seadust ning koostavad robotlikult dokumente, siis tegelikkus selline pole. Päeva kulgedes võib alati kiireid ülesandeid või küsimusi jooksvalt juurde tulla, seetõttu ei pruugi hommikul tööd alustades alati teada, milliseid ülesandeid eesootav päev toob.
Minu päev koosneb tavaliselt kas finantsasutuste tegevuse seadusele vastavuse kontrollimisest, menetlusdokumentide ettevalmistamisest, kohtumistel ja koosolekutel osalemisest või tarbijate pöördumistele vastamisest – kõik eeltoodu hõlmab pidevat eri liiki õigusaktidega tutvumist ning nende analüüsimist.
Millised on selle töö suurimad väljakutsed?
Suurim väljakutse on minu jaoks küsimuste ja probleemide lahendamine, mis on esmakordsed, ehk kus ei ole veel välja kujunenud varasemat praktikat või seisukohti. Samas leian, et see muudab töö sellevõrra huvitavamaks, sest ma saan olla loominguline ja abiks inspektsiooni seisukohtade ning praktika kujundamisel.
Räägi mõnest huvitavast seigast või suurest õnnestumisest, mida siiani meenutate.
Huvitavaid seikasid ja õnnestumisi tuleb ikka ette, aga hästi hea tunde andis see, kui sain võimaluse kirjutada artikli ajakirja Juridica. See on Eesti tuntuim ja olulisim õigusajakiri, mis tegutseb juba aastast 1993 ning kuhu on aastate jooksul kirjutanud artikleid väga paljud Eesti tuntud juristid ja õigusteadlased. Artikli kirjutamine oli hea kogemus ja andis palju motivatsiooni edasiseks.
Millised iseloomuomadused peaksid tulevasel juristil olemas olema ja millised ametiga külge kasvavad?
Minu arvates on juristi olulisemad isikuomadused tahe pidevalt areneda ja õppida ning tahe lahendada probleeme ja seda isegi siis, kui esmapilgul tundub, et lahendus puudub. Samuti peaks juristil olema hea pingetaluvus ning eneseväljendusoskus, kuid need omadused arenevad ka praktilist tööd tehes väga hõlpsalt.
Kuidas juristiks saab?
Juristiks saab ülikoolis õigusteaduse eriala lõpetades. Hetkel pakuvad eestikeelset õigusõpet Tartu Ülikool ja Tallinna Ülikool, inglise keeles saab õppida Tallinna Tehnikaülikoolis. Kehtib 3+2 süsteem ehk kolm aastat bakalaureuse ja kaks aastat magistriõpinguid.
Mida oskate oma kogemusest öelda noorele, kes praegu eriala valib? Mida noorele, kes uues koolis uut eluetappi alustab?
Tee palju eeltööd ning uuri, milliseid erialasid ülikoolid ja kõrgkoolid pakuvad, tutvu õppekavadega ning ära karda juurde küsida, kui mõni spetsiifiline teema huvi pakub või selgusetuks jääb. Samuti soovitan suhelda inimestega, kes on juba õppima asunud. Las teised räägivad oma kogemusest, see võib tihti anda parema ülevaate kui ainult õppekavadega tutvumine. Kindlasti soovitan käia ka ülikoolide avatud uste päevadel, et saada tunnetus, milline õhkkond ülikoolis valitseb. Uues koolis alustades soovitan suhelda võimalikult paljude inimestega ja olla avatud uutele väljakutsetele.
Artikkel on valminud koostöös Finantsinspektsiooniga
