Noorteinfoportaalis Teeviit on maikuu teemaks mina ja keskkond ning sellega seoses jagame teiega meie vabatahtlike teadmisi keskkonnast ja nippe, mida nad ise kasutavad ning peavad vajalikuks ka teile soovitada, et me elukeskkond püsiks.
Kuidas sa end hindaksid, kui keskkonnateadlik Sa oled?
Helerin(sisuloome- ja koostöösuhete tiim): “Ma julgen väita, et ma olen keskmiselt rohkem keskkonnateadlik. Tean, kuidas prügi sorteerida, tean, milline käitumine saastab keskkonda jne.”
Annabel(sotsiaalmeedia tiim): “Mina olen küllaltki keskkonnateadlik, valisin endale gümnaasiumis ka üheks kursuseks keskkonnateaduse. Lisaks olen harinud end olles kursis nii põllumajanduslike aspektidega, mereeluga ning ka rahvastikust tulenevate muredega – see on minu jaoks huvitav ja keskkonnaga arvestamine on minu jaoks igapäevane tegevus.”
Astrid(sisuloome- ja koostöösuhete tiim): “Tean enam-vähem seda, kuidas peaks keskkonda hoidma ja natukene olen kursis ka kliimamuutustega.”
Millised väärtused on Sinul seoses keskkonnaga?
Helerin: “Keskkonna kui sõnaga seostub mulle esimesena loodus ja loodusel on minu jaoks väga suur väärtus. Pole midagi paremat kui jalutada metsa vahel, hingata värsket õhku ja näha metsa all sinililli õitsemas.”
Annabel: “Keskkond annab meile kõik eluks vajaliku ning õnneks räägitakse järjest rohkem ka looduse kaitsmisest. Meie eksistents sõltub keskkonnast – sellele peaks pöörama rohkem rõhku.”
Astrid: “Keskkond on oluline ja seda peab hoidma. Meil on üks Maa, kus me kõik ühiselt elame ja me peame seda hoidma. Kõik loomad ja taimed on minu arust tähtsad.”
Britta(sisuloome- ja koostöösuhete tiim): “Minu väärtusteks seoses keskkonnaga on puhtus, vähem pakendeid, puhtam loodus ja taaskasutus.”
Kas jälgid enda tarbimist ja miks?
Helerin: “Pean tunnistama, et võiksin seda rohkem teha. Mingeid asju kindlasti jälgin teadlikult, nt lähen poodi oma kotiga ja puuvilju ei pane kilekoti sisse, aga kindlasti on siin veel arenguruumi.”
Annabel: “Loomulikult jälgin – usun, et nii saan anda omapoolse panuse keskkonna hoidmisse. Suhteliselt kerge on hoiduda ühekordse plastiku tarbimisest kandes kaasas oma veepudelit ning riidest korduvkasutatavaid kotte, mis lisaks näevad ka kordades lahedamad ja isikupärasemad välja. Samuti hoian silma peal sellel toidul, mida söön ning üritan ka kogu oma pere loomsete toodete tarbimist vähendada.”
Astrid: “Jälgin enda tarbimist selles osas, et mõtlen enne eseme soetamist, kas mul on seda ikka vaja? Mis juhtub, kui ma seda ei saaks? Mis see mulle juurde annab, kui ma selle ostaksin? Enda tarbimist jälgin sellepärast, et tarbimise tõttu tekib prügi ja prügi omakorda reostab loodust.”
Britta: “Jah, kuna väärtustan keskkonda – loodust, loomi, teisi inimesi, meie elukeskkonda meie ümber. Miks ma veel jälgin – minu jaoks on alati nt pakendite säästmine üks samm edasi puhtama looduse poole. Lisaks, kuna ma ise ei taha elada teiste prügi sees, siis üritan seda ka ise võimalikult vähe tekitada. Alati õnnestub kuskilt tarbimise mõttes n-ö ökom olla.”
Milliseid nippe kasutad keskkonna säästmiseks?
Helerin: “Kus võimalik, seal sorteerin prügi; poodi lähen oma kotiga; ei osta üleliigseid riideid ega jalanõusid; korjan pürgi maast üles ja viskan ise kõik tekitatud prügi prügikasti; süüa proovin teha paraja koguse, et midagi ära viskama ei peaks. Lisaks sellele, mis ma ise teen, proovin ka teiste tähelepanu juhtida keskkonnasõbralikumale käitumisele.”
Annabel: “Metallist veepudeli kasutamine ning riidest kotiga poes käimine on esimesed elementaarsed nipid, mida ka ise enda igapäevaellu rakendan. Ühtlasi, enne koroonaaja algust, kui sai kohvikutes käia, kasutasin enda kohvitopsi. Soovitan ka vähemalt korra nädalas pidada lihavaba päeva – iga päevaga lisandub turule uusi taimseid toite, mis maitsevad imehästi, ning loomse toidu tarbimise vähendamine aitab kaasa keskkonna päästmisele. Liha tarbimise kontrollimine vähendab vajaminevat maad loomafarmide jaoks ning keskkonna (ja ka enda tervise) seisukohalt on see vaid positiivne.”
Astrid: “Minu keskonna nipid on selllised: ära viska vanu asju kohe ära, vaid uuenda neid või vii taaskasutusse; ära osta asju, mida sul tegelikult vaja ei ole; kustuta tuled toast lahkudes; joo võimalusel puruteed; eelista taimset.; sorteeri prügi.”
Britta: “Hiljuti avastasin enda jaoks tükkšampoonid. Neist ei jää lõpuks midagi järgi, sh pakendit, kuna tükkšampooni saab enda pakendisse osta. Üks vahva avastus lisaks sellele oli Ilma Pood minu kodukandis – seal saan alati käia oma pakenditega ja selle pealt ei tule kulu. Maksan põhimõtteliselt selle eest, mida ma ostan, mitte pakendi, õhu, tootmisprotsessi jms eest. Tavalises toidupoes proovin alati köögi-, puu- ja juurviljad võtta võrkkotti, et ei tekiks mõttetult palju kilekotte. Vahel looduses käies korjan sealt üles prügi, mis sinna ei kuulu.”
Millised on olnud Sinu väljakutsed seoses keskkonna säästmise nippidega?
Helerin: “Arvan, et suurim väljakutse oli õppida prügi sorteerima, sest prügi sorteerimine nõuab vastavaid teadmisi ja vahel tuleb natukene rohkem uurida, kuhu ja mis käib. Lisaks olen hakanud teadlikult vähem riideid ja jalanõusid ostma, ostan ainult siis, kui selleks on otsene vajadus, nt miski läheb katki.”
Annabel: “Kõige raskem on olnud peresiseselt kinnistada lihavaba päeva, ikka tahetakse sinki vōileivale ning pasta sisse kanaliha. Algul oli raske meeles pidada, et võtta kangaskott poodi kaasa, kuid nüüdseks on see sama loogiline nagu võtmete ja rahakoti kaasavõtmine.”
Astrid: “Väljakutseid väga olnud ei olegi… Võiksin välja tuua selle, et kui ma teen teisipäeviti taimse toidu päeva, siis on juhtunud, et ei leia külmkapist midagi süüa.”
Britta: “Vahel tahaks võtta mingit toodet rohkem vähema pakendiga, kuid kahjuks see ei ole võimalik ja pean ikkagi võtma vajaliku koguse koos hunniku pakendiga.”
Mida peaks üks noor teadma keskkonnast?
Helerin: “Üks noor peaks teadma, et keskkonda tuleb hoida, armastada ja kaitsta, sest kui sa seda ise ei tee, siis ei tee seda keegi – kõik algab meist endist. Oluline on ka see, et selles samas keskkonnas kasvatame kunagi üles ka oma lapsed, mistõttu tuleb eriti hoolikalt mõelda, millises keskkonnas soovime oma lapsi üles kasvatada – kas sellises, kus prügi vedeleb igal nurgal ja laps topib seda suhu, või sellises, kus laps saab rahumeeli puhta muru peal mängida.”
Annabel: “Noored võiksid keskkonnast teada päris palju. Kindlasti võiksid teada seda, kuivõrd on seotud meie igapäevane elu keskkonna hoidmisega ning mis on tagajärjed, kui me ei tegele selle kaitsmisega. Samuti peaks koolis rohkem rääkima keskkonnast – vaid nii saame rääkida rohelisemast tulevikust ning planeedi päästmisest.”
Astrid: “Noor peaks teadma, mida saab ta ise ära teha keskkonna heaks ja kuidas peaks ta loodusega käituma.”
Britta: “Kindlasti seda, kuidas säästa loodust pakenditest ja sellevõrra säästa ka raha. Näiteks, kuidas saab oma aeda enda jaoks ära kasutada? Kasvata endale ja perele midagi! Alati leiab nippe, kuidas iseendale süüa teha, kuidas säästa pakendeid või kuidas hoida ümbruskonda puhtana.”
Kas soovid miskit veel lisada?
Helerin: “Ma soovin, et pärast selle loo lugemist võtaks iga noor ühe prügikoti ja kõnniks veidi oma koduümbruses ringi, korjaks kokku pärast lume sulamist sinna kogunenud prügi ja viiks selle õigesse kohta ehk prügikasti. Seda saame me kõik oma keskkonna heaks teha.”
Annabel: “Mõelge, mida saaksite oma elukorralduse juures veel keskkonna heaks muuta ja tehke see asi ära!”
Astrid: “Lisaksin omalt poolt selle, et igaüks saab midagi teha keskkonna heaks. Alustama peab väikestest asjadest!”
Britta: “Tahaksin lisada, et inimesed võiksid olla nii vahvad, et prügi mitte tänavatele, loodusesse või üldse kuskile maha loopida. Jaksad osta, jaksad endaga ka kaasas tassida, siis jaksad ka prügikastini kõndida ja asja ära visata! Kindlasti tasub vaadata ka taaskasutuse poole – kaltsukad, Sõbralt Sõbrale jne.”
Küsis sisuloome- ja koostöösuhete tiimi koordinaator Maris Praats ning toimetas Kätrin Zupsmann
Artikkel on avaldatud 2021. aastal
