Saate eelviimane külaline oli 30-aastane Maia Klaasseen, kes tegeleb igapäevaselt inforuumi paremaks muutmisega õpetamise, teadustöö ja sotsiaalmeedia kaudu. Saatejuht Mariat ja saate külalist Maiat ühendavad ülikooliõpingud ajakirjandusvaldkonnas. Kui Maria teeb veel bakalaureust, siis Maia on esimest aastat doktoriõppes, täpsemalt on tegemist meediapädevuse nooremteaduriga. Ülikooli eel leidis Maia võimaluse elada nii Küprosel kui ka Austraalias, mis tuli tema isiklikule arengule ja haridusteele igati kasuks.
Esimese asjana uuris saatejuht Maria, miks Maia juba enne gümnaasiumi lõpuaktust Küprosele elama põrutas. “Krooniline rahutus!” ei mõtle Maia vastust pikalt. Hetkel doktorantuuris õppiva Maia koolitee ei ole just alati lilleline olnud. 7nda klassini käis ta Tartu eliitkoolis, kus koges koolikiusamist. Vanemad suunasid tütre teise kooli ja kontrast eliitkooli mullist tulijale oli suur – algas turbulentne teismeiga. Gümnaasiumis käis Maia igal aastal erinevas koolis. “Olin hästi rahutu. Gümnaasium oli eriti kohutav ja juba 10ndas klassis kolisin üksi elama,” jagab Maia. Ta lisab, et leidis end sel eluperioodil pidevalt olukorrast, kus otsus tuli teha kas õhtuse peo või hommikul tundidesse jõudmise vahel. Neiul oli hirm, et äkki elus ei eksisteerigi midagi peale masendava gümnaasiumis õppimise. Nii talle tollal tundus.
Pärast keskkooli lõpetamist ja paari reisimist täis aastat Küprosel ja Austraalias, tuli Maia tagasi kodumaale ja asus Tartu Ülikooli ajakirjandust õppima. Kunagine õpetaja oli keskkoolis tüdrukule maininud, et eks neiust ajakirjanik saab, ei muud. Tõesti, ajakirjandusega tegeleb Maia siiani, lihtsalt traditsioonilisest erinevas võtmes. See, et meedia ja kommunikatsiooni on just talle, oli naisele tõesti juba noorena teada.
Ajakirjandustudengid kui kamp teistest eristuvaid ekstraverte
Ühise arutelu käigus jõuti saates järeldusele, et ajakirjanikke iseloomustab lisaks suhtlemisvajadusele ka uudishimupisik ehk suur soov infot lahti harutada ja taas kokku siduda. Maia kõrvutab ajakirjandustudengeid teiste ülikooli erialade tudengitega kui selgelt eristuvat ekstravertide kampa.
Maria nõustub ja lisab, et temagi tunneb Tallinna Ülikoolis, et võrreldes teiste BFMi tudengitega on nende kursusele “ajakirjanik” lausa otsaette kirjutatud. Maia mõtiskles, et ajakirjandustudengite eeliseks on vast see, et sotsiaalne närv areneb antud eriala omandades lausa turbokiirusel. Ta julgustas tulevasi ajakirjandustudengeid mõtlema, mida nad neile antud usalduse ja võimuga edastada soovivad: “Kes olen mina ühiskonnas, mis on minu roll, mis on minu vastutus?”
Maria küsimusele, miks ta otsustas just Tartusse ajakirjandust õppima minna, vastas Maia: “Tulin Eestisse aastal 2015, kui tasuta kõrgharidus Eestisse alles jõudis. Tallinnas oli pigem PR, bränding, imagoloogia, reklaam. Tartus aga ajakirjandus ja kommunikatsioon. Esimene poolaasta oligi justkui ühiskonnaõpetuse tund.”
Kui oluliseks Maia peab, mis asutuses eriala omandada? Maria arvab, et kes soovib midagi uut omandada, saab selle selgeks ükskõik kus. Tema isiklik valik tulenes aga elukohast sõltuvalt. Maia lisas nõustudes, et õpikogemust mõjutavad tugevalt ka kursusekaaslased ning õpilaste ja õppejõudude omavahelised suhted. Ta tõdes, et tema jaoks on Tartu Ülikooli doktorantuuris õppijad kui üks suur pere. Seetõttu soovitaski Maia uute tutvuste kiireks ja mugavaks loomiseks noortel erinevate üliõpilasorganisatsioonidega liituda.
Läbipõlemise vastu akadeemilise puhkusega
Kui Maialt uuriti, milline on tema suhtumine akadeemilisesse puhkusesse, teatas ta, et teadlikult (ja mitte laiskusest) võetud akadeemiline puhkus on igati teretulnud, sest aitab vältida läbipõlemist. Naine ise võttis esimese akadeemilise puhkuse enne bakalauruseõppe kolmandat aastat. Kooli naastes oli tal rohkem motivatsiooni bakalaureusetööle keskenduda. Samuti usub ta, et bakatöö sooja pealt on otse magistrisse minna palju kergem.
Maia rääkis saates, et pidev hirm rongist maha jääda võib tähendada ehk sedagi, et viibitakse üldse valel rongil. Doktorant arvab, et nii koolis, tööl kui ka eraelus peaks asju siiski naudinguga tegema. Protsess ei peaks olema kannatusi täis, pigem tore. Samuti usub ta, et kõrghariduse lõppeesmärk ei peaks olema diplom, vaid isiklik kasv ja areng, mida selle teekonna käimine pakub.
Mida arvab Maia aga sellest, et paljud noored usuvad, et ülikoolipaber polegi vajalik? “On üksikuid väga geniaalseid inimesi, kellel polnud miljonite teenimiseks isegi gümnaasiumiharidust tarvis, kuid 99,98% maailma elanikest ei vasta nendele nõuetele. Küsimus on pigem, kas eelistada just ülikooli. Ma ei tea, miks Eestis kutsekoolidel halb maine on. See kool pakub võimaluse õppida mõne reaalse oskuse ja samal ajal mõelda, et mida sa siis teha tahad. Tõenäoliselt ka teenid rohkem kui üliõpilased samal ajal ettekandjatööd tehes.”
Maia usub elukestvasse õppesse. Isegi akadeemilistel puhkustel viibides läbis ta erinevaid koolitusi, õppis siit ja sealt, sest iga koolitus annab rohkem kui kodus tühja istumine. Samuti juurdles ta, et kes üldse teab, mis ametid meil 10 aasta pärast eksisteerivad, milliseks koolisüsteem kujuneb ja mis oskuseid me vajame.
Saatejuht rõõmustas intervjuu lõppedes võimaluse üle intervjueerida veidi elukogenumat saatekülalist. Maria meenutas aga keskkooliaegse õpetaja mõtet, et ülikoolis omandad küll eriala, aga eelkõige lähed sinna õppima mõtlemist – see teadmine püsis temaga ja on igati end tõestanud. Maia tänased vaated elule ja haridusele on tõesti 20-aastase näpud püsti Austraalias seikleva Maia omadest üksjagu erinevad.
Maia nõuandeid noortele:
- Võta aega ja kola ÕIS-is ringi. Ära vali eriala puhtalt selle nime järgi. Uuri detailselt huvipakkuvate erialade ainekirjeldusi. Eriala, mille ainuüksi õppekava lugemine sind haigutama ajab, pole ilmselt sinule.
- Eemaldu vanemate soovitustest. Sina oled lõpuks see, kes oma erialavalikuga elama peab.
- Teadlikult võetud akadeemiline puhkus võib anda uue hingamise ja motivatsiooni. Küsi endalt, kas võtad akadeemilise puhkus päriselt puhkamiseks või kasutad ettekäänet valesti valitud erialast
pääsemiseks. - Ülikooli lõppeesmärk pole üksnes omandatud diplom, vaid ka saadud elukogemus ja tutvused.
Teeviit 5 LIVE teised artiklid:
Vaata tervet LIVE’i järjest: teeviit.ee/live
Pildigalerii:
Fotograaf: Eneli Riim
Tegevusi rahastatakse haridus- ja teadusministri kinnitatud ning Haridus- ja Noorteameti poolt elluviidava Euroopa Sotsiaalfondist kaasrahastatud programmi „Tõrjutusriskis noorte kaasamine ja noorte tööhõivevalmiduse parandamine“ tegevuse “Noorte konkurentsivõime tõstmine ja noorte tööeluga kokkupuute suurendamine“ raames.
