Üles kasvades olin ma pigem tagasihoidlik ja vaikne. Mul olid sõbrad, kellega ma veetsin palju aega, kuid tundsin, et nendega koos ei saa ma siiski olla 100% mina ise. Koht, kus ma sain täielikult olla mina ise ja leida, kes ma päriselt olen, on Erasmus+ projektid. Aastate jooksul olen nii mitmest projektist osa saanud, et tegelikult ma isegi ei loetle neid enam. Peamiselt olen olnud osalevas rollis, nii osalejana kui noortegrupi juhina, kuid ka arendanud enda pädevusi koolitustel ja koolitajanagi end proovile pannud. Ma arvan, et ma olen ääretult õnnelik ja priviligeeritud, et mul on olnud võimalus ennast arendada ja erinevaid oskuseid Erasmus+ võimaluste kaudu arendada.
Minu esimene kogemus Eramus+ võimalusega (või Youth in Action, nagu seda minu noorusaastatel kutsuti), juhtus väikses külas Soomes. Mu ema töötas kohalikus noortekeskuses ning oli vastuvõttev organisatsioon ühes noortevahetuses. Üks osaleja tühistas oma osaluse viimasel minutil ja mulle pakuti tema kohta. Mõtlesin, et miks ka mitte… Mulle ju meeldib inglise keeles rääkida. Ja olgugi, et projekti teema mind niivõrd palju ei kõnetanud (ehkki hiljem on mind projekti teema – keskkonnakunst, muutunud suureks osaks minu tööalasest ning isiklikust elust), otsustasin öelda võimalusele “jah” ning saada osa noortevahetusest Hispaania noortega. Kusjuures nad olid minust palju vanemad. See oli tõenäoselt ainus suurim otsus, mille ma olen oma elus vastu võtnud, sest see võttis minu elule õige kursi, et areneda nii professionaalsel kui isiklikul tasandil.
See projekt ning erineva kultuurilise taustaga inimestega suhtlemine on avanud minu jaoks täiesti uue maailma. Ma olin sel hetkel gümnaasiumis ega teadnud, mida oma eluga teha. Kuna teadsin, et noortevahetused on väike osa noorsootööst, siis leidsin, et see ongi see, mida ma teha soovin. Niisiis küllaltki kiiresti seadsin enda koha sisse noortekeskuses, koos oma emaga ning sukeldusin pea ees rahvusvahelisse noorsootöösse, mille näidet olin juba kogenud. Ma leidsin enda hääle ja isiksuse, suheldes erinevate ägedate inimestega üle Euroopa ja kaugemaltki. Õppisin mitteformaalsete meetodite kaudu rohkem, kui olin seda koolipingis loenguid kuulates teinud.
Ma olen kindlasti erinevate projektide käigus arendanud oma teadmiseid ja pädevusi noorsootöös, kuid projektide kõige olulisem ja kestev mõju on tähendusrikkad inimesed ja nendega loodud kontaktid. Inimesed, keda ma pean väga lähedasteks sõpradeks võivad olla sellised, keda ma olen päris elus näinud vaid paar korda, sest me elame erinevates Euroopa otsades. Küll aga me oleme igavesti ühendatud tänu ühistele hetkedele, mida me oleme teineteisega kogenud. Mitmed nendest sõpradest on samuti tööalaselt head parnerid, sest üheskoos saame koos uusi projekte arendada, mis annab võimaluse veelkord uusi inimesi tundma õppida ning luua kõiki neid mälestusi.
Kõige parem areng, mis Erasmus+ kogemuse puhul on minus toimunud, on isiklik areng, kus kõik need inimesed minu seiklustes on rolli mänginud. See on maagiline mull Erasmus+ projektide ümber, nagu ei kogeks seda päris elu, mis meie ümber on. Inimesed on erakordselt avatud ja ausad ning see tõepoolest on turvaline koht, kus olla autentne mina ise. Osalejad võivad arutada igasuguseid teemasid, kus nad alati ei pruugi isegi samal lehel olla. Seda kõike hinnangutevabalt. Just selle mulli tõttu ongi keeruline selgitada, mis on niivõrd eriline nende seminaride ja koolituste juures. See on lihtsalt midagi sellist, mida peab ise kogema ja see tõesti võib su elu muuta paremaks jõuliselt ja püsivalt.
Pärast kõiki suurepäraseid kogemusi, mida olen Erasmus+ programmis kogenud, olen ma vankumatu kogukonna osa väärtuste osas, mida programm esindab. Püüan oma igapäevaelus edendada sarnast õhkkonda, mis eksisteerib ainult selles maagilises mullis, mis tekib siis, kui inimesed koonduvad mitmekesisuse kaudu ühtsuse sildi alla.
Nii on vaikne kinnine noormees Erasmus+ jõul muutunud enesekindlaks, avatud, siiski aeg-ajalt vaikseks noorsootöötajaks.
Artikkel on taasavaldatud Euroopa Noored kodulehel. Vaata originaali siit. Artikkel on avaldatud 2022. aastal.