Noorteinfoportaali Teeviit aprillikuu teemaks on minu võimalused õppimiseks ja töötamiseks. Sellel kuul keskendume muuhulgas ka erinevatele ametitele, koolidele, enesearengule ja töötamisele suvel. Tänases artiklis tutvustame Tallinna Ülikooli.
Haljalast pärit Liisa läheb Rakverre mitme sooviga. Tema senine töö- ja teadustee on enam seotud järve ökosüsteemidega (doktoritöögi on neil teemadel kirjutatud) ja loodusteadustega laiemalt ning viimastel aastatel üha enam säästva arengu teemad.
Kui Liisa Puusepp kaks aastat tagasi Tallinna Ülikooli silmapaistvaks vilistlaseks valiti, kirjutati tema kohta nimelt, et ´oma tõhusa töö ja säravate isikuomadustega on ta pannud loodusteadustest huvituma väga paljusid noori´.
Huvituma kutsuja Liisa tõesti on. Nii pole ime, et lisaks teaduriametile ülikoolis töötas ta keskkonnaministeeriumi keskkonnateadlikkuse nõunikuna ja tegutses ülikooli Looduse Akadeemia huviringi juhina.
Üsna sirget teed mööda
Toona Tallinna Pedagoogikaülikooli nime kandnud õppeasutusse astus Liisa sooviga saada loodusteaduste õpetajaks. Aga see soov muutus kiiresti ning ´õiget´ otsiv tudeng kirjutas motivatsioonikirja, et soovib hoopis geoökoloogiat õppida ja teadustöösse panustada.
Edasi läks aga kõik nii nagu pidi. Pärast bakalaureuseõpet tuli magistrantuur ja siis doktoriõpe. Doktoritöö kaitses Liisa Puusepp 2011. aastal, järgnes järeldoktori aeg Jaapanis.
„Ülikool on võimaldanud mul leida need teed ja viisid, kuidas teadmisi saada,“ tõdeb ta. „Ülikool ise teadmisi ei anna“. Ning veel on Liisa viimasel ajal mõelnud nii: ei ole vaja kurjust ja rumalust tõrjuda, vaja on headust ja arukust jagada.
Üha enam on teadlast ja nõunikku kõnetanud jätkusuutliku arengu hariduse teemad, kuidas õpetada selliselt, et õppimine parimal viisil toetatud on. Algul käis ta koolitustel, seejärel hakkas ise loenguid pidama ja koolitusi tegema, olulistel teemadel avalikult kaasa rääkima. „Praeguses olukorras peab igal võimalikul moel keskkonnateadlikkuse suurendamisesse panustama,“ tunnistab Liisa. „Minu soov on seda teha ennekõike läbi hariduse. Lapse puhul on oluline siduda teadmised ühtseks tervikuks, näidata lapse enda rolli ümbritseva keskkonna kujundajana ja hoidjana.“
Sealhulgas ka mesilased
Liisa Puusepal on mitu kaubamärki, mille järgi teda kohe ära tuntakse. Esiteks on ta väga energiline, liikuv. Teiseks tuleb ta tööle jalgrattaga. Ja kolmandaks peab ta mesilasi, ülikooli mesilasi. „Ühel poolt on tegu teadusega, teisalt püütakse mesitarude näol tuua loodust rohkem ülikoolile lähemale ning kaasa aidata bioloogilise mitmekesisuse parandamisele urbaniseerunud aladel,“ selgitab ta.
Liisa on lõpetanud Tallinna Ülikooli geoökoloogia erialal ja doktorikraadi saanud ökoloogias. Ja ta õpib taas vaatamata doktorikraadile. Nimelt on tal Tallinna Ülikoolis lõpusirgel mitme aine õpetaja magistriõpingud. Geoökoloogia eriala enam ei õpetata, kuid praeguse õpetajakoolituse magistrandina ning tulevase riigigümnaasiumi juhina julgeb ta soovitada õpetajakoolituse erialasid, milles on üldkasvatusteaduslikud ja psühholoogiaained ning teisi erialasid, mis täiskasvanuharidusse panustavad.
Mitme aine õpetaja – https://www.tlu.ee/hti/mitme-aine-opetaja
Hariduse juhtimine – https://www.tlu.ee/hti/hariduse-juhtimine#oppejoud
Andragoogika – https://www.tlu.ee/hti/andragoogika-MA#oppekava-ja–ained-
Edu Liisale, edu ka Sulle, tulevane tudeng!
Liisa Puusepa soovitused:
- hooli iseendast ning panusta oma vaimsesse ja füüsilisse heaollu;
- hooli koostööst ja inimestest, kellega sa koostööd teed, lähtu sealhulgas Tallinna Ülikooli väärtustest nagu avatus, kvaliteet, nõudlikkus, professionaalsus ja ühtsus;
- hooli õppimisest ning mõtle, millised on Sinu õppimisviisid, kas need on mõjusad ja aitavad maailma paremaks muuta;
- hooli maailmast ja jälgi oma tarbimisharjumusi (sh jäätmete teket) ning mõtle, kas on kohti, kus oma käitumist muuta saaksid;
- hooli ühiskonnast ja teadustööd tehes mõtesta, kas saadud tulemused teevad ühiskonda paremaks, aitavad kaasa tarkadele poliitilistele otsustele;
- hooli ajast – nii enda kui teiste omast!
- ole see, kellelt õppida!
Kuidas kandideerida Tallinna Ülikooli?
Värskes Ida-Euroopa ja Kesk-Aasia ülikoolide edetabelis paikneme 400 kolleegi-konkurendi seas 71. kohal. Mitmed teised edetabelid lubavad aga väita, et kuulume 5% maailma parimate ülikoolide hulka.
TLÜ-s õpib 7000 üliõpilast, viimastel aastatel on iga kümnes neist olnud välistudeng. Aastal 2021 saab kandideerida 39 bakalaureuse-, viie rakenduskõrghariduse-, 61 magistri- ja 13 doktoriõppe õppekavale. Valdav osa õppekavadest on ingliskeelsed.
Eestikeelsetel õppekavadel õppimine on tasuta, kui tudeng täidab tasuta õppe nõudeid, võõrkeelsetel õppekavadel on määratud semestritasu. Neile, kes tudengina õppida ei saa või ei soovi, pakutakse avatud õppe võimalust. Õpilaste koolitamise ning neile ülikooli tutvustamisega tegeleb aga Õpilasakadeemia.
Bakalaureuse- ja magistriõppesse võetakse tudengeid avaliku konkursi korras vastu kord aastas. Tänavu algab avalduste vastuvõtt 21. juunil ja lõpeb 1. juulil. Avalduse saab kandidaat infosüsteemis SAIS esitada kuni kahele konkursile.
Bakalaureuseõppesse kandideerijatel peab olema kas gümnaasiumi või kutsekeskkooli lõputunnistus. Kandideerimiseks vajalike riigieksamite tulemuste miinimum peab olema vähemalt 40 palli. Balti filmi, meedia ja kunstide instituudis, Haridusteaduste instituudis ja Loodus- ja terviseteaduste instituudis riigieksamite sooritamist vastuvõtu tingimuseks ei seata. Magistriõppe puhul on nõutav bakalaureusekraad või rakenduskõrgharidusõppe diplom.
Igal õppekaval on sisseastumiseksam, mis toimub vahemikus 5. – 14. juuli. Eksamite kirjeldus, vorm ning ajakava pannakse ülikooli kodulehele hiljemalt 30 päeva enne avalduste esitamise algust.
Õppekohad täidetakse sisseastumiseksamite tulemuste põhjal paremusjärjestuse alusel vastavalt õppekohtade või lävendi ületanute arvule. Vastuvõetute nimekiri avaldatakse SAISis.
Õppetöö on Tallinna Ülikoolis jaotatud seitsme akadeemilise üksuse vahel, need on: Balti filmi, meedia ja kunstide instituut, Digitehnoloogiate instituut, Haridusteaduste instituut, Humanitaarteaduste instituut, Loodus- ja terviseteaduste instituut, Ühiskonnateaduste instituut ning Haapsalu kolledž. Ülikooli akadeemiline üksus on ka Akadeemiline Raamatukogu, mille kasutuskogu suurus on ligi 2,6 miljonit eksemplari.
Tallinna Ülikool on ka roheline ülikool. See tähendab, et meie ülesanne on tõsta ühiskonna teadlikkust keskkonnasäästlikust eluviisist ning pakkuda selleks vajalikke oskusi. Ülikooli linnakus ja selle ümber on mitmeid rattaparklaid.
Tallinna Ülikool on asutatud aastal 2005, aga tema juured ulatuvad aastasse 1919, mil pandi alus Tallinna Õpetajate Seminarile. Ülikooli rektor on maist 2021 professor Tõnu Viik.
Õppekavadega saad lähemalt tutvuda https://www.tlu.ee/erialad
Ülikooli hoonetega saad lähemalt tutvuda http://virtuaaltuur.tlu.ee/
Artikkel on valminud koostöös Tallinna Ülikooliga
Avaldatud aastal 2021.
