fbpx

Sotsiaalfoobia – mis see on?

Sotsiaalfoobia ja teisisõnu ka sotsiaalärevus on seisund, kus inimene kardab esinemist, suures seltskonnas olemist või avalikult rääkimist. Samas on mõningane ärevus või kartus esinemise või tähelepanu all olemise osas täiesti normaalne. Küll aga kui see hakkab elu segama, tuleks küsida abi või leida lahendus.

Sotsiaalfoobia võib endaga kaasa tuua suure ärevuse, kartuse ja hirmu esinemiste, sõnavõttude ning (suuremas) seltskonnas viibimise osas. Võib ka juhtuda, et inimene hakkab täielikult taolisi olukordi vältima ja nendest eemale hoidma.

Ärevuse, kartuse ja hirmuga võib seostuda ka mure sellega, et inimene võib rääkides või esinedes kogemata midagi valesti öelda. Kardetakse, et selle üle hakatakse nalja tegema või seda meelega esile tooma. Pea aga meeles, et enamus inimesi teevad kas rääkides või esinedes sõnade järjekorras või sõnade valikus vigu ning see on loomulik osa iga inimese elus. Mitte keegi ei ole ideaalne!

Samuti võib sotsiaalfoobia viia selleni, et inimene kardab ja väldib kõiki suhtlemist nõudvaid olukordi – näiteks võõrad inimesed ja seltskonnad, vestlused uutel teemadel, endast vanemate inimestega suhtlus.

Veel sotsiaalfoobia tunnuseid:

  • hirm avalikus kohas punastamise ees,
  • hirm avalikus kohas söömise ja sellega kaasneva kohatu käitumise ees,
  • hirm avalike tualettide kasutamise ees,
  • hirm rahvahulkade ees,
  • hirm eksamite tegemise ees.
Reeglina tekib sotsiaalfoobia hilises lapsepõlves või noorukieas. Juhul, kui seda spetsiaalselt ei ravita, võib see siiski vanemaks saades leevenduda.
 
Nagu teistelgi vaimse tervise häiretel, ei ole ka sotsiaalfoobial ühte kindlat põhjust, kokku peavad langema mitmed faktorid nagu ajukeemia häired, pärilikkus ja keskkonnamõjud. 

Kui koged näiteks esinemise, eksami või (uue) seltskonna ees ärevust, kartust või hirmu, on oluline seda jagada kas oma sõbra, ema-isa, õpetaja või teise turvalise täiskasvanuga. Siis oskavad nad sulle pakkuda tuge ja sind paremini mõista. Kui aga soovid saada professionaalselt nõu või tuge, saad pöörduda vaimse tervise õe, psühholoogi või perearsti poole.

Allikas: MTÜ Peaasjad veebilehe alamleht “Sotsiaalfoobia

Artikli toimetas noorteinfoportaal Teeviit ekspert Kadri Koort-Kauniste.

Skip to content