Sugu ning identiteet ehk Sinu isiklik taju enda kohta käivad enamasti käsikäes ehk kui oled naine, siis tunned end naisena või kui mees, siis mehena. Aina enam on tänapäeval soo ja identiteedi teemad ühiskonnas arutluse all ning alati ei olegi kõik nii lihtne ja loogiline. Seletame selle Sulle siin lahti.
Sugu on osa inimese identiteedist
Sugu koosneb:
- bioloogilisest soost (suguorganid, hormoonid, kromosoomid);
- juriidilisest soost (märgitud dokumentidel kas naine või mees);
- tunnetuslikust soost (tunned end naise või mehena);
- sotsiaalsest soost (naiselikud ja mehelikud omadused);
- soolisest eneseväljendusest (välimus, maneerid, riietus).
Selgituseks. Kui need elemendid kattuvad ehk näiteks naine tunneb end naisena, tema dokumendile on märgitud sugu “naine”, tema välimus ja omadused on omased naisele, siis on inimene cis-sooline. Aga kui bioloogiline sugu, tunnetuslik sugu, välimus omavahel ei kattu ehk näiteks naine tunneb end mehena, tema dokumendile on märgitud sugu “naine” ning tema välimus on sarnane mehega, on inimene transsooline.
Selgitus eri mõistetele
Alljärgnevalt olme koondanud mõisted ja nende selgitused, et mõistaksid erinevate sõnade taga olevat sisu, mida tihtipeale soo ja identiteedi teema juures kasutatakse.
Binaarne soosüsteem jagab inimesed kaheks: meesteks ja naisteks. See jagunemine tuleneb bioloogilisest soost, mille arst määrab sünnil või ultrahelis lähtuvalt genitaalidest. Kuigi kaasaegses Lääne kultuuris vaadeldakse sugu binaarselt, on mittebinaarne soosüsteem tegelikult sama vana kui ühiskond ja on eksisteerinud eri kultuurides üle maailma.
Mittebinaarne soosüsteem on paljudes kultuurides tänagi veel elujõuline, näiteks põlisameeriklastel, hindudel jm.
Inimene, kes ei määratle oma sooidentiteeti binaarse soosüsteemi järgi. Selline sooidentiteet võib olla nt naise ja mehe vahel, mõlemad korraga, sootu, muutuv või koosneda mitmest soost.
Mittebinaarne inimene võib end nimetada ka transsooliseks, kuna tema sünnil määratud bioloogiline sugu ja/või juriidiline sugu ei kattu tema tunnetusliku sooga.
Inimene, kes on sündinud kehaga, mille sugukromosoomid, hormoonitasemed või muud füüsilised asjaolud ei vasta bioloogilise naise või mehe normidele. Intersoolisus võib olla tuvastatav sünnil, aga võib ka selguda vanemas eas. Kui see ei tekita inimesele vaevusi, siis ei vaja see meditsiinilist sekkumist.
Üks suurimaid probleeme on see, et intersoolisi lapsi opereeritakse ilma nende nõusolekuta, mis võib hilisemas elus neile keha- või identiteediprobleeme tekitada.
Lai mõiste inimeste kohta, kes tunnevad, et nende sootunnetus või sooline eneseväljendus ei vasta ühiskondlikele normidele.
Inimene, kes võtab (aeg-ajalt) üle mõned teise soo elemendid (riietumine, käitumismaneerid, kosmeetika jne), kuid on rahul oma sünnil määratud sooga sooga ega soovi soolist üleminekut.
Inimene, kelle sünnil määratud bioloogiline, juriidiline, sotsiaalne ja tunnetuslik sugu kattuvad. Näiteks on cis-soolisel inimesel peenis, dokumentidesse on ta märgitud mehena, ta tunneb end mehena ning tema sooline eneseväljendus vastab mehele esitatud ootustele (näiteks kannab ta nö meesteriideid).
Inimene, kes identifitseerib end sootuna, kes ei taju endal ühtegi tunnetuslikku sugu.
Inimene, kelle tunnetuslik ja sotsiaalne sugu ei vasta tema bioloogilisele soole ja/või juriidilisele soole. Näiteks võib transsoolisel inimesel olla sündides vagiina ja tema dokumentidesse on märgitud, et ta on naine, ent tema tunnetuslik sugu on mees. Pole teada, kuidas transsoolisus kujuneb.
Transsoolise inimese sooline üleminek võib, kuid ei pruugi sisaldada nimemuutust, dokumentide muutmist (nimi, soomarker), eneseväljenduse muutmist (meik, riietus), hormoonravi, rinna- ja genitaalide operatsiooni.
On mõiste, mis kirjeldab nähtusi, milles sugu ei ole määrav. Näiteks on sooneutraalsed enamik seadustest (st seadus kohtleb eri soost inimesi samamoodi), kaubad ja teenused (nt ühistransport, toidupood), teatud eranditega haridus (st igaüks saab kooli minna) jne.
Sooneutraalsus võib endas peita ka soopimedust, st olukorda, kus soospetsiifiliste vajadustega ei arvestata (nt seadused või meetmed, mis on justkui sooneutraalsed, kuid päriselus mõjutavad ülekaalukalt vaid ühte sugu). Sooneutraalsus ei tähenda sugude eiramist või kaotamist.
On ühiskondlikud ettekujutused sellest, milline peaks üks ühest või teisest soost inimene oma elus tegema, kuidas elama, mis rolli täitma jne. Need arusaamad sõltuvad kultuurist ja võivad eri kultuurides erineda.
Näiteks on kultuuriliselt üsna kindlad soorollid kodu- ja pereelus: kes peaks palka teenima, kes kodu eest hoolitsema, kes lapsi kasvatama jne. Kuna soorollid on kultuuris juurdunud, võib olla raske nende piiratust märgata ja neist loobuda.
On lihtsustatud ja eelarvamuslik arusaam soorollidest ehk näiteks mehed on mehelikud, näevad meeste moodi välja ja teevad tööd, mis on mehele sobilik (kellegi arvates).
Inimese sooidentiteet, mis ei seostu ühegi kindla tunnetusliku sooga, vaid liigub nende vahel või üleselt. See võib näiteks väljenduda nii, et ühel hetkel võib inimene end tunda naisena ning mõnel teisel hetkel mehena ning seda siis ka siis näiteks oma välimuses kajastada.
Allikas: Eesti LGBT Ühingu veebilehe alamleht “Sõnastik”
Allikas: Iirima noorteinfo veebilehe Spunout rubriik “Information and Supports on LGBT+“
Artikli kirjutas noorteinfoportaali Teeviit ekspert Liis Enson.
