Kõrghariduse omandamine on oluline verstapost paljudele noortele, kes soovivad oma teadmisi ja oskusi süvendada ning valmistuda tulevikuks. Kõrgharidusasutustesse sisseastumine on tihti põnev, kuid samas ka väljakutsuv protsess, mis nõuab korralikku ettevalmistust ja teadlikkust erinevatest võimalustest ning nõuetest.
Kõrgkooli sisseastumine
Sa võid sisseastumisavalduse esitada nii mitmesse kõrgkooli, kui Sul on soovi. Ühes kõrgkoolis saad kandideerida kahele erialale
Esmalt tuleb kõrgkoolile esitada vajaminevad paberid (keskharidust tõendav dokument, eksamitulemused, avaldus, isikut tõendav dokument jms), mida saab teha elektrooniliselt sisseastumise infosüsteemi SAIS kaudu. Suurem osa infot sinu õpingute kohta on olemas riiklikes süsteemides ning üldiselt kooli kohapeale paberil midagi esitada ei ole vaja (va. juhul kui oled keskhariduse lõpetanud välismaal). Tavaliselt on avalduste esitamise aeg juunis, kuid olenevalt koolist on see erinev. Uuri juba varakult koolide kodulehti.
Kui mingile erialale ei laeku nii palju sooviavaldusi kui oodatud, siis võib kõrgkool teha veel lisa vastuvõtu augustikuus. Mõned kõrgkoolid pakuvad ka veel võimalust kooli õppima asuda ka jaanuaris. Selleks avatakse eraldi vastuvõtt talvel.
Sisseastumiskatsed
Pärast paberite esitamist järgnevad harilikult sisseastumiskatsed. Nende toimumise aja kohta saad infot sisseastumisetingimustest või pärast avalduse esitamist SAISis. Sisseastumiskatsed sõltuvad erialast, näiteks võib see olla test, essee, vestlus, erialane töö vms. Leidub ka erialasid, kus puuduvad sisseastumiskatsed ning sisseastumine sõltub riigieksamite tulemustest või lõputunnistuse hinnetest. See, milliseid pabereid läheb vaja sisseastumiseks kui ka, millised on sisseastumistingimused, on tavaliselt kirjas kooli kodulehel.
Reeglina kehtestavad kõrgkoolid sisseastumiseks lävendid, mille ületajad saavad kõrgkooli sisse. See tähendab, et kui näiteks eriala sisseastumislävend on 70 punkti 100st, võetakse vastu kõik 70 punkti ületanud isikud üliõpilaseks. Teatud juhtudel võib kõrgkool kehtestada ülempiiri, millest rohkem üliõpilasi vastu ei võeta. Sellisel juhul seatakse piirmäär üliõpilaste arvu põhiselt ja moodustatakse sisseastumisel pingerida. Näiteks erialale võetakse vastu 30 parimat sisseastujat. Pingerea-põhist vastuvõttu võib õppeasutus kasutada siis, kus üliõpilaste rühma suurus on otseselt seotud õppetöö läbiviimise võimalustega (nt praktikabaasidega seotud piirangud, õppeklasside mahutavus vms). Konkreetsed sisseastumistingimused on iga kõrgkooli otsustada.
Õppekoormuse valik
Üliõpilasel on erialal võimalik õppida, kas täiskoormusel (eriala õppekava täidetakse kumulatiivselt vähemalt 75%) või osakoormusel (eriala õppekava täidetakse kumulatiivselt 50 kuni 75%). Õppekoormust saab üliõpilane valida sisseastumisel. Koormust määratakse kord aastas ja teisel õppeaastal oleneb koormus juba üliõpilase edasijõudmisest.
Tähtis teada! Kui oled valinud täiskoormusega õppimise, kuid ei täida nõutud koormust, on ülikoolil õigus nõuda sult puuduvate ainepunktide eest tasu. Antud tingimused võivad erineda olenevalt erialast, mida õppida soovid.
Kui arvad, et ei suuda täita õppekoormuse nõudeid, siis on võimalik kõrgkoolides õppida ka eksternina. Sel juhul saad õppeained läbida nii kuidas jõuad. See annab võimaluse osaleda õppetöös ja puuduvad üliõpilase kohustused (nt koormusnõue), kuid ka õigused (nt ei kehti üliõpilase soodustused). Eksternina õppimine on üldjuhul tasuline.
Pärast sisseastumiskatseid
Pärast sisseastumiskatsete sooritamist saab mõne aja möödudes infosüsteemi SAIS kaudu teada, kas oled ületanud lävendi ning pääsesid õppima. Oma otsus õppima asumise kohta tuleb teha SAIS-is.
Tähtis teada! Kui oled esitanud mitmele erialale avalduse, siis võib tulla ka mitu õppekoha pakkumist erinevatel aegadel. Tasub meeles pidada, et sa saad vastu võtta ainult ühe õppekoha. Teist õppekohta kinnitades kaotad oma esimese kinnituse ning seda kohta enam tagasi ei saa. Samas annab see võimaluse kindlustada endale esimene õppekoht kuniks ootad vastust oma lemmikerialalt. Tähtis on jälgida ka kuupäevi – kui õppekoha kinnitamise kuupäev on möödunud, siis loetakse see õppekohast loobumiseks ning oled ilma jäänud kohast.
SAISis saab õppekohast loobuda kuni ülikooli immatrikuleerimiseni ehk üliõpilaste nimekirja arvamiseni. Pärast seda tuleb avaldus esitada juba koolile.
Ülikoolis õppimise alustamine
Kui oled SAISis oma õppekoha kinnitanud, siis kindlasti saadab kool sulle ka täpsemat infot seoses õppimise alustamisega. Seega on väga tähtis, et SAISis oleks sisestatud korrektsed andmed.
Esimese tegevusena sind immatrikuleeritakse ehk arvatakse üliõpilaste nimekirja. Edasised tegevused sõltuvad koolist kuhu õppima asusid. Üldiselt luuakse kooli süsteemidesse kontod ning sul on võimalik õppeinfosüsteemis endale õpitavad ained valida ehk deklareerida. Edasi on vajalik olla õigetes tundides ning kuulata tähelepanelikult.
Tähtis on alati abi küsida, kui millegagi hätta jääd. Ära oota viimase minutini, vaid otsi abi kohe kui tunned, et asjad ei suju. Selleks on ülikoolides tuutorid, õppenõustajad, tudengabid, programmijuhid ja teised toetavad spetsialistid. Nad on ülikoolis tudengite jaoks alati olemas ja valmis aitama!
Kokkuvõte
Ülikooli sisseastumine võib esmapilgul olla keeruline, kuid hakka varakult uurima endale huvipakkuvaid erialasid. Tutvu milliseid dokumente on vaja esitada ja millised on vastuvõtutingimused. Kõrgkoolid kasutavad Eestis sisseastumise protsessi jaoks infosüsteemi SAIS. Sinna sisselogimiseks on vaja sul ID-kaarti, Smart-ID või Mobiil-ID. Ole varakult kindel, et sul on olemas antud võimalused!
Tähtis on jälgida tähtaegasid ning esitatavaid dokumente. Detaile võib olla palju, aga võid alati julgelt küsida ülikoolist erialaga seotud inimestelt. täpsustavaid küsimusi.
Eestis on nii suuremaid kui ka väiksemaid kõrgkoole. Eestis tegutsevate kõrgkoolide nimekirja leiad Haridusportaalist.
Allikas: Kõrgharidusseadus
Allikas: SAIS korduma kippuvad küsimused
Artikli toimetas noorteinfoportaal Teeviit ekspert Kristiina Hiis
