Viisin läbi intervjuu Sekspositiivi ehk Kristina Birk-Vellemaaga, kellega rääkisime ausalt ja avatult seksist ja seksuaalsusest. Sukeldusime Kristina mõttemaailma, surkisime tema tööelus ja puudutasime muid põnevaid teemasid. Saime teada, kuidas õppida seksist rääkima ilma ebamugavustundeta ja kuidas saavad noored seksuaalsusega seotud teemade kohta usaldusväärset teavet.
Kristina Birk-Vellemaa on seksuoloog ja antropoloog, seks-coach, koolitaja ja nõustaja, seksuaalhariduse ekspert, nagu seisab kirjas tema kodulehel https://www.sekspositiiv.ee/. Lisaks Sekspositiivi veebilehele võib Kristinat sama nime all leida ka erinevatelt sotsiaalmeedia platvormidelt, näiteks Instagramist, kus ta jagab oma elukutsest tulenevat infot, see tähendab loob seksuaalhariduslikku sisu. Sügisel võivad Pelgulinna Riigigümnaasiumi 360 värsket õpilast näha Kristinat ka klassi ees õpetamas valikmoodulit “Inimene ja seksuaalsus”. Ja ehkki kirjanikuks Kristina end ei pea, siis kirjutajaks küll, sest igapäevatöö osana kirjutab ta meediaväljaannetesse, samuti on tema käe all valmimas raamat. Kõiki neid tegevusi annab aga ühendada kahe läbiva märksõna alla: seks ja seksuaalsus.
Kui Kristinalt küsida, mis teda seksuaalsusega seotud teemade juures haarab, on tal vastus kohe varrukast võtta. “Inimene!” ütleb ta ning lisab, et inimene on teda alati huvitanud, nii kaua, kui ta ennast mäletab. Kristina uudishimu ei piirdu vaid pealiskaudsega, vaid tungib sügavamale, esitades küsimusi inimese sees leiduvate abstraktsete kihtide kohta: miks need kihid eksisteerivad, kuidas me mõtleme, mis tähendust me asjadele omistame. Need küsimused ongi naise toonud siia punkti, kus ta teeb igapäevaselt tööd seksuoloogina, kes uurib inimeste seksuaalkäitumist kultuuris ja seda, kuidas kultuur meie seksuaalkäitumist mõjutab, samuti seksuaalset enesehinnangut ja minapilti. Ta teeb tööd, mis aitab leida oma mõtetele vastuseid.
On olemas selline vanasõna: austa tööd, siis töö austab sind. Kristina puhul peab see ütlus paika küll, sest enda sõnul pole ta siiani veel eales oma elukutsest tüdinenud. Samuti ei pea ta seksist rääkimist imelikuks, nõnda nagu koertekasvatajal pole kummaline päevad läbi koerte kasvatamisega ja õpetajal õpetamisega tegeleda. “Seksuaalsus on elu osa,” põhjendab Kristina oma vastust.
Ometi võib väita, et seksuaalsusest rääkimine on ühiskonnas tabu. Leidub inimesi, kes ei tunne end seksuaalsusest rääkides mugavalt, ja see on läbinisti normaalne, kuid Kristina nende hulka kindlasti ei kuulu. Sellegipoolest on temagi teekond vaba keelekasutuseni valdkonnas, mis puudutab seksi ja seksuaalsust, võtnud aega paarkümmend aastat, kaigasteks kodarates tabud, stigmad ja häbi. Kristina arvates on edasiviivaks jõuks nimetatud retkel olnud tema isiksus, mis on lapsest saadik kahtluse alla seadnud ühiskonna seatud raamid, sealhulgas need, mis käsitlevad seksi ja seksuaalsust.
Teistele inimestele, kes soovivad samuti end seksist rääkides pisut mugavamalt tunda, soovitab Kristina esmalt teadvustada, et esialgu tulebki kogeda ebamugavust, kusjuures see on täiesti okei. Ta rõhutab, et mitteteadmine, kahtlemine, ebalemine on normaalne ning tunnistab, et isegi temal pole iga viimane kui kord läbi ja lõhki mugav teatud teemadest rääkida. Peale innustuse kogema ebamugavust soovitab Kristina konkreetsete küsimuste, näiteks küsimuse “Mida sa sellest seksmänguasjast arvad?” asemel alustada lähedastega seksist rääkimist kaugemate teemade läbi. Jututeema algatamiseks pakub naise sõnul ainest igasugune meedia, muuhulgas filmid ja sarjad. Meeles tuleb muidugi pidada, et seksist rääkimine ei peagi tähendama konkreetsete praktikate arutamist ning kõigi indiviidide seksuaalsus on erisugune.
Nagu juba mainitud sai, siis pole Kristina oma teadmistega kitsi ning jagab oma mõtteid paljude kanalite kaudu. Lisaks eneseteostusele on Kristina töö siht oma teadmiste abil toetada inimesi kogema rohkem vabadust, rõõmu ja õnne. Nimelt on ta kokku puutunud inimestega, kes väljendavad nõutust, arvates, et neis on midagi katki, neil on midagi viga. Kristina on aga see inimene, kes tahab oma tegevusega panna teisi mõistma, et nad ei ole rikkis. Ta soovib, et kõik kogeksid nimetatud positiivseid seisundeid: vabadust, rõõmu, õnne. “See ei tähenda seda, et ma tahan, et inimesed rohkem seksiksid,” täpsustab ta ning selgitab oma eesmärki. Selleks on kõigi inimeste puhul õnne, rõõmu, vabaduse kogemine mitte ilmtingimata seksist, vaid sellest, et keegi ei tunne survet midagi teha või tegemata jätta ühiskonnas üldlevinud arusaamade tõttu.
Vajadus seksuaalhariduslikke teadmisi ka sotsiaalmeedias levitada tekkis juba tükk aega tagasi. Nimelt märkas Kristina, et seksuaalsuse kajastamine massimeedias on korrast ära, kõneisikud jagavad ühekülgset informatsiooni ja valeinfot ning inimesed jäävad adekvaatse teabe leidmisega hätta. Sellest järeldas ta, et inimesed, kel on päriselt seksuaalhariduslik taust ja teadmised, ei liigu suurema osaga ühiskonnast samades keskkondades. Vanarahvatarkus ütleb nõnda: kus viga näed laita, seal tule ja aita. Niisiis otsustaski Kristina võtta sihikule sotsiaalmeedia, millest sai tema väljund ja viis jõuda suurema hulga inimesteni. Tänu sotsiaalmeedia platvormidel jagatavale teabele levitatakse ka traditsiooniliste meediaväljaannete kaudu rohkem tõenduspõhist infot. Seega tõdeb Kristina rahulolevalt, et tänaseks liigub meedia järjest jõudsamalt tema eesmärgi suunas viia igaüheni usaldusväärne informatsioon, mis puudutab seksi ja seksuaalsust.
Kuigi seksuaalhariduslikku teavet on oluline levitada kõigi ühiskonnagruppideni, siis eriti oluline on selle jõudmine noorteni. Teismeliste elus vältab muutlik, segane, emotsionaalne ja küsimusterohke periood. Mis toimub minu kehaga, kes ma olen, kus on minu piirid – need on vaid mõned noori inimesi painavad mõtted. See on haavatav eluetapp, mil valeinfo eest kaitseb teismelisi tõhusaimalt vaid kättesaadava, sekspositiivse ja tõenduspõhise teabe olemasolu.
Kui varem keskenduski Kristina oma töös peamiselt noortele, siis tänaseks on ta oma haaret laiendanud. Nimelt mõistis ta, et 90-minutilisest kohtumisest koolikeskkonnas ei piisa õpilaste harimiseks seksuaalvaldkonnas, vaid vaja on jõuda ka lapsevanemate, õpetajate, treeneriteni – kõigini, kes on noorte toetajad, kasvatajad ja teekaaslased. Igaüks ei taha olla romantilises suhtes. Igaüks ei soovi kogeda teise inimesega seksuaalseid kogemusi. Igaühel on õigus öelda “ei” ja õigus öelda “jah”. See tähendab, et seksuaalhariduses tuleb jõuda verstapostini, mis tähistaks mitmekülgsuse normaliseerumist, muuseas kasvatajate, harijate, õpetajate keelekasutuse mitmekesistumist. Tuleb jõuda teetähiseni, kus ei oleks teemasid ega vestluseid, mis on vaiba alla pühitud. “Seksuaalkasvatus ei ole üks vestlus või inimeseõpetuse tunni osa, vaid miljon vestlust sünnist saadik,” tuletab Kristina muuhulgas meelde.
Tõetruu info, mis kaitseks noori ebaõige ja eksitava teabe eest ning laseks teismelisi ümbritsevatel täiskasvanutel saavutada seksuaalhariduses püstitatud eesmärgid, jõuab iga inimeseni ainult läbi allikakriitilisuse. Seksuaalhariduslikku sisu pakkuvate inimeste puhul manitseb Kristina uurima isiku tausta ja kontrollima info õigsust ka muudest allikatest. Ta soovitab adekvaatse informatsiooni leidmiseks pöörduda Eesti Seksuaaltervise Liidu kodulehele või sotsiaalmeedia kontole, näiteks Instagramis või Facebookis. Samuti saab külastada kasvõi Kristina enda sotsiaalmeedia kontot Instagramis. Lisaks sellele julgustab Kristina noori küsimuste korral leidma mõne avatud ja asjaliku täiskasvanu või teise noore inimese, kes ei jäta abivajajat üksi. Inimese, kellega saab ükskord isegi ühe neist miljonist seksiteemalisest vestlusest maha pidada.
Kristina teeb selle vestluse otsa lahti ja paneb noortele südamele: “Sinu tunded ja kogemused on sinu omad. See, et sa oled noor, ei tähenda, et sul oleks vähem õigust tunnetele või sellele, et neid tundeid tõsiselt võetaks. Me oleme nii erinevad. Me oleme nii mitmekesised. Sul ei ole mitte midagi viga. Sa ei ole katki. Katki on hoopis meie seksuaalkultuur, ent meil on võimalik seda koos parandada.”
Jälgi Igstagramis: Sekspositiiv IG.
Artikli autor on noorteinfoportaali Teeviit vabatahtlik Lisette Tarto.
