Riko Tammepuu on noor jalgrattasportlane, kellele meeldib tegeleda ka erinevate pallimängude, ujumise ja suusatamisega ning samuti armastab ta sõpradega koos aega veeta. Just sõbrad kirjeldaksidki teda kui väga sportlikku, kohusetundlikku, tarka ja lõbusat inimest. „Need omadused peavadki ühel heal sportlasel olema,“ on Riko nõus.
Lisaks nendele iseloomujoontele tuleb sportlasel olla ka loov. Nimelt arvab Riko, et ka sport on loominguline tegevus. „Näiteks just rattasõit on väga loominguline, kuna trennides on vaja ise välja mõelda rada, kus trenni teed. Kui maastikul trenni teen, siis et end ratta peal kodusemalt tunda ja seda paremini käsitseda, teen endale okstest takistusi, kust ma pean üle hüppama, hüppan kivide peal, teen niisama väikese hoo pealt ümberpöördeid ja harjutan tagumise ratta peal sõitmist,“ räägib ta.
Rattaspordis on tegelikult palju erinevaid distsipliine ehk alasid, millest Riko Tammepuu tegelebki peamiselt kolmega: maanteel sõitmine, maastikul sõitmine ja cyclocross.
Maastikusõidul on rajad tavaliselt väga tõusuderohked, keerulised ja kitsad. Seal on palju pöördeid, juurikaid ja kive. Tõusud ja langused on järsud. „Et seda distsipliini edukalt sõita, peab ratast hästi valdama,“ arvab noor rattasportlane ise.
Cyclocross tähendab eesti keeles lihtsalt öeldes maanteerattaga maastikul sõitmist. „Et seda ala tulemuslikult sõita, on vaja samuti head ratta tunnetamist, sest selle ala teeb raskeks see, et sõidud toimuvad tavaliselt sügisel või talvel, kui on märg ja mudane. Rattal on ka kitsamad kummid, mis teeb sõidu muda ja liiva sees raskeks. Samuti on palju kurvitamist,“ teab Riko kogemuste põhjal.
Rattaspordiga hakkas ta tegelema juba 6-aastaselt. „Mu isa käis ise jalgrattavõistlustel ja soovitas minulgi seda ala proovida ning pani mind trenni,“ räägib Riko.
Nüüdseks treenib ta väga kõrgel tasemel, mistõttu hõivab rattasõit suure osa noore sportlase ajast. Sellegipoolest oskab ta aega jaotada spordi, õppimise ja muude harrastuste vahel. „Käin koolis, pärast kooli käin aga trennis ja õhtul teen koduseid töid ning nädalavahetustel käin võistlustel. Mõnel päeval ei jäägi aega niisama olemiseks,“ ütleb Riko. Muude spordialadega tegeleb ta juhuslikult, näiteks kehalise kasvatuse tunnis või üritustel.
Kuid Riko leiab aega ka pere ja sõprade jaoks. „Perega käimegi koos võistlustel ja seal saan olla ka sõpradega, sest koolipäevadel mul pole enamasti aega nendega koos välja minna,“ lausub ta.
Põhirõhk on sportlase elus ikkagi trennil. Trenninädal näeb Rikol alati välja pisut erinev. Iga võistlus on erineva raskuse ja pikkusega, sellest sõltuvad tema trennide intensiivsus ja pikkus. „Iga nädala alguses räägin treeneriga ja koos temaga paneme mu nädala plaani paika,“ selgitab ta.
Suur töö on ka vilja kandnud. Riko arvab: „Minu suurim saavutus on eelmise aasta 12. koht Euroopa meistrivõistlustel väljalangemissõidus. See on oluline, sest seal võistlesid Euroopa parimad sõitjad ning ma tulin kõrgele kohale. Nägin, et mul on rattaspordiga päriselt võimalik kaugele jõuda.“ Samuti on suur saavutus Tartu rattamaratoni 40 kilomeetri distantsi üldvõit. See on tema jaoks tähtis, sest ta oli juba üheksa aastat Tartu rattamaratonil seda sama distantsi sõitnud, enne kui lõpuks võitis.
Kuid vägevate tulemuste kõrval on Rikol tulnud taluda ka tagasilööke. „Ma arvan, et väljakutsetest on mu suurim olnud selle aasta Euroopa meistrivõistlused olümpiakrossis, kuna siis oli väljas tohutult soe, umbes 35 kraadi, ja kuiv. Vastased olid Euroopa tugevaimad ja ratas ka ei töötanud korralikult. Samuti ei saanud ma väga head tulemust, olin umbes viiekümnes,“ meenutab ta. „See oli raske väljakutse, aga ma sain selle sõiduga palju kogemusi,“ möönab ta samas. Ta arvab, et tegelikult on kõik kukkumised ja kaotused õppetunniks, sest see tähendab, et ta tegi midagi valesti. Riko aga üritab alati selle asja leida, mis ta valesti tegi, ja järgmine kord paremini teha.
Sellistel puhkudel on hea meelde tuletada oma sihte. Nimelt unistab Riko maailmameistriks saamisest, vahet pole, millises distsipliinis. Samuti tahaks ta saavutada Tour de France’i üldvõidu. „Need oleksid just need kõige väärtuslikumad võidud, sest nendest pole võimalik enam kõrgemale jõuda,“ arvab noor sportlane. Eesmärkideni viib teda aga enda sõnul võidutahe. Ta ütleb: „Ma tahan, et mu unistused täituksid!“
Intervjuu tegi noorteinfoportaali Teeviit vabatahtlik Lisette Tarto
Intervjuu on avaldatud aastal 2022.
