Ilona Tint on hunt kriimsilm, kelle professionaalses loomuses on mitmeid tahke. Oma tegevusega kompab ta piire ning lükkab ümber müüte selle kohta, mis on rahatarkus ning kes seda omadust tõeliselt valdavad.
– Tutvusta ennast ja oma tegemisi.
Olen ettevõtja, rahatarkuse entusiast ja noorsootöötaja – olen kõik need kolm asja omavahel kokku sidunud. Varasemalt töötasin MTÜ Meediasüst juhendajana ning ka kohalikus noortekeskuses noorsootöötajana.
Aasta 2020 keskel tulin ma oma töökohalt ära ja võtsin töövaba aasta, et raskest läbipõlemisest taastuda. Sellel hetkel hakkasingi rohkem rahatarkuse sisse sukelduma. Enne seda olin juba alustanud selle teema jagamisega oma sotsiaalmeedias, puhtalt isiklikust huvist. Tänu noorsootöö taustale hakkasin kiiremini ise õpitut ka teistele edasi andma, sest nägin, kui suur väärtus nendes teadmistes oli noortele.
Minu enda himu rahateemade vastu hakkas arenema siis, kui mind lisati ükshetk naisinvestorite Facebooki gruppi. Algselt valitses seal minu jaoks suur segadus, kuid info koguse suurenedes hakkas see kõik minuga aina rohkem haakuma. Seda proovingi ma praegu ise samuti edasi anda. Mida rohkem välja annan infot ja mida rohkem see inimesi puudutab, seda suurem on võimalus, et nad hakkavad süvenema ning mõistma, et see teema on ka nende jaoks mõeldud.
– Noorsootöö ja noorte seas populaarsete rahatarkuse teemade vahel on ilmselge seos, kuid miks ja kuidas Sa täpsemalt kombineerid neid oma töös? Kust tekkis kirg sellise lähenemise vastu?
Noorsootöö on andnud mulle hästi palju erinevaid meetodeid, mida rakendada. Olin noorsootöötajana hästi keskendunud mitteformaalsele õppele, mis tegelikult pole ju üldse mõeldud vaid noortele, kuid sobib ka väga hästi täiskasvanutele. Noorte fookus on mulle jäänud külge pigem sellepärast, et mitmed inimesed rahatarkuse valdkonnas ei mõista nende kahe aspekti seost nii täpselt nagu mina. Nende jaoks on noored muidugi olemas ja nad on tähtsad ka, aga minu kogemus on lihtsalt niivõrd unikaalne. Keegi teine ei oska selliste sõnumite ja praktikatega noorteni tulla nii nagu mina seda teen. Ma ei taha seda võimalust raisku lasta. Täiskasvanutega tegelevad niikuinii paljud teised ka.
– Kui vara peaks üks noor nii-öelda rahaliselt teadlikuks saama? Miks?
Inimesed, kes on näiteks 25- või hoopis 30-aastaselt rahatarkusega tegelema hakanud, ütlevad, et nad kahetsevad mitte varem alustamist. Ma pole veel kohanud isikut, kes oleks väitnud, et ta on väga rahul sellega, et hiljem oma teekonnaga pihta hakkas. Kõik nad räägivad, kuidas oleksid teinud nii palju targemaid valikuid, mis oleks neid elus praegu aidanud, kui oleksid tol hetkel omanud neid teadmisi, mis neil praeguseks juba on.
Kunagi ei ole liiga vara rahatarkusega alustada. Miks mina tahan noorteni jõuda ongi selleks, et ennetada teatud probleeme. Ma ei soovi neid hakata täiskasvanutena sasipundardest välja aitama ja juhtunu tagajärgi lahendama. On igasuguseid raskeid olukordi, mida raha mõjutab: tohutud laenukoormused, vägivaldsed suhted, millest ei ole majandusliku olukorra tõttu võimalik välja pääseda, varasuhted, laste saamine ja selle planeerimisega seotud keerukused. Mida nooremana keegi alustab, seda paremini oskab ta märgata selliseid situatsioone ja nendega osavalt tegeleda.
– Kuidas Sa suhtud sellesse, et rahatarkus võib noortes kajastada liigselt materiaalsele keskendumist? Kas me lõppude lõpuks kogume raha ainult selleks, et rohkem tarbida?
See küsimus läheb otse minu teemade pihta ehk mis on meie mõtteviis rahatarkuses? Tähtis pole lihtsalt see, kui palju raha kellelgi on ja kuhu ta seda paneb, vaid kuidas ta mõtleb rahast, kuidas näeb seda ja käitub sellega – just see psühholoogiline pool selle juures.
Mõeldes rahast, kui lihtsalt vahendist millega me ostame asju, loomegi juba eraldi mõtteviisi. Väga raske on selgitada sellisele isiksusele, et raha võib pakkuda turvatunnet ja võimalusi, kui tema näeb selle taga ainult asju.
Nagu rääkisin, andis raha mulle näiteks võimaluse aasta aega tööd mitte teha. Ma ei kasutanud seda ressurssi asjade ostmiseks, vaid selleks, et võtta aeg maha. See oli otsus, mis parandas minu vaimset tervist ja heaolu ning tänu millele olen nüüd palju parem inimene. Arvan, et targalt selliste kogemuste ja võimaluste jagamine kogukonna ja inimestena, oma erinevates rollides, aitab taolisest mõtteviisist lahti lasta, et raha võrdub ainult autod, kodud ja muud esemed.
– Miks peaks keegi üldse rahatargalt tegutsema hakkama?
Ma arvan, et rahatarkus on tähtis absoluutselt kõigile, sest raha puudutab sisuliselt igat valdkonda meie eludes. Pole midagi parata, me elame hetkel kapitalistlikus maailmas. See, kus me oma päevad veedame, mida me osta saame, mida me kogeda saame, ka see, kuidas me kohati ennast tunneme – kõik on seotud rahaga. Kui meie elu on nii mitmeti puudutatud sellest teemast, siis arvan, et igaüks võiks kasvõi veidikenegi sellega tegeleda, et aidata kaasa oma elule kui tervikule. Palju raha ei tähenda seda, et sa oled automaatselt õnnelik ja muredest vaba, kuid rahaline turvalisus võtab ära mingisuguse pinge. See annab meile juurde võimalusi ja valikuid otsustada teatud asjade kasuks.
– Mis on rahatarkuse valdkonnas olnud Sinu suurimad õppetunnid? Mida oled nendest kaasa võtnud?
Ma ei saa öelda, et mul oleks midagi väga kohutavat juhtunud. Varasemalt olin investorina suhteliselt igav. Krüptosse või muusse niisugusesse, kus võib kiiresti vastu näppe saada, pole ma näiteks kunagi oma raha pannud. Olin üsna tasakaalukas ja hajutatud investor, mis on mind hoidnud.
Keeruline võis olla see, et alustades, kui hasart oli suur, tahtsin teha kõike ja paigutasin sellepärast raha igale poole. Sellel hetkel, kui ma oma töövaba aasta tegin, müüsin kõik oma eraisiku investeeringud jupi kaupa maha. Kõik need olid mitmetes kohtades ja erinevate kontode all, mis tähendas, et hiljem tuludeklaratsiooni täita oli päris huvitav ja tüütu. See on tegelikult väga normaalne, et paljude algajate esimene kogemus on sarnane.
– Kas on kunagi ette tulnud ka probleeme sellega, et tegeled naisena nii-öelda justkui meeste maailmas?
Olenevalt sellest, mis sisu keegi tarbib ja kus asetseb, on praegu võimalik antud maailma näha kas täieliku naiste valdkonnana või seda külge üldse mitte mõista ning sellest täiesti mööda vaadata.
On hästi erinev, kuidas inimesed seda tunnetavad. Kui reaalselt vaadata, just rahatarkuse jagamist ja sellest rääkimist, siis tegelikult näeme üpris palju naisi. Olen selle aasta jooksul külastanud nii Rahandusministeeriumi kui ka maksuameti ümarlaudasid nende teemadega seoses ning laudade taga on naisi isegi kohati rohkem kui mehi. See tähendab, et naissoost tegutsejaid on palju ka teistsugustes harudes, mitte ainult rahatarkuse jagamises.
Teistpidi kui jälgida mingeid üritusi, siis võib märgata, et esinemisnimekirjas on näiteks üks naine ja seitse meest. Ei tea kunagi, kas see on meelega või kogemata juhtunud, aga seda tuleb märgata ja ausalt tagasisidestada. Valik on ju palju suurem kui lihtsalt teatud vanuses ülikonnas mehi.
See, milline päris seisund on, ei oska ma täpselt öelda, kuna igaühel on ikkagi oma nurk, kust infot saada, aga tunnen, et see liigub aina kiiremini sellise üleüldise võrdsuse poole, kus kõik saavad tunda end kaasatuna.
– Nägin, et oled oma Instagramis @ilona_tint postitanud ühel natuke “tulisemal” teemal. Räägi meile ka, mida arvad Sa girl math’ist? On Sul üldse tugevamat arvamust selle teema suhtes või sattus see lihtsalt ette?
Girl math oli minu jaoks väga huvitav, kui see trend ringi käis.
Mulle hea nali meeldib, mulle meeldib iseenda üle ka naerda ning muidugi teen ma samamoodi oma peas neid girl math tegevusi vahepeal. Siiski trendina kui ühiskondliku sõnumina pole ma selle suurim fänn.
Mu sõnumi eesmärk oligi selle kõige vahele pakkuda veidike seda sõnumit, et naised pole rahaga saamatud. Ma ei tahtnud toita seda eeldust, et me kõik olemegi abitud ja kergekäelised sellise valdkonnaga. Selle liikumisega seotus videod võisid mulle olla näiteks naljakad, aga sellele, kellel see negatiivne eeldus naiste suhtes oli, kinnistasid need seda kehva sõnumit, mis on tegelikult probleem. Keegi võib alati sellest kõigest valesti aru saada.
Artikli autor noorteinfoportaali Teeviit vabatahtlik Karola Lee Aasavelt.
