Rahakratt on Eesti loetuima rahablogi www.rahakratt.ee looja ja isehakanud oligarh, kes on oma blogis maha kõndinud ja dokumenteerinud tänaseks juba üle 5-aastase #finantsvabadussõja teekonna.
Tema eesmärk on panna palgatööga tulnud mündid investeerimisega tulevaid kupüüre tegema ja ennast palgaorjusest vabaks võidelda. Rahakratt plaanib päriselt ka ja hästi kähku rikkaks saada ning oma lugejad endaga kaasa võtta.
Omapärane on see, et blogi autor on anonüümne ega ole oma kanalite reklaamile mitte ühtegi senti kulutanud (üks põhjus on see, et ta on õudselt kitsi). Viie aastaga on Rahakrati blogil igakuiselt 40 000 – 50 000 lugejat pluss kokku ligi 10 000 Facebooki ning Instagrami jälgijat. Kõik need inimesed on teda kuidagi üles leidnud ja hakanud huvipakkuva sisu tõttu fännama. Tänaseks toob blogi autorile 1 000€ – 2 500€ kuus investeerimise, koostööpostituste ja affiliate marketing’i näol.
– Kuidas tutvustaksid end ja oma tegemisi ning saavutusi?
Ma olen alati tegutsenud deviisi all “tavaline lohh oligarhiks!” ehk siis minu mõte on tõestada, et suvaline magalarajooni vant võib elus päris kaugele jõuda, kui järjepidevust ja sihikindlust jagub. Kuna mul liiga suurt tarkust ei ole, siis ma korvangi selle järjepidevusega. Nagu ütleb üks ilus vanasõna: kana aju ja kotka tiivad! See ütlus on mulle väga südamelähedane.
– Kuidas ja miks alustasid investeerimisega?
Miks? Et rikkaks saada. Et ise oma aja üle otsustada. Et valida, millal ja mida teha. Ja sellepärast, et mind on minevikus 2-3 korda koondatud ja keegi ei hoiatanud ette, et see tuleb ootamatult ja sellisteks puhkudeks peaks raha olema. Investeerimine on maagiline: raha toodab raha ja mina lihtsalt magan. Ma ei jõuaks ise kunagi nii palju töötada nagu mu raha, seega miks ennast lolliks tõmmelda tööl ja kõik raha ära kulutada? Ma võin ise samal ajal reisil olla ja ikka teenin raha edasi.
– Milline näeb välja ühe palgatöölt lahkunud tuvi argipäev?
Eks ma nokin niisama mööda linna ringi. Aga tegelikult meeldib mulle oma blogis targutada, teen esinemisi, püüan teisi endasuguseid sendiusku pöörata jne. Hea tunne on valida, et kas minna kell 14 päeval trenni või teha lõunauinak või kellegagi lõunat sööma vms.
– Mida peaks noor, kes soovib saada finantsvabaks, silmas pidama?
Kindlasti seda, et alati võib vastu pükse saada, kui oma tegevusi läbi ei mõtle. Ma olen ise ka paari ämbrit kolistanud ja sellest blogis kirjutanud ja see on paratamatu. Aga ma soovitaks silmas pidada seda, et kui sa tegutsed ükskõik mille kallal, siis alati läheb midagi vahel võssa. Kui sa vigu ei tee, siis järelikult ei katseta uusi asju ega õpi ka!
– Kas kriisiajal panna rõhku tegutsemisele või pigem teadmiste arendamisele?
Mõlemale! Kriis annab häid võimalusi ja õpetab ka. Minu mõte on see, et tegutseda tuleb koguaeg. Ma püüan iga kuu teha mingi liigutuse, mis mind rikkamaks teeb ja märgin selle blogis kuu kokkuvõttesse ära. See hoiab mind pidevalt tegutsemas ja kui üldiselt soovitaks mitte proovida ajastada oma oste näiteks börsil. Tõenäosus millelegi pihta saada on suht null. Seega tasuks koguaeg tegutseda.
– Milliseid nõuandeid annaksid teismelisele endale rahatarkuse osas?
Mul on sellest terve blogitäis juttu. Ega siin midagi uut lahti kirjutada ei oska nii lühidalt. Tule loe blogist ja eriti just alguse lugusid. Mina alustasin 0 euroga ja hakkasin kõike proovima, kuidas kiiremini rikastuda. Number 1 on alustamine.
– Milliseid raamatuid ja/või podcaste soovitaksid noortel lugeda ja/või kuulata?
Tule vaata mu instas story highlightse, seal on päris palju soovitusi lugemiseks. Podcaste ma eriti kuulata ei viitsi – kuulad mõne ära, siis piisab. Teised on juba kordamine. Üldiselt ei soovita nii väga kinni jääda sellesse podcastide ja lugemise maailma. See tekitab eduelamuse tunde nagu juba teeksid midagi ja siis kuulad jälle järgmist, aga lõpuks ise tegudeni ei jõuagi.
Artikli autorid on noorteinfoportaali Teeviit vabatahtlikud Britt-Lauren Oltsmann ja Mariliis Lulla.
