Räägime biseksuaalsusest

– Mida tähendab sinu jaoks biseksuaalsus?

See on suur osa minu identiteedist, sellest, kuidas ma endast mõtlen ja kuidas ma maailma mõtestan.

– Mis selle osa suureks teeb?

See on oluliselt mu elukogemust vorminud. Eks loevad ka näiteks mu sugu ja päritolu ja muu selline, aga minu seksuaalne identiteet on alati tähtis olnud ja minu kogemust elus palju mõjutanud.

– Kuidas sa biseksuaalsust defineerid?

Mina ütlen, et biseksuaalsus tähendab seda, et ma tunnen vaimset ja füüsilist külgetõmmet endaga samast soost ja eri soost inimeste suhtes. See võib tähendada minu enda ja ühte teist sugu või minu enda ja mitut teist sugu.

– Kuidas hindad üldist suhtumist biseksuaalsusesse? Kas oled mingite stereotüüpide või valearusaamadega kokku puutunud?

Ma arvan, et suhtumine on laias laastus okei. Kui päris aus olla, siis ega väga paljusid pole see huvitanud, kui olen seda öelnud. Aga see oleneb, kellega suhtled ja kellele seda avaldad. Näiteks ei ole ma sellest kunagi rääkinud oma vanavanemate või tädide-onudega. Kui ma nendega sellest räägiks, siis tunneksin suure tõenäosusega teatavat negatiivsust. Aga ma olen ise valinud seda mitte teha.

Üldiselt valitseb minu meelest sel teemal täielik teadmatus. Inimesed ei saa täpselt aru, mida see tähendab või mis see on või miks peaks sellise ühiskondlikult keerulisema tee valima, kui saan ju lihtsalt mehega koos olla.

– Nagu ütlevad mõned targad mehed meie riigis: kõigil on õigus abielluda.

Teadmatus on põhiasi, millega kokku puututakse. Või siis valearusaam, et bi tähendab, et sulle meeldivad mehed ja naised. Aga see ei ole see, kuidas mina seda näen.

– See on juba seotud ka mitte ainult teadmatusega biseksuaalsuse, vaid ka sugude osas.

Iga seksuaalsus ongi lähedalt sooga seotud, aga eriti mittemonoseksuaalsused (monoseksuaalsus on külgetõmme ainult ühe soo suhtes, nagu hetero- või homoseksuaalsus – toim.).

– Kas biseksuaalsuse ja teiste identiteetide nähtavuse päevad on sinu meelest vajalikud?

Mõttepaus. Jah, ma arvan, et on. Kuigi LGBT+ inimesi ühendavad teatud kogemused, näiteks vaenust või stressist tingitud vaimse tervise probleemid või õiguslik diskrimineerimine, on siiski igal “tähel” ka omad spetsiifilised probleemid, mis teistega tingimata ei kattu. Et neist rääkida ja teadlik olla, on vaja neid päevi, mil tähelepanu saavad konkreetsed identiteedid.

– Kas peale sinu on veel mõni bicon (bisexual icon), keda teada või jälgida võiks?

Bi aktiviste on üsna vähe. Kuna see on nii tihti valesti mõistetud nähtus, on ta veidi “moest väljas”, mulle tundub. Tänapäeval nooremad põlvkonnad identifitseerivad end sageli teistmoodi. Samas minu vaatevälja satub vähe ka näiteks geiaktiviste.

Ma ütleks, et näiteks influencerid räägivad tänapäeval pigem erinevatest teemadest. Mina jälgin palju kehapositiivsuse inimesi, kes räägivad kehapositiivsusest, Black Lives Matter liikumisest, biseksuaalsusest, transsoolisusest… Ei pea tingimata ainult ühest asjast rääkima. Ma näen sotsiaalmeedias palju intersektsionaalsust.

– Aga kui me ei räägi ainult aktivistidest, vaid üldse tuntud inimestest, kes on biseksuaalsed ja ägedad. Sosistab: Joe Lycett.

Jaa, Joe Lycett! Plus tal on väga lahe Instagram, ta stoorid on täiega naljakad, kui ta räägib oma taimeaiast. Aga muidu ma jälgin rohkem kehapositiivsuse kontosid.

– Aga soovita siis neid!

Näiteks @bodyposipanda. Ta on kindlasti ka queer-sõbralik. Ja kogu ta esteetika on üks pastelne bi lipp.

– Lõpetuseks see kuum põhiküsimus. Millal sa said aru, et oled bi? Kuna avalikkuses leiavad mõned arvajad, et noored on liiga noored et, teada, siis räägi palun enda kogemusest.

See on tegelikult ülihea asi, millest rääkida, eriti kuna see puudutab sageli just bi- ja panseksuaalseid inimesi. See ongi okei, kui sa ei ole 100% oma identiteedis kindel. Kui sa ei ole monoseksuaalne, siis sul ongi raske täiesti kindel olla.

– Kui sa arvad, et oled 100% kindel, siis ilmselt ei ole sa selle peale tegelikult väga palju mõelnud.

Samas kui sa oled näiteks gei mees ja sulle pole mitte kunagi ükski naine meeldinud, siis sa saad ikka üsna kindel olla.

– Aga siis sa oled ikkagi ilmselt analüüsinud, mida see tähendab, et sa oled gei, mida see ühiskonnas tähendab. Sa oled ikkagi enda sisse vaadanud.

Jah, selle mittetegemine on selline heteroprivileeg. Aga eks päris palju heterod mõtlevad ka vahel, et äkki ikka natuke olen midagi…

Ma olen saanud kirju ja olnud vestlustes, kus inimesed küsivad, kuidas nad ikka kindlalt saavad teada, et nad on bi või pan. Mina tulin kapist välja üsna noorelt, olin võib-olla umbes 14, kohe, kui selle peale mõtlema hakkasin. Aga olen ikka proovinud erinevaid silte ja sõnu, näiteks kuidas pan ja queer mulle sobivad.

– Mida see tähendab, et sa proovid silte?

Mõtled, millise sõnaga sa kõige rohkem sidet tunned. Mu tunded jäävad ikka samaks, aga mõni silt võib rohkem sobida kui teine. Näiteks kui tutvustan end uuele inimesele teatud sõnaga. Aga olen ikkagi alati biseksuaalsuse juurde tagasi jõudnud. Tunnen ennast sellega kõige kindlamalt ja kõige minulikumalt. Aga need küsimused ikka jäävad mingil määral ja see ongi okei, kui sa aeg-ajalt mõtled nende asjade peale. Ma ei arva, et sellepärast muretsema peaks.

– Ma olen ise ka bi sildiga enamiku oma queer elust elanud, aga viimastel aastatel pendeldan ka bi ja lesbi vahel. Füüsiliselt ma olen vist bi, aga vaimselt ikka täitsa lesbi. Kõik need sildid ongi tunnetuslikud ja kirjeldavad. Silt peab kirjeldama seda, mida sa tunned, mitte sa ei pea tundma seda, mida see silt sulle ette kirjutab. Silt võib üldjoontes sobida, aga su tõeline identiteet väljendub ikkagi igapäevaelus. See ei pea sind piirama, vaid pigem aitama sul endas selgusele jõuda.

Täpselt. Ja kui sa ei ole endas veel päris kindel, siis saadki kasutada seda silti, mida parasjagu tahad. Või ei kasutagi mingit silti. Sa ei peagi seda sõnastama. Minu jaoks on see sõnastamine oluline eelkõige kogukonna mõttes, sest see loob mulle võimaluse kellegagi suhestuda ja keegi teine saab suhestuda minuga.