Teeviit on teinud intervjuu Arno Lehtsaarega Produktiivsusklubist, et arutada planeerimise ning tõhusa ajakasutuse üle.
Produktiivsusklubi sai alguse ühe sõpruskonna isiklikust vajadusest tõsta oma efektiivsust, hoides fookust päris muutustel, mitte lihtsalt teadmiste kogumisel. Ajaga nähti, et murega ei olda üksi ning tekkis soov aidata kaasa teiste inimeste produktiivsuse tõstmiseks. Ettevõtte eesmärgiks sai koolituste loomine, millest on päriselt kasu ning kust saab selliseid teadmisi, mida inimesed saavad pikaaegselt rakendada oma igapäeva elus ega unustaks juba koolituse järgsel päeval, mida või miks loengus räägiti.
Miks on oluline luua noorel endale ühtne süsteem töötamiseks? Millal peaks sellega alustama?
Produktiivsusklubi kaasasutaja Arno Lehtsaar toob kohe näitena välja, et kui on soov kuskile minna, siis tuleb esmalt kindlaks teha, kus ollakse praegu ning kuhu on vaja välja jõuda. Ühtne süsteem töötamiseks on vajalik tööriist eesmärkide täitmiseks, sest ilma võivad kohustused kuhjuda ning prioriteedid langeda vähem tähtsatele ülesannetele. Seetõttu on oluline luua tegutsemise tasandil võimalikult hea süsteem, mis aitab asju paremini tehtud saada, puhkusel päriselt puhata ning vähema ajaga rohkem tehtud saada.
Produktiivsusklubi ei tee koolitusi ainult täiskasvanutele ning omavad kogemust ka noortega töötades. Olenemata vanusest, tegeleb pea iga inimene juba mingil määral aja planeerimisega, on see siis juba mõtestatud või juhuslik tegevus. Ühtse ja endale sobiva süsteemi aja planeerimiseks võiks luua endale umbes põhikooli lõpuklassides või isegi hiljem. Suuresti oleneb algusaeg ka sellest, kui aktiivne ollakse oma töö või kooli kõrvalt.
Kuidas kõige efektiivsemalt endale eesmärke ja plaane seada?
Eesmärkide seadmiseks on loodud efektiivne mudel SMART, mis tähendab, et sõnastatu peab olema konkreetne, mõõdetav, saavutatav, asjakohane ning ajaliselt ohjatud.
Produktiivsusklubi Arno Lehtsaar soovitab lisaks enda jaoks ära mõtestada, mis on seatud eesmärkide eesmärk. Selline vaatepunkt on oluline motivatsiooni tekitamiseks, uudsete lahenduste leidmiseks ning lisaks aitab välistada olukorda, kus eesmärgid jäävad lihtsalt paberile seisma.
Lisaks soovitab Arno Lehtsaar seada eesmärke pigem eluvaldkondades, kuhu muidu panustatakse vähem ning mis vajavad lisatööd. Ei ole alati mõttekas tegeleda vaid nende kohustustega, mille osas ollakse niigi motiveeritud ja edukad. Efektiivne on seada eesmärke nõrgemate külgede jaoks, et soodustada arengut ja integreerida muutusi elu.
Kuidas hoida end pikkadel koolipäevadel maksimaalselt produktiivsena?
Kõigepealt toob Arno Lehtsaar välja elementaarse kolmiku: piisav uni, mitmekülgne toitumine ja igapäevane liikumine. Esimest peab ta just õpilaste jaoks kõige olulisemaks, sest öösiti piisavalt magamine annab koolipäevadeks energiat ja keskendumisvõimet.
Samuti soovitab Arno Lehtsaar vahetundides päriselt puhata ning vältida liigset informatsiooni tarbimist. Seetõttu on kasulik ekraani asemel pigem kasutada lühikest vaba aega liikumiseks või suhtlemiseks.
Veel aitab koolis produktiivsust tõsta mõttemuutus: selle asemel, et mõelda, mida peab kooli jaoks ära tegema, võiks hoopis mõelda, mida kõike kool saab sulle anda!
Mõni raamatu või podcasti soovitus?
Oluline ei ole alati see, milline raamat hetkel käsil on, vaid see, millal teost loetakse. Arno Lehtsaar meenutab olukorda, kui väikeettevõtjana turundusplaani koostades oli tema jaoks väga kasulik erialane kirjandus, kuid muul ajal oleks kasutegur kindlasti väiksem olnud. Vastavalt oma huvi ja vajadusele soovitab Produktiivsusklubi kaasasutaja soovitab teha kindlaks, mida loetust soovitakse saada ning seejärel teha teose valimiseks korralik eeltöö.
Nendele, keda huvitab planeerimine, produktiivsus ja organiseeritus soovitab Arno Lehtsaar vaadata harivaid videoid Produktiivsusklubi enda kodulehelt (https://produktiivsusklubi.ee/ajaplaneerimine/videod/), mis on heaks alguseks teemaga tutvumisel.
Artikkel on valminud Arno Lehtsaarega tehtud intervjuu põhjal, mis leidis aset 11.02.2021 spetsiaalselt selle loo jaoks. Tekst on mugandatud ning vabas vormis vestlusest kokku pandud.
