Ville Ränik on veebipolitseinik, kes tegutseb peamiselt internetikeskkonnas ja toetab vanusest olenemata kasutajaid erinevate nippide ning nõuannetega.
Veebikonstaabel on veebis töötav politseinik, kes vastab kodanike teadetele ja küsimustele interneti vahendusel. Veebikonstaabli eesmärgiks on sõltuvalt olukorrast anda nõu ja juhiseid edasiseks. Muuhulgas koolitame internetiturvalisuse teemadel nii lapsi kui täiskasvanuid.
Millal ja kuidas veebikonstaabli poole pöördutakse?
Veebikonstaabli poole võib pöörduda erinevate murede ja tähelepanekutega. Väga palju pöördumisi on seotud kelmuste, varguste, ähvardamiste või liiklusrikkumistega, kuid palju küsitakse ka andmekaitselistel ja tsiviilõiguslikel teemadel. Need pole küll politsei pädevuses, kuid seni kuni oskame – vastame ikka või suuname sobivama kontaktide poole. Seega pöörduda võib julgelt probleemist sõltumata elektronkirja või Facebook’i vahendusel.
Kontaktid leiab siit: politsei.ee/et/veebipolitseinikud
Kuidas sa jõudsid veebipolitseiniku tööni?
Varasemalt töötasin PPAs 6 aastat erinevatel korrakaitselistel ametikohtadel ning vaba ametikoha tekkimisel 2018. aasta sügisel otsustasin kandideerida veebikonstaabli kohale. Toona olin üsna ükskõiksete vaadetega sotsiaalmeedia suhtes ning nägin uues võimalikus töökohas palju võimalusi arenemiseks – seda juba kas või selle osas, et nüüd oskan oma lastele internetiohtudest paremini rääkida.
Milline näeb välja sinu tööpäev?
Minu tööpäeva kirjeldust ilmselt ei ole kõige huvitavam lugeda, kuna enamuse ajast veedan ma arvuti ees. Vahel liigun ka mööda Eestit ringi, et anda mõnes koolis lastele loeng internetiturvalisuse teemadel.
Mis on parim ja halvim asi su töö juures?
Politseitöös üleüldiselt igapäevaelu pahupool peegeldub meil skaalal: palju juhtumeid = palju tööd tagajärgedega VS vähe juhtumeid = vähem tööd tagajärgedega tegelemisel ning ajaliselt saab tegeleda ka ennetusliku iseloomuga tööga. Minul seostub parim osa tööst erinevate õnnestumistega igapäevastes tööolmelistes küsimustes.
Töö halvimale osale ma negatiivse mõttelaadi vältimise eesmärgil ma üldiselt teadlikult ei mõtlegi. Politsei poole mingi probleemiga pöördumine juba oma olemuses eeldab, et eksisteerib mingit laadi negatiivne nähtus. Seega negatiivset poolt meie töös on algupäraselt palju, kuid oluline on sellele otsa vaadata optimistlikult ning näha võimalusi olukorra neutraliseerimiseks.
Mis on põhilised soovitused internetiohutuse osas, mida kõik võiksid järgida?
Kõige põhilisem soovitus internetiohutuse osas: ole infokriitiline ning õpi kontrollima fakte. Levivad libauudised, õngitsuskirjad ning sotsiaalmeedia hüvesid on paljud ka anonüümselt ära kasutamas. Kui suhtled võõraga, siis pead arvestama tõenäosusega, et kasutaja sisu ei pruugi langeda kokku tema päriselulise isikuga ning sama kehtib sellise kasutaja jutu ja tegelike eesmärkide osas.
Kuidas saab enda(st) vanemaid internetiohutusega kurssi viia?
Internetiohutus on oluline igaühele, sõltumata kui suur osa päevast veebis veedetakse. Enda(st) vanemaid on minu kogemusega järgi kõige mugavam viia internetiohtudega kurssi põhjaliku vestluse käigus. Kasutada tuleb reaalelulisi näiteid. Palju head materjali leiab veebilehelt targaltinternetis.ee. Ühtlasi postitavad Riigi Infosüsteemi Amet (RIA) ja veebikonstaablid oma sotsiaalmeediakanalites hoiatusi ja ennetusliku alatooniga sisu.
Intervjueeris noorteinfoportaal Teeviit vabatahtlik Viktoria Lohk
