Persoonilugu Maarja Parkiga: iga samm ja väiksemgi liikumine loeb!

Uurisime Tartu Ülikooli programmi Liikuma Kutsuv Kool eestvedajalt Maarja Pargilt, kuidas olla aktiivne ning miks see oluline on. Maarja räägib ka sellest, kuidas aktiivse eluviisiga alustada ning jagas ka mõningaid näpunäiteid.  

Alustuseks paar lauset Teist, kust Te tulete ja kes Te olete?

Mina olen Maarja Park ning igapäevaselt töötan ja tegutsen Tartu Ülikooli liikumislaboris, kus veame eest sellist programmi nagu Liikuma Kutsuv Kool. Lisaks sellel olen ka treener ning keegi, kes väga armastab liikumist, olgu see siis mis tahes vormis või keskkonnas. 

Miks on liikumine ja/või sport oluline?

Meie keha on loodud liikuma ning tunduks ebaõiglane oma kehale mitte anda midagi, mida ta tegelikult loomulikuks funktsioneerimiseks vajab. Liikumise ja spordi positiivsete mõjude juures räägitakse sageli just selle kasulikkusest meie füüsilisele vormile kui ka erinevate haiguste ennetamisest, siiski jääb sageli varju meie vaimne tervis. Nimelt aitab liikumine paremini toime tulla nii stressi kui ka depressiooniga, loob meile parema meeleolu ning aitab toime tulla ärevusega. Kindlasti tasub just õpilastel meeles pidada, et liikumine on väga tugevalt seotud ka õppimisega, parandades tähelepanu, keskendumist ning mälu. Seega tasub enne kontrolltööd hoopis leida viis enda liigutamiseks selle asemel, et klassiruumis või koridoris istuda. Kindlasti aitavad liikumistegevused kaasa ka sõprussuhete loomisele ning pakuvad ühiseks vabaaja veetmiseks mitmeid võimalusi. Lõpetuseks tasub meeles pidada ka seda, et liikumine aitab tagada meile parema une, aidates kiiremini uinuda ning tagades parema une kvaliteedi.  Oleks ju kahju oma keha ja vaim sellest kõigest positiivsest ilma jätta? 

Kust ja kuidas sellega alustada? Kuidas jõuda aktiivsema eluviisini?

Ma ütleks, et see on selline miljoni-dollari küsimus, kui me sellele vastust teaksime, ei peaks me ilmselt üldse liikumises sellisel viisil eraldi rääkima. 

Iga inimese jaoks võib alustamine tähendada erinevat asja – mõni vajab selleks kindlat suuremat eesmärki, mille nimel treenida, mõni tunnetab, et tahab alustada väiksemate eesmärkidega ja rahulikkude sammudega ning iga õhtu 30 minutit jalutada kuulates muusikat või lemmik podcasti. Mõlemad on väga head eesmärgid ning seda just seetõttu, et need on tehtud inimesest endast lähtuvalt. Seega alustuseks soovitaks ma leida endale liikumistegevuse, mis motiveerib sind rohkem liikuma – tegevuste baasil, mis ei tekita head emotsiooni, on väga keeruline liikumisharjumust tekitada. Samuti tasub meeles pidada, et alati ei pea liikumine tähendama trenni. Trenn oleks küll hea, kuid ka jalutuskäigud sõpradega, looduses käimine, jala kooli minemine on väga headeks viisideks, kust alustada. Peaasi, et alustad! ☺ 

Mis on kõige parem: jõusaal, erinevad pallimängud või lihtsalt jalutamine? 

Ei ole olemas ühte ja seda ainsat kõige paremat viisi liikumiseks või sportimiseks. Samuti ei tohiks üks liikumistegevus välistada teist. Ja kindlasti ei tohiks unustada ka uute alade katsetamist – millal sina viimati midagi uut proovisid? Proovi ja katseta julgelt – kunagi ei tea, millest võib uus tore hobi tekkida. 

Üldiselt olen arvamusel, et tee just seda, mis sulle enim meeldib ning sulle parima enesetunde tekitab – just see ongi kõige parem viis liikumiseks! 

Kas tervisliku ja aktiivse eluviisi jaoks on vaja erilisi oskuseid või teadmisi?

Suures pildis on oluline, et tervislik ja aktiivne eluviis ei ole suureks eesmärgiks omaette, mille peale pidevalt mõelda, vaid on muutunud nii loomulikuks osaks elust ja igapäeva tegemistest nagu näiteks magamine või hambapesu, mille puhul sa otseselt ei mõtle, kas seda on üldse vaja. Selliste harjumuste juures aitab kindlasti kaasa teadmine, et miks ma midagi teen – miks liikumine on meie jaoks ülimalt oluline ning mida mina ise koheselt saan üldse ära teha? 

Teisalt aitab kindlasti kaasa teadmine, et kui palju siis ikkagi peaks liikuma. Selleks on Maailma Terviseorganisatsioon loonud liikumissoovitused, mille kohaselt peaksid lapsed ja noored liikuma vähemalt mõõduka intensiivsusega nädalas keskmiselt igapäevaselt 60 minutit ning täiskasvanud vähemalt 150 – 300 minutit nädalas. Mõõduka intensiivsuse võib ära tunda soojatunde tekkimise, südame löögisageduse ja hingamise kiirenemise ning kerge õhetuse järgi näos. 

Kolmandaks on oluline teadmine, et sa ise ei peagi alati kõike teadma. Küsi julgelt nõu oma ala ekspertidelt – liikumisõpetajatelt ja treeneritelt. 

Neljandaks ja viimaseks tahaksin välja tuua, et iga samm ja väiksemgi liikumine loeb! 

Mis või kes on Liikuma Kutsuv Kool?

Liikuma Kutsuv Kool on koolidele suunatud programm, millel on kaks peamist eesmärki: 1) tuua koolipäevadesse teadlikult rohkem liikumist – nii vahetundidesse, ainetundidesse kui ka leida võimalusi aktiivsemaks kooliteeks ning 2) vähendada pikka järjestikust istumist koolipäevade jooksul. Hetkel on Liikuma Kutsuva Kooli võrgustikus 185 kooli ja täpselt nii palju on ka erinevaid põnevaid lahendusi, mida koolides liikumise suurendamiseks tehakse. Kindlasti tasub siinkohal ära märkida, et rohkem liikuma ei peaks ainult õpilased, vaid kogu koolipere. 

Et liikumine oleks koolipäeva loomulik osa, saavad panustada kõik: õpetajad, tuues ainetundidesse rohkem liikumist ja õppimist lõimivaid tegevusi; juhtkond, muutes päevakava, et tekiks võimalus pikemateks vahetundideks, kus oleks aega tegeleda erinevate liikumistegevustega; lapsevanemad, toetades kooli tegemisi ning võimaldades oma lastel osa kooliteest tulla kooli aktiivselt (st jala, ratta, tõukeratta, rulaga) ja muidugi ka õpilased ise, näidates üles initsiatiivi andes märku, et mis on need tegevused, mis neid rohkem liikuma motiveeriks ning lüües kaasa ise vahetundide tegevuste korraldajate ehk mängujuhtidena. 

Miks peaks inimene sporti või sellega seonduvat õppima (nt. Kehakultuuri kõrgharidus ja Kehalise kasvatuse ja spordi õpe)? 

Arvestades kui olulisel kohal on liikumine meie elus, siis on kahtlemata võimalus olla nö maailmaparandaja rollis. Kui sa tunned, et sind ennast sellised teema paeluvad ning sa sooviksid panustada tervemasse ja liikuvamasse ühiskonda – olgu see siis läbi treeneri, õpetaja, füsioterapeudi või muu eksperdi ameti läbi, siis see on kindlasti eriala, mille peale mõelda. Samuti on tegemist hästi praktilise erialaga, mis võimaldab tulevikus oma töö tagajärgi ja tulemusi päriselt ka näha. 

Mis on Teie soovitused noortele? Kuidas liikuda ja end motiveerituna hoida? 

Mõned soovitused ja meelespead:

• Iga samm loeb! 
• Leia endale hobi, mis just sulle meeldib ja silma särama paneb! 
• Koos on alati lihtsam! Leia endale sõber, kellega teineteist motiveerida ja liikuma nügida. 
• Katseta julgelt uusi alasid ning pea meeles, et kunagi ei ole hilja katsetada midagi uut! Mida mitmekülgsemad on sinu oskused, seda lihtsam on järgnevaid uusi oskusi omandada. 
• Püstita endale eesmärk – see võib olla mõni rahvaspordi ürituse läbimine või igapäevaselt 15 minutit tempokat kõndi. Peaasi, et kuskilt alustad! ☺ 
• Tee jalutamine endale põnevamaks muusika, podcasti või audioraamatu kuulamisega. 
• Järjepidevus on harjumuste loomise võti! 
• Vähenda pikka järjestikust ekraanide taga olekut! 
• Võta ise initsiatiiv ütlemaks, mis tegevused noori kõnetavad ning mida täiskasvanud saaksid teha, et noored tahaks rohkem liikuda! Alusta juba homme koolis, tee ettepanek ühiseks matkaks, jõusaaliajaks või tantsu- ja pallimänguvahetunniks. 
• Mõtle läbi oma päevakava ja leia need kohad, kuhu saaksid igapäevaselt natukenegi rohkem liikumist tuua – olgu see siis koolitee, trenni minek või hoopis koolis vahetunnis õues käimine!
• Uuri välja oma lähiümbruses asuvad terviserajad ning mine üksi, sõbra või perega loodusesse! 
• Tee oma liikumisõpetajale ettepanek mõne uue ala õppimiseks liikumisõpetuse tunnis, mida saaksid teha ka peale kooli koos sõpradega (nt discgolf, lauatennis). 
• Tehke sõpade või klassikaaslatega ühine väljakutse – lugegea samme või õues veedetud tunde vmes.
  
  

Uuri lisa Liikuma Kutsuva Kooli tegemiste kohta siin.