Noorteinfoportaali Teeviit maikuu teema on „Mina ja keskkond“. Sellega seoses oleme teinud intervjuu õpilasfirma LUFFA.
Oleme neli noort Hugo Treffneri Gümnaasiumist ning toodame käsnkõrvitsast ja linavildist täielikult biolagunevaid keha- ja nõudepesusvamme ning lappe.
- Kust sündis idee?
Tahtsime õpilasfirmat juba päris pikalt teha ning istusime ühel hetkel kooliaasta alguses kunstiklassi maha ja hakkasime ideid otsima. Soovisime lahendada mingit päris probleemi, mis meid igapäevaselt puudutab ning millega tegeledes oleksime ka kirglikud. Sealt läkski mõte üsna loomulikult keskkonnahoiu ja plastiku tarbimise vähendamise peale. Svammideni jõudes tundus üsna uskumatu, kuidas keskkonnale nii kahjulikele tarbeesemetele ei ole veel vähemalt Eesti turult saada mugavaid ja laialt levinud alternatiive.
- Kuidas te firmale nime valisite?
Valisime nime mis oleks lihtne ja meeldejääv, kuid samas piisavalt universaalne, et lisaks Eestile oleks see kõlav ka teistes riikides. Kuna meie põhilise tooraine käsnkõrvitsa ladinakeelne nimi ongi luffa, siis oli sel ka olemas väga otsene seos meie tootmisprotsessiga.
- Miks selle teemaga on teile oluline tegeleda ja kuidas tegutsete?
Keskkonnahoid on hetkel kriitilise tähtsusega, nii kliimasoojenemise, kui ka ulatusliku reostuse tõttu. Samas see on probleem, mille lahendamisesse ka iga tavaline inimene oma panuse saab anda. Tahtsimegi komposteeritavate svammide turule toomisega muuta keskkonnasäästliku valiku inimestele mugavaks. Hetkel tellime Hispaaniast toorainet, mis on kasvatatud kunstlike väetisteta, õmbleme Tartus neist valmis svammid ning peame ka oma veebipoes blogi, kus on kogu tootmisprotsess läbipaistvalt ja detailselt kliendile nähtav.
- Mis olid algsed seatud eesmärgid ning kuidas on need aja jooksul muutunud?
Algselt meil erilisi eesmärke polnud, võrdlemisi ettevõtluskaugete inimestena polnud meil oma ettevõtte loomisest eriti head ettekujutust, kuid praeguseks oleme mõistnud, et meie nišis on ülioluline koostöö jaekauplustega, kuna tavaliselt inimene svammi internetti otsima ei lähe ja selleks, et valik inimese jaoks mugavaks teha, tuleb jõuda tema kodupoe lettidele.
- Milliste raskustega on tulnud silmitsi seista?
Kindlasti on koroonaviirus muutnud palju õpilasfirma formaati, pea kõik laadad on ära jäänud ning kontakti klientidega on üsna vähe. Samas oleme keerulisemast olukorrast välja tulnud, teinud koostööd näiteks suunamudijatega ning saanud palju konstruktiivset tagasisidet ökogruppidest. Keerulisem ja ajakulukam on ka näiteks tooraine transport, tavapärase olukorraga on võrrandis on üks tundmatu lisaks.
- Mida olete õppinud ja saavutanud?
Õppetunde on olnud rohkem kui kokku lugeda suudaks. Oleme hästi palju arenenud tiimitöös ja õppinud jääma ka keerulistes olukordades rahulikuks. Igal sammul tuleb ette ka probleeme, mille efektiivselt lahendamine on paratamatu osa ettevõtlusest.
- Mis on teie eesmärk tulevikuks?
Tahame jõuda igasse majapidamisse ning olla sama loogiline tarbeese, nagu seda praegu on plastiksvammid.
- Kuidas iga noor saaks keskkonda hoida/päästa?
Tegelikult on väga palju pisisasju mida saame ise ära teha. Näiteks teekottide asemel purutee kasutamine, millega saab juba midagi keskkonna heaks ära teha mugavust ohverdamata. Samuti tasub targalt planeerida toidu valmistamist, et vähendada selle raiskamist.
- Milliseid keskkonna säästmise nippe ise kasutate?
Proovime muidugi vähendada oma elustiilis plastikut, mida saab tarvitada vaid korra – kilekottidele, kõrtele, kohvitopsidele ja plastpudelitele oleme leidnud korduvkasutatavad alternatiivid.
Küsis sisuloome- ja koostöösuhete tiimi koordinaator Maris Praats ning toimetas Mariliis Lulla
Artikkel on avaldatus 2021. aastal
