Õpilasfirma Jõuluehted, mis koondab kolme tegusat Viljandi Kutseõppekeskuse noort Martin Jaaksonit, Karl Kaske ja Markus Riigorit, jagavad oma kogemust õpilasfirma loomisest. Tänaseks on ettevõte tegutsemise lõpetanud, sest noori ootavad ees kutseeksam ja kooli lõpetamine, ent see annabki hea võimaluse teha tagasivaade noormeeste huvitavale kogemusele.
Õpilasfirma Jõuluehted tegutses eelmisel õppeaastal, täpsemalt 11. novembrist aastal 2021 kuni 31. jaanuarini aastal 2022 Viljandi Kutseõppekeskuse (VIKK) juures. Nagu nimigi vihjab, siis valmistas firma jõuluehteid, mille tegemiseks kasutati vineeri.
Kui aga pöörduda tagasi idee juurteni, siis noorte sõnul sai see alguse valikaine tundides, kus tutvuti laserlõikuspingiga. Nimelt on Martini, Karli ja Markuse koolis 2. kursusel kohustuslik läbida ettevõtlusõpe läbi õpilasfirmas tegutsemise ja seega andis see hea võimaluse moodustada noortest, kel kõigil on ühine huvi laserlõikuse vastu, meeskond oma firmaga alustamiseks.
Järgmise sammuna otsisid noormehed endale juhendajad. Neid sai kokku kolm: Kalmer Lind, kes aitas õpilasi registreerimistega, näiteks oli abiks firma kandmisel Eesti Õpilafirmade registrisse; Kati Undla aga juhendas dokumentatsiooniga, asutamiskoosoleku protokollist ja põhikirja koostamisest raamatupidamise ja lõpuaruandeni; Tiit Mägi õpetas poisse kasutama laserlõikuspinki ning kujundama tootejooniseid, samuti tegeleti koos temaga tootearendusega.
Kui juhendajad leitud, siis võetigi ette oma õpilasfirma registreerimine, millele kohe järgnesid toote kujundamine ja tootmine. Algselt telliti lausa 50 disaini, mille hulgast valiti välja 30. Tooteid tehti kokku aga suisa 300. Tegutsemisaja jooksul täideti 69 nimelist tellimust ning lisaks sellele tehti eritellimusena koolile 100 VIKK-nimelist ehet, mis lisati kooli poolt selle koostööpartneritele jõulukingituseks. Nagu juba mainitud, siis õpilasfirma enam ei tegutse, mistõttu tänasel päeval nende tooteid kahjuks enam soetada ei saa.
Praegu möödunud teekonnale tagasi vaadates julgevad Martin, Karl ja Markus õpilasfirmaga alustamist soovitada küll. Põhjuseks kogemused müügi- ja meeskonnatöö vallas, samuti on positiivseks küljeks teenitud kasum. Hea uudis on seegi, et nende arvates saab õpilasfirmaga alustada igaüks. Vaja on vaid pisut julgust ning tahet tegutseda, kõik muu tuleb protsessi käigus.
Rahalise poole pealt on firmaga alustamiseks vaja muidugi osta omaenda raha eest õpilasfirma aktsiaid, millest hakkab koosnema algkapital. Ent õnneks on varem võimalik välja arvutada kõik kulud ja leppida omavahel kokku aktsiakapitali suurus. Nii noormehed ka tegid ning võib vast öelda, et olukorrast väljuti võitjatena, sest õpilasfirma tegevuse lõppedes oli kõigil rahakotti kogunenud teatud kasumgi.
Kui mõelda aga hetkeks protsessi negatiivsetele külgedele, siis toovad noored välja asjaolu, et nende omavahelised suhted said firma tegutsemise ajal kõvasti proovile pandud. Ebakõlasid tekitas peamiselt aeg, õigemini selle puudumine. Lisaks sellele väsitas firmaga tegelemine poisid vahepeal ka ära. Kulutati õpilasfirmale keskmiselt ju lausa 10 tundi nädalas. Kõik muud tegevused olid aga pandud pausile ning oma ettevõttest sai poiste prioriteet. Ometi ei teeks nad tagantjärele midagi teisiti, sest arvavad, et esimene ettevõtluskogemus oli seda väärt. Ja kõige olulisem on, et kõik laabus viimaks.
Pealegi saab omandatud kogemusi, nii positiivseid kui ka negatiivseid, käsitleda kui õppetunde. Neid on kõik õpilasfirma liikmed omajagu saanud. Noorte sõnul õpiti peamiselt meeskonnatöös üksteist paremini tundma ja usaldama. Kuna võeti vastu tellimusi ja need tuli kindlasti ka täita, siis õppisid nad veel aja planeerimist ning vastutustunnet. Aga see on vaid pisike osa kogutud teadmistest. Firma endine tegevjuht Martin Jaakson tegeles põhiliselt arvutis nimeliste ehete väljatöötamisega ja sobivasse failivormingusse seadistamisega, niisiis oli temal veel suureks õppekohaks arvutiprogrammiga 3D-jooniste kujundamisel teatava vilumuse omandamine. Karl Kask toob aga välja selle, et tema finantsjuhina õppis selgeks raamatupidamise, kuid ka näiteks laserpingi kasutamise. Markus Riigori tegevusalaks kujunes iga ostetud jõuluehte summa kirjapanemine ning jõuluehete müük, mille käigus õppis noormees inimestega paremini suhtlema. Niisiis on noored õpilasfirmas tegutsemise seljatanud arvestatava teadmistepagasiga.
Raske töö ja valmidus õppida kogetust on poiste jaoks ka vilja kandnud. Näiteks pälvis firma eelmine aasta koolis tunnustuse, mille aluseks asjaolu, et tegu oli kõige suurema kasumi teeninud õpilasfirmaga. Samuti toimus alles selle aasta 25.- 26. jaanuaril hariduskonverents “Teadlikult tulevikku”, kus HARNO ettevõtlus- ja karjääriprogramm “Edu ja tegu” tunnustas aasta parimaid selle valdkonna arendajaid. Õpilasfirma Jõuluehted tõsteti seal esile kui aasta ettevõtlik õppija 2022 silmapaistev nominent.
Milline retsept küll sellise menuni viib?
Martin, Karl ja Markus arvavad, et nende edu saladus peitus järjepidevuses, pühendumuses ja julguses võtta riske.
Artikli autor on noorteinfoportaali Teeviit vabatahtlik Lisette Tarto.
