Marie Tauts on 16-aastane aktiivne noor, kes lõpetab põhikooli ja astub sügisel Miina Härma gümnaasiumisse Tartus. Rääkisime Mariega sotsiaalmeedia mõjust, seal varitsevatest ohtudest ja esimestest töökogemustest.
Kuidas ja millal sai alguse sinu sotsiaalmeediakarjäär?
Instagrami konto tegin enne Facebooki, see oli juba viis aastat tagasi. Tegelikult katsetasin esimese kontoga juba 9-aastaselt, aga toona tegin seda salaja – vanemad ei teadnud ja sain selle eest ka natuke pahandada. Kuna ma olen 12 aastat tegelenud tantsimisega, siis hakkasingi postitama pilte tantsuvõistlustest, sekka ka näiteks perepilte rabamatkadest ja muud sellist. Toona polnud sotsiaalmeedias väga palju minuvanuseid noori ning seetõttu hakkas mul üpris kiiresti ka jälgijaid tekkima. Esimese koostöö brändiga tegin aasta pärast Instagrami konto avamist. Nüüdseks võib öelda, et sellest on saanud minu täiskohaga töö.
Kuidas see esimene koostöö juhtus?
Juhtus nii, et tahtsime vennaga süüa komme, mida poes ei müüdud. Kirjutasin siis otse tootjale – tahtsin komme tellida, aga need saadeti mulle hoopiski tasuta.
Millega sa lisaks sotsiaalmeediale veel tegeled?
Tantsinud olen juba 4-aastasest saadik. Üldiselt meeldibki mulle oma vaba aega aktiivselt sisustada. Käin jõusaalis või jooksmas, rahulikematel hetkedel loen raamatuid. Üks viimaseid oli näiteks Andrus Kivirähki „Mälestused“.
Lisaks kuulun alates selle aasta jaanuarist ka Tartu linna noortevolikokku, kus tegeletakse just selle teemaga – noorte vaba aja sisustamine.
Kas oled juba tööturule ka jõudnud? Milline oli sinu esimene töökoht ja mida töötades õppisid?
Jah, käin suviti maasikaid korjamas. See on nii-öelda traditsiooniks saanud. Maasikaid korjates olen õppinud füüsilist tööd väärtustama. Kuigi teenin Instagramis rohkem kui maasikakorjamisega, siis hindan sealt teenitud raha teistmoodi. Varajane ärkamine, valus selg … raske füüsilise vaevaga teenitud raha hindan kuidagi rohkem. See on olnud hea õppetund ja vajalik kogemus. Ilmselt plaanin ka sel suvel maasikaid korjama minna.
Kelleks sa väiksena saada tahtsid?
Poemüüjaks! Nüüd teevad seda tööd muidugi suuremas osas juba iseteeninduskassad. Lisaks tundus õpetajaamet mulle lahe. Ja loomulikult tahtsin saada ka tantsutreeneriks.
Rääkides rahast – kas oled tänu Instagramile nüüd rikkaks saanud?
Ma arvan, et Eestis sotsiaalmeediaga rikkaks ei saa. Siin on lihtsalt nii väike turg. Küll aga suudan ma endale ise taskuraha teenida ning vanematelt seda enam küsima ei pea.
Millised on suunamudija töö plussid ja miinused?
Plusse on muidugi rohkem kui miinuseid. Näiteks saan teha palju sellist, mida igaüks ei saa – käia erinevatel üritustel, proovida tooteid ja tutvuda inimestega. Kontaktide loomine on üks olulisemaid plusse. Kui tulevikus meediavaldkonnas tegutseda, siis tead, kellega ühendust võtta. Lisaks õpin tänu sellisele tööle kogu aeg uusi oskusi. Juba 12-aastaselt hakkasin erinevaid koostöid tegema ja siis pidin õppima täiskasvanutega meili teel suhtlema. Niisamuti olen õppinud oma aega planeerima, sest tööd ja postitused on reeglina alati kuupäevaliselt paigas.
Negatiivse poole pealt saab välja tuua pinget – just praegusel eksamiperioodil on tulnud väga palju pakkumisi. Selles mõttes on see täiskohaga töö, et pidevalt tuleb leida uusi ideid ja põnevaid lähenemisnurki. See mõtteprotsess ei lülitu nädalavahetusel välja. Loomulikult olen kokku puutunud ka negatiivsete kommentaaridega, mis on tuju ära rikkunud.
Kui südamesse sa negatiivset tagasisidet võtad?
Alguses olin muidugi vastuvõtlikum, aga palju oli abi mu vanematest, kes olukorda selgitasid. Nüüd olen mõnes mõttes juba paksu naha kasvatanud ega võta asju nii südamesse. Tegelikult ma ei tea, mis selle inimese peas toimub, kes negatiivse kommentaari või sõnumi kirjutab. Võib-olla on ta ise mingi koha pealt ebakindel, võib-olla on tal lihtsalt paha tuju. Ei tea. Seepärast ei tasu asju ka nii tõsiselt võtta. Tihtipeale on kõige hullemad kommenteerijad mingid 12-aastased poisid. Neid on kõige mõistlikum lihtsalt ignoreerida.
Samas – kui keegi teeb konstruktiivset kriitikat, siis seda üritan arvesse võtta. Proovin mõelda, kuidas saaksin asju paremini teha.
Oled öelnud, et vanemad mehed on sulle sotsiaalmeedias ka ebasobivaid pilte saatnud. Kui tihti puutud kokku ahistamisega?
Jah, mul oli üks vanem sariahistaja, kes saatis oma suguelundist pilte. Kui esimest korda sellega kokku puutusin, ei osanudki kuidagi reageerida. Olin šokis. Siis rääkisin emaga ja sellest oli palju abi.
Sellised inimesed tuleb kindlasti blokeerida. Ahistamisteemast peaks üleüldse rohkem rääkima. Ja kindlasti tuleks selliste juhtumite puhul just alaealistel pöörduda täiskasvanu poole – kui ei saa rääkida vanemaga, siis näiteks õpetaja või mõne muu täisealisega, kes oskab nõu anda. Vajadusel saab pöörduda ka politsei poole.
Milliseid ohukohti oled veel sotsiaalmeediat kasutades märganud?
Üks on kindlasti nutisõltuvus. Olen ka ise proovinud teatud aegadel nutiseadmeid vähem kasutada. Igatahes tuleks seda jälgida, kui palju oma aega sotsiaalmeedias veedad. Ja siis teha endaga kokkulepe – arvutit-telefoni kasutan täpselt nii palju. Muidu võib juhtuda, et eksid sellesse maailma ära. Loomulikult ei näidata sotsiaalmeedias kõiki halbu päevi ja sealne maailmapilt on pisut moonutatud. Kõigil on raskeid hetki, mida ei tahaks jagada. Proovin enda elust jagada nii raskemaid kui ka lillelisemaid päevi. Ole sotsiaalmeedias see, kes oled päriselus.
Lõpetuseks – mida oma suvega peale hakkad ja mida soovitad igavlevatele noortele?
Nagu öeldud, kavatsen ka sel suvel minna maasikapõllule. Aga plaane on mul veel mitmeid. Mu vanaisa on geoloog ja temaga koos oleme avastanud erinevaid Eesti saari. Päris kõikidel pole veel jõudnud ära käia, nii et äkki lähme sel suvel mõnele saarele Eestit avastama. Kindlasti plaanin suvel ka välismaale reisida.
Aga kui on igav, siis ma soovitan endale challenge esitada – vaata näiteks, mitu raamatut suudad suve jooksul läbi lugeda. Või aja sõbrad kokku ja minge võrkpalli mängima. Või jalgrattamatkale. Või piknikule! Toimub ka väga palju festivale ja nautida saab erinevaid esinejaid. Muuseume võib külastada. Tegemist on tegelikult palju ja igavlema kindlasti ei pea.
