Mõtled suurelt ning plaanid minna kogemusi ja tarkusi ammutama välismaalt? Miks mitte ja kindlasti avardub välismaal silmaring ja saab väärtuslikke kogemusi, mida tagasi koju tulles rakendada. Välisministeeriumi konsulaarabi büroo annab välismaal kogemuste otsijale kasulikud näpunäited, et kõik kenasti õnnestuks.
Facebookis on Välisministeeriumil veebikonsuli konto, kuhu postitatakse reisimisega seotud infot. Sealtkaudu saab ka ise 24/7 küsimusi esitada. Kes on tihedam rändaja, võiks selle lehe jälgijaks hakata!
Reisidokumendid
Eesti kodanikud võivad siseneda teiste Euroopa Liidu (EL) ja Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) liikmesriikide ning Šveitsi Konföderatsiooni territooriumile nii kehtiva passi kui ka isikutunnistuse (ID-kaardi) alusel.
Reeglina on asjaajamine teistes riikides märgatavalt aeglasem ja keerukam kui Eestis, seega
- pass ja ID-kaart võiksid Eestist lahkudes kehtida maksimaalselt kaua ja kui aegumiseni on jäänud aasta või vähem, on mõistlik enne reisile minekut teha uued;
- tavaliselt saab välisriigi esmase viisa/elamisloa korraga maksimaalselt 1 aastaks. Kui plaanid samasse riiki pikemalt jääda, on järgmist viisat/elamisluba mõistlik taotlema hakata juba paar kuud enne olemasoleva viisa/elamisloa kehtivuse lõppu.
Muud dokumendid
- Arvestada tuleb, et välismaal toimub asjaajamine enamasti paberil või siis mõnikord e-keskkonnas, kuhu tuleb üles laadida skaneeritud paberdokumendid.
- Digikonteinerid, st digiallkirjastatud dokumendid on tundmatud ja arusaamatud, neid ei võeta vastu. Seega on vajalik kaasa võtta paberid, mis pole pelgalt väljatrükid registritest, vaid mis on ametlikult kinnitatud kas pitsati või ametniku allkirjaga.
- Näiteks on kasulik omada kaasas rahvastikuregistri väljavõtet, kus on kirjas nii isiku vanemad, isiku elukoht Eestis, sünniandmed jms. Selle saab lasta teha ka inglise keeles.
- Vaja võib minna ka karistusregistri väljavõtet (st et isikul puuduvad karistused või kui need on, siis millised).
Sünnitõendit ja rahvastikuregistri väljavõtet saab isiku elukohajärgsest omavalitsusest Eestis, karistusregistri tõendit saab taotleda karistusregister.
NB! Kui välismaale minnes mõni dokument ununes või läks kaotsi, saab uusi tellida ka Eesti saatkonna või aukonsuli kaudu välisriigis. Arvestada tuleb, et paberdokumendi saamine võib aega võtta.
Reisikindlustus
Viisa või elamisloa saamise üks tingimusi on tihti meditsiinikindlustuse olemasolu. Kindlasti on see vajalik ka enda tervise jaoks teha.
NB! On palju kurbi kogemusi noortega, kes suunduvad Austraaliasse ning noorte töö- ja puhkeviisa saamiseks teevad kindlustuse, aga kohale jõudes tühistavad selle, et raha tagasi saada. Seejärel aga juhtuvad õnnetused või jäädakse haigeks ja arstiabi eest tasumiseks enam raha ei ole. Raviarved välismaal on suured!
- Eesti Haigekassa väljapool Euroopa Liitu ravikulusid ei kata.
- Reisides Euroopa Liidu liikmesriikides tuleks endale taotleda tasuta Euroopa ravikindlustuskaart.
- Üldinfo arstiabi kohta välismaal – https://www.haigekassa.ee/
Suhtlus lähedastega
Välisministeerium saab sageli päringuid, kus uuritakse lähedaste kohta, kes olevat läinud rändama/reisile ja kellega kontakt on katkenud. Ministeerium kahjuks selles osas palju aidata ei saa. Ainus soovitus on pöörduda Eesti politseisse, kes kadunud inimest Interpoli kaudu hakkab taga otsima.
NB! Et politseid mitte asjatult koormata ja mitte saada kantud Interpoli poolt otsitavate nimekirja, oleks hea enne lahkumist pere või tuttavatega kokku leppida suhtlemise viis ja sagedus. On mõistlik lähedastele öelda, kes neist on nö kontaktisikuks ja seda inimest siis oma elukäiguga üldjoontes kursis hoida.
Allikas: Välisministeeriumi veebileht ReisiTargalt
Kaanepilt: Unsplash+ (Getty Images)
Artikkel on koostatud noorteinfoportaali Teeviit poolt.
