Noorte Keskkonnaühisus on noorte juhitud organisatsioon, mis soovib tuua kokku keskkonnahuvilisi noori ning aidata neid päevakajaliste teemadega kurssi viimisel. Selleks on neli noort — Johanna, Kristin, Grete ja Emma — korraldanud erinevaid töötubasid ja loenguid ning algatanud sotsiaalmeedia kampaaniaid.
—Palun tutvustage ennast ja Noorte Keskkonnaühisuse tegevusi.
MTÜ Noorte Keskkonnaühisus (lüh NKÜ) on algselt kolme gümnasisti loodud organisatsioon, mille eesmärgiks on ühendada keskkonnahuvilisi noori ja luua neile piisavalt palju võimalusi ennast keskkonnateemadel harida. Järgmisel aastal saame aga tähistada oma kolmandat sünnipäeva! Nende aastate jooksul oleme läbi viinud kahel korral 4-osalise sündmuste seeria „Keskkond sümbioosis…?”, loonud sotsiaalmeediakampaania „See on minu panus rohelisemasse homsesse, aga sina?”, korraldanud Tallinna noortele keskkonnaürituse „Homme tahan hingata!”, mis teostus koostöös Rohelise pealinnaga Viru keskuses, ning juhendanud Erasmuse noortele mõeldud töötuba. Ja see nimekiri ei olegi ammendav!
— Te algatasite Noorte Keskkonnaühisuse gümnasistidena. Mis sai selle ajendiks ning milline nägi keskonnaühisuse loomisprotsess välja?
NKÜ sündis ühe võistluse raames: tol korral oli see rohkem keskkoolinoorte unistus kui reaalne organisatsioon, mis ka teistele keskkonnateemalisi üritusi korraldab. Kuid tänu õnnelikule juhusele ristusid meie teed Tallinna Haridusametiga, kellega hakkasimegi koostööd tegema. MTÜ loomine, erinevate projektide läbiviimine, meeskonna ehitamine ja täiendamine — kõik need ettevõtmised on aja jooksul teoks saanud. Ent ikka mitte korraga. Kui mõnel noorel on kuskil ajusopis kihk midagi sarnast teha, siis ei tasu peljata varasemate kogemuste puudumist — NKÜ on olnud meile, noortele, hea võimalus õppida-katsetada, kuidas ja mida teha.
— Tallinna noorsootöö konkursil „Suured teod” te saite tunnustuse oma sündmustesarja „Keskkond sümbioosis…?“. Kuidas see projekt sündis ja kas olete sellise tunnustuse üle uhked?
Sündumstesarja „Keskkond sümbioosis…?” idee on lihtne — siduda erinevad teemad keskkonnaga kaasamaks rohkem inimesi. Keda huvitab investeerimine, saab tuttavaks rohelise investeerimisega; keda aga tarbimine, näeb, kuidas igapäevaselt rohelisi valikuid teha. Ja vastupidi, keskkonnahuvilised saavad teadmisi paljudest teistest valdkondadest, millega muidu kokku ei puutuks.
Tunnustus aga annab meile kindlasti jõudu ja tahtmist juurde oma tegemistega veelgi rohkem pingutada. Võib tõdeda, et soov viia keskkonnaalane haridus võimalikult paljude noorteni aina kasvas. Samuti näitab see, et inimestele lähevad meie tegemised korda ning meie suurt vaeva on märgatud.
— Milline on olnud vastuvõtlikkus ning tagasiside sihtrühmalt ehk noortelt?
Tagasisideküsitlused näitavad rahulolu ja omalt poolt me pidevalt töötame parima tulemuse nimel. Aja jooksul on välja kujunenud teatav seltskond, kelle näod juba tuttavaks saanud, samas väga palju on ka täiesti uusi osalejaid. Teisalt on tõsi ka see, et millegi nullist ülesehitamine võtab aega, nagu ka inimeste teadvusesse jõudmine. Lisaks ka konkurents on üsna tihe ning tulebki arvestada noorte ümber valitsevat infomüra.
— Mis on olnud kõige meeldejäävam projekt või sündmus, mille olete läbi viinud?
Üks suurimaid katsumusi oli üle-eestilise sotsiaalmeediakampaania „See on minu panus rohelisemasse homsesse, aga sina?” elluviimine. Eesmärk oli Eesti tuntud inimeste kaasabil, nagu Inger, Jaak Roosaare, Kersti Kaljulaid jt, rääkida lihtsatest, ent suures laastus väga olulistest igapäeva harjumustest. Kes korjab taarat, kes käib oma kotiga poes või puhkab Eestimaal — ideid, kuidas anda oma panus, on palju. Trikk oli selles, et iga päev postitas mõni kuulsus „oma panuse”, esitades ühtlasi väljakutse järgmisele isikule.
Kogu süsteemi väljatöötamine, haldamine ja organiseerimine vajas pikka ja põhjalikku eeltööd, kuid oleme tulemustega väga rahul. Vahva on näha, kuidas pelgalt nelja noore ideest võib kasvada midagi niisugust välja!
— Miks peaks üks noor huvituma keskkonnast ning kuidas saaks tema anda oma panuse juhul, kui probleem on temast nii palju suurem?
Tihti kiputakse vastutus panema üksikisikule. Kuigi ka iga inimese individuaalne panus loeb, saab ikkagi palju rohkem tehtud koos. Kui hulk keskkonnahuvilisi noori saab kokku ja erinevate probleemide üle pead murrab — ei olegi need enam nii suured. Nutikaid ja leidlikke noori on palju, oluline on tuua nad kokku, tõsta nende huvi ning luua kontakte inimestega, kes saavad neid nõu ja jõuga aidata.
— Kui sul oleks võimalik saavutada oma organisatsiooniga ainult üks eesmärk, siis milline see oleks?
Ma seaks endale sihiks teadlikkuse suurendamise. Üks meie tegemiste suurimaid eesmärke on noorte silmaringi avardada, panna mõtlema. Tihtilugu ei ole teemad mustvalged ning vahel tegutseme pimeduses, sest me lihtsalt ei tea, kuidas saaks paremini. Selleks et aga probleeme lahendada, on vaja aru saada, et lahendused kooruvad välja arutledes.
Intervjuu on avaldatud Teeviit noorteinfoportaalis aastal 2024.
Intervjueeris Teeviit noorteinfoportaali vabatahtlik Marijana Kreek.
Toimetas Teeviit noorteinfoportaali vabatahtlik Daria Dmitrijeva.
Kaanepilt: Henri Olak. Pildimaterjal: Grete Liis Reimand.
