Triin Mäger töötab noorte heaks Pärnu linnas. Ta on noorte heaolu spetsialist ja tema töö on pakkuda tuge nendele noortele, kes pole kindlad, mida edasi teha – olgu see õppimine, töö või lihtsalt iseendast paremini aru saamine.
Palun tutvusta end: mis on sinu nimi, kus piirkonnas töötad, millised on sinu hobid ja muud sulle olulised detailid, mida sooviksid enda kohta jagada
Minu nimi on Triin Mäger ja ma töötan Pärnu linnas noorte heaolu spetsialistina, täpsemalt töötan ma Noortegarantii tugisüsteemi võrgustikus, mis paikneb üle kogu Eesti.
Oma elujõudu ammutan ma liikumisest, loodusest, loomingust ja lähedastest. Olen vaimustuses krimisarjadest, psühholoogiaalastest raamatutest, Fränki filmist ja Eesti kalambuuridest. Mulle meeldivad väljakutsed, šokolaadijäätis, südamest südamesse vestlused ja värvilised iseloomuga riided. Huvitav fakt minu kohta on see, et mulle ei maitse kohv.
Mulle meeldib väga noortega suhelda ja aidata neil iseennast paremini mõista – et nad märkaksid oma tugevusi ja oskaksid teha teadlikumaid valikuid. Mu supervõimeteks on detailsus ja hämmastav mälu – ise ka vahel imestan, mis kõik sinna pähe mahub!
Fränki eriseanss Pärnus (autor Reili Auväärt)
Kuidas jõudsid noorte heaolu spetsialisti ametini ja kui kaua oled selles valdkonnas tegutsenud?
Noorte heaolu spetsialistina töötan alates 2021. aastast. See töö tuli minu ellu üsna loomulikult – enne seda olin sarnasel ametikohal Noorte Tugila programmis. Kokku olen noorsootöös olnud juba üle kümne aasta! Sellele eelneb mitu aastat vabatahtlikku tegutsemist aktiivse noorena erinevates noorteogranisatsioonides. Võib öelda, et olen noorsootöösse lausa sisse kasvanud, ilma et oleksin seda esialgu ise teadnudki.
Kuidas näeb välja sinu tööpäev ja mis ülesannete või teemadega sa tegeled?
Iga minu tööpäev on natuke erinev – töötan eri kohtades ja tegelen eri ülesannetega. Ühel päeval suhtlen noortega näiteks noortekeskuses või linnavalitsuses, teisel päeval hoopis veebis või isegi pargis.
Suur osa minu tööst on usalduse loomine. Kui noor tunneb, et saab minuga avatult rääkida, siis saame koos palju ära teha. Mõtleme üheskoos, kuidas ta saaks näiteks õppima minna, tööd leida või endas selgusele jõuda. Ja vahel lihtsalt kuulan – ka see on oluline.
Teen ka loovaid asju: kujundan töölehti, tegelen sotsiaalmeediaga ja valmistan ette kohtumisi. Samuti suhtlen teiste spetsialistidega – jagame mõtteid, kuidas noortele parimal viisil toeks olla.
Kõige rohkem meeldib mulle see, et saan noortega otse suhelda ja mu töö on vaheldusrikas ja paindlik. Ja mul on ka üks eriline rõõm: saan oma töö siduda oma kirega – spordiga. Teen koos noortega liikumisaktsiooni, mille kohta saab rohkem teada Instagrami kontolt @hingega_rajal.
1. pilt “Võrgustikutöö kui turvavõrk” (autor Karoliine Aus)
2. pilt “Hingega Rajal spordiprojekt” (autor Elise Saarna)
3. pilt “Pärnu NGTSi tiim” (autor Joanne-Mai Vlassov)
Kuidas noored enamasti sinu poole pöörduvad või kontakti võtavad?
Tavaliselt olen see hoopis mina, kes noortega esimesena ühendust võtab. Noorte heaolu spetsialistid saavad paar korda aastas nimekirja noortest, kes ei õpi ega tööta. Siis saadan neile kirja või helistan ja küsin, kas nad soovivad infot näiteks õppimise või töötamise kohta.
Aga on ka noori, kes pöörduvad ise – enamasti sotsiaalmeedias. Need on tihti noored, kes on mind varem kusagil kohanud, näiteks noortekeskuses või kui töötasin mobiilse noorsootöötajana. Kui me juba varem tuttavad oleme, siis on koostöö alustamine palju lihtsam, sest usaldus on juba olemas.
Mõnikord soovitab noorele mind ka mõni tema sõber, kellega olen varem koostööd teinud ja kellel oli hea kogemus. See on alati eriti tore, sest see on ka tunnustus mu tööle!
Mis saab, kui noor pöördub sinu poole mõne mure või probleemiga? Millised on need järgmised sammud või kuidas noorele tuge pakud?
Mõnikord ei oska noor täpselt öelda, mis teda vaevab – ja see on täiesti okei. Julgustan teda lihtsalt rääkima nii, nagu tuleb. Tunnustan teda vapruse eest, sest ei ole lihtne olla haavatav ja ennast avada. See on suur julgus! On ka noori, kes oskavad end paremini inglise keeles väljendada – see sobib mulle hästi. Mõnele aga sobib paremini rääkida siis, kui samal ajal midagi meisterdada või tegeleda jutukaartidega. Igaüks leiab oma viisi.
Küsin täpsustavaid küsimusi, et paremini aru saada, mida noor mõtleb ja tunneb. Peegeldan talle tagasi, mida ma kuulsin – et ta teaks, et olen temast aru saanud. Siis saame koos mõelda, mis oleks järgmine samm (olen planeerija). Lahenduseks võib olla mõne muu spetsialisti poole pöördumine, tööandjale CV saatmine, info õppimisvõimalustest, ettepanek õpetajale kohtuda arusaamatuse lahendamiseks või toetuse taotlemine (olen vahendaja). Mõnikord aitab ka see, kui lihtsalt olen olemas ja kuulan. Kindlasti pakun noortele palju hoolivust ja inimlikkust (olen jõustaja). Minu eesmärk on anda noorele kaasa teadmisi, oskusi ja tuge, et ta saaks ise oma elu üle otsustada ja edasi liikuda.
Kas sul on olnud mõni eriline või meeldejääv kogemus oma töös, mis on sind isiklikult või professionaalselt mõjutanud? Mis ja kuidas juhtus?
Iga noor, kellega olen töötanud, on mulle midagi õpetanud ja südamesse jälje jätnud. Mõnikord on see soe ja rõõmustav tunne, mõnikord aga kurb ja raske. Olen õppinud, kuidas hoida ennast ja oma tundeid – see on oluline, et ma ei väsiks ära ega võtaks teiste muresid liialt enda kanda. Lisaks tööle on elus nii palju muud veel! Seda ütlen ka noortele, kes ei pruugi leida sobivat tööd nii ruttu kui nad sooviksid. Maailm on valla! Püüame leida teisi võimalusi, mis noore arengut toetaksid – ideaalseks võimaluseks on näiteks rahvusvaheline noorsootöö ja huvitegevus või hoopiski mingi uue eriala õppimine.
Üks kogemus, mis mind eriti puudutas, oli siis, kui üks noor ütles ausalt välja, et tema kogemus noortegarantii tugisüsteemis ei olnud väga hea. Ta kirjeldas, mis tema arvates oleks võinud paremini olla. Olin talle selle eest väga tänulik. Pärast seda oleme kolleegidega muutnud mõningaid asju oma töökorralduses ja noortega suhtluses.
Sinu soovitus noorele, kes on oma elus ühe või teise teema tõttu tupikus ning ei oska iseseisvalt sealt edasi liikuda
Hinga – sügavalt sisse ja välja ning nii korduvalt. Kui tunned, et enam ei jaksa üksi edasi minna, siis otsi inimene, keda sa usaldad – õpetaja, noorsootöötaja, spetsialist või keegi teine. Oled vapralt oma koormat üksi kandnud ja see läheb kergemaks, kui saad pool sellest maha panna.
Rääkimine aitab! Kui jagad oma muret kellegagi, siis võib juhtuda, et tekivad hoopis uued ideed, kuidas edasi liikuda.
Kui sa ei tea, kelle poole pöörduda, siis anna võimalus oma piirkonna noorte heaolu spetsialistile. Meie töö ongi see, et oleme olemas ja aitame sul oma elu sasipuntrast selgust leida.
Sa ei pea olema üksi – päriselt ka. 💛
Noortegarantii tugisüsteem (NGTS) on loodud selleks, et aidata 16–29-aastastel noortel, kes ei õpi ega tööta, leida oma tee edasi – olgu selleks kool, töökoht või muu tegevus.
Kui sa ei õpi ega tööta, saad ise pöörduda oma piirkonna noorte heaolu spetsialisti poole. Samuti võib spetsialist võtta sinuga ühendust, kui oled piirkonnas nimekirjas, mis koostatakse riiklike registrite põhjal.
Kust leida lisainfot ja kontakte? Oma piirkonna noorte heaolu spetsialisti nime ja kontaktandmed leiad siit.
Ära jää oma murega üksi – otsi tuge ja leia oma tee!
Küsimusi küsis noorteinfoportaal Teeviit ekspert Kadri Koort-Kauniste
Intervjuu foto: erakogu
