Avastasin tehisintellekti (AI) eelmisel kooliaastal, sest kusagilt oli vaja saada keemia kordamisküsimustele lihtne ja arusaadav lihtlausena esitatud vastus. Pean tõdema, et ChatGPT „päästis” mu vaevarikkast otsimisest ja suurest mõttetööst, mis on minusugusele laisale inimesele hädavajalik.
Samas olen mõtlev inimene ja oma suurest vaimustusest tänaseks päevaks üle saanud. Hea ongi, sest nagu öeldakse: „kui inimesel on mugav, siis arengut ei toimu” ja minu hinnangul on tehisintellekt (artificial intelligence), mis on programmeeritud mõtlema nagu inimesed ja jäljendama nende mõttetegevust, päris mõtlemist pärssiv must lammas. Gümnaasiumi õpilasena saan tihtipeale ülesandeid, mis ei ole mulle meeltmööda. Kui kümnendas klassis pidin suuliselt vene keeles jutustama teemal „Minu kool”, tundsin meeletut vajadust selle „millegi” järele, mis selle minu eest kerge vaevaga hommikul kell 8.00 ära teeks. Paraku lõpeb tehisintellekti võimekus seal, kus algab minu laiskus.
Tehnoloogia areneb oluliselt kiiremini kui inimaju, mille arenemiseks kulub aastakümneid, kuid mille täiustamiseks vajav tehisintellekt vaid paari kuud või päevad. Näiteks uuendatakse ChatGPT-d iga päev. Kas ma arvan, et see on ohutu? Petmine, reetmine, valetamine ja domineerimisjanu ei ole tänapäeval sugugi haruldased. Inimestel on tunded, meil on süda, mis aeglustab meie mõistust ja takistab meid vähemalt aeg-ajalt, kui mitte pidevalt teisi inimesi kahjustamast. See-eest tehisintellektid ja muud tehnoloogiad nii ei tunne, neid ei saa peatada ebaeetilisi valikuid tegemast. Tehisintellekt suudab toota sisu kiiremini ja odavamalt kui inimene, kujutades seega pikas perspektiivis ohtu inimloomingule. See tõstatab küsimuse, kas tehisintellekti loodud sisu on inimloomingu asendaja või lihtsalt seda täiendav abivahend?
Mina kunsti, muusika ja kultuuri sõbrana ei usu, et tehisintellekti suudab inimloomuse päriselt lahti lammutada ja et tema huumorimeel jõuaks järele mõne inimese omale. Muidugi nalja temaga saab, aga kas ta ka nalja teeb? Näiteks katsetati “Pealtnägijas”, kuidas suudab AI hakkama saada unejutu kirjutamise ja illustratsioonide loomisega, samuti prooviti seal muusikat luua, mis tuli samuti hästi välja ja pakkus katsetajatele rõõmu. Kindlasti oleks nende rõõm suurem olnud, kui nad sellise loominguga ise hakkama oleks saanud (Pealtnägija 2023).
Tehisintellektil ka positiivseid külgi. Näiteks pälvis sel aastal suurt tähelepanu disainer ja ehtekunstnik Tanel Veenre oma kampaaniafotodega, mille modelliks oli Anna – imekaunis 79-aastane daam. Annat eristas kõigist teistest Taneli modellidest üks aspekt – teda ei ole ega saa kunagi päriselt olema, ta eksisteerib vaid tehisreaalsuses. Võimalusi oma loovuse kasutamiseks suurte ideede elluviimisel on palju ja need oleks justkui kandikul meile kätte toodud.
Et AI kasulikkus ei paistaks nii ühepoolselt positiivne, tooksin näite ajalehest „The Guardian”, kus avaldas arvamust kunstnik Anna Ridler. Tema tehisintellektiga tehtud looming on kogununud laialdast tuntust. Ometi leiab ta, et kuigi Dall-E 2 (tehisintellekti süsteem, mis suudab loomuliku sõnalise kirjelduse põhjal luua realistlikke pilte ja kunsti) tundub esimesel kasutuskorral „justkui maagia”, ei ole ta seni oma katsetustes selle tööriistaga tõelist loomesädet leidnud. Kunstnik eelistab töötada teistsuguse tehisintellektiga, mida nimetatakse generatiivseteks vastandvõrkudeks. Sellise tehisintellekti eesmärk on luua midagi, mis erineb võimalikult palju tema sisestatud andmetest, ilma et see jääks väljapoole seda kategooriat, mida inimesed peavad visuaalseks kunstiks (The Guardian 2022). Kunstnik hindab AI süsteemi, kuid ei lase sel lihtsalt enda eest tööd ära teha.
Kahtlemata tõstatab tehisintellekti kasutamine loometöös mitmeid eetilisi dilemmasid, millega tuleb ühiskonnas tegeleda. Oluline on suurendada inimestes teadlikkust ja analüüsivõimet, mis on päris ja mis mitte. Olen jõudnud järelduseni, et tehisintellekti loodud sisul puudub inimloomingu emotsionaalne sügavus ja mõte. Ometi võib see tekitada lootusetuse tunnet loomevaldkonnas tegutsevate inimeste seas, kes on AI vastu, sest neid ei pruugi enam tulevikus vaja minna. Kuigi tehisintellekt on võimeline laiendama loovuse piire, on oluline tagada, et tehisintellekt ei ohustaks tulevikus autentsust ja loomingu kunstilist terviklikkust. Tehisintellekti eetilised tagajärjed loomingulises töös on keerulised ja mitmetahulised ning nõuavad hoolikat kaalumist kõigilt tehisintellekti loomisega seotud osapooltelt.
Artikli autor noorteinfoportaali Teeviit vabatahtlik Mia Britt Williams.
