Oled mõelnud, miks räägitakse üha enam rohepesust ja mis see on? Artiklist saad teada , mis asi on rohepesu ja kuidas seda märgata.
Tavainimesed pole kunagi varem olnud nii teadlikud enda otsuste mõjust planeedile, kui nad on seda täna. Paljud ettevõtted on seda taibanud ja tahavad klientidele näidata, kuidas ka nemad aitavad planeeti kaitsta, vähendades endi süsinikuheiteid, mis põhjustavad kliimamuutust.
Samas ei tähenda see kohe, et nad ka tõtt räägivad või et tehtud muudatused oleksid nii positiivsed, kui nad väidavad. Keskkonnasõbralikkuse teesklemist kutsutaksegi rohepesuks.
Rohepesu on läinud üha levinumaks ja veenvamaks, mis raskendab tarbimisel jätkusuutlikemate otsuste tegemist.
Mis see rohepesu siis ikkagi on?
Rohepesu on turundusvõte, mida kasutavad firmad selleks, et jätta mulje, nagu oleksid nende tooted, eeskirjad ja tegevus tegelikkusest loodussõbralikumad. Nii püütakse veenda kliente, nagu oleks teatud toote või teenuse ostmise läbi võimalik toetada loodust. See võib olla eksitav, sest loodussõbralikena näivatel asjadel on pahatihti keskkonnale varjatud mõju, millest pole tavainimesed teadlikud.
Rohepesu praktiseerimine ei ole sugugi uus nähtus, küll aga on see muutunud ulatuslikumaks ja raskemini märgatavaks.
Miks harrastavad ettevõtted rohepesu?
Viimastel aastatel on kasvanud avalikkuse teadlikkus ja mure keskkonna pärast. Paljud on teadlikud, et nende tarbimisotsused võivad mõjuda planeedile halvasti ja tahavad teha keskkonnasõbralikumaid otsuseid. Üha enam inimesi kulutab raha asjade peale, mida usuvad planeedile head olevat ja ettevõtted teavad, et saavad neid inimesi ära kasutada, kui jätavad keskkonnasõbraliku mulje.
Seega kulutavad paljud ettevõtted rohkem raha enda säästlikkuse reklaamimisele, kui oma keskkonnamõju tõelisele vähendamisele. Sellist tegevust kutsutaksegi rohepesuks.
Miks on rohepesu probleemne?
Rohepesu on probleemne nii inimeste, ettevõtete kui ka keskkonna seisukohast. See takistab teadlike otsuste tegemist rahaga ümberkäimisel ja võib viia ülepea keskkonda kahjustavate tarbimisharjumusteni, isegi kui tarbija kavatsused olid vastupidised. Selle tõttu võib osutuda tõeliselt säästlike toodete usaldamine raskeks, kuna vahel on keeruline aru saada, kas miski on rohepesu või mitte.
Rohepesu tehes saavad ettevõtted samaaegselt suurendada kasumit ja jätta endast ka hea mulje. Need eelised julgustavad firmasid avalikkust petma ja keskkonda kahjustama.
Mõnikord püüavad ettevõtted väita, et nad on jätkusuutlikud, keskendudes vaid oma toodete ühele omadusele ja ignoreerides samas teisi keskkonnaprobleeme. Näiteks võib ettevõte pöörata tähelepanu faktile, et nende t-särgid on toodetud jätkusuutlikest materjalidest, kuid jätta mainimata, et särkide tootmisprotsessis kasutatakse ebaausaid ja ohtlikke töövõtteid, mürgiseid kemikaale ja fossiilkütustest saadavat energiat.
Paljud ettevõtted kinnitavad ka, et nad maksavad miinimumpalka, kuid paljudes riikides – sageli seal, kus antud riided valmistatakse – on see elatuspalgast vägagi kaugel. Eetilised kaubamärgid peaksid loetlema oma toodete valmistamisega seotud tehaste nimed ja asukohad, tagama ohutuse ning tegutsema ausa kaubanduse põhimõtete järgi.
Usaldusmärgid, nagu Leaping Bunny logo, mis näitab, et miski on julmusevaba või FSC logo, mis näitab, et tegu on säästva metsandusega, on viis kontrollida, kas toode on jätkusuutlikult valmistatud. Kuid mõnikord teevad ettevõtted nendest sümbolitest oma, originaaliga sarnase versiooni, et proovida inimesi petta uskuma, et nende toode on jätkusuutlik.
Samuti võivad nad leiutada täiesti oma sildid, mis pole ühegi organisatsiooni kinnitatud. Enne ettevõtte usaldamist tasub otsida infot ettevõtte kasutatavate logode kohta, veendumaks, et need on ehtsad.
Mõnikord võib tulla ette, et ettevõte valetab oma tootmistavade kohta, et end jätkusuutlikuna näidata.
Näiteks julgustavad mõned rõivafirmad kliente annetama oma vanu riideid ning pakuvad neile vastutasuks poe kuponge. Kuigi seda reklaamitakse “ringmoena” – s.o moetööstuses rakendatud ringmajandusena –, kus annetatud riietest saab uusi tooteid valmistada, siis ei ole see alati tegelikkuses nii.
Sageli kasutatakse seda taktikat selleks, et julgustada klienti jääma kaubamärgile truuks ja jätkama ostlemist, kasutades saadud kuponge. Kuigi osa esemeid võidakse ka ringlusse võtta, pole see osakaal tõenäoliselt nii suur, kui ettevõte väidab. Ellen MacArthuri fondi andmetel võetakse maailmas tehnoloogia puudumise tõttu ringlusse vähem kui 1% riietest. Enamik ringlussevõetud rõivastest läheb näiteks hoonete soojustuseks.
Kuidas rohepesu peatada?
Kui oskad märgata rohepesu, saad anda endast parima, et mitte selle lõksu langeda. Rohepesu võib olla raske tuvastada, sest see hõlmab palju uurimist ja eeltööd, väidete paikapidavuse hindamist ning usaldusväärsete kaubamärkide leidmist. Loeb see, et teed läbimõeldud otsuse ja annad endast hetkel parima. Esimese korraga ei pruugi sa muidugi kõike ära tabada, kuid säästlik eluviis tähendabki käigupealt õppimist.
On mõned viisid, kuidas aidata oma lähikondlasi rohepesust teadlikuks teha ja vähendada seejuures selle turunduspraktika edukust:
- Teavita oma sõpru ja perekonda levinud rohepesu tavadest: kasuta näidetena tuntud rohepesuga tegelevaid ettevõtteid, nagu naftafirmad, kiirmoebrändid, plastpudelitootjad jne.
- Vaata dokumentaalfilme kliimakriisist ja loe, millised tuntud ettevõtted on juba tunnistatud rohepesuga tegelevateks.
- Too välja rohepesu, kui seda veebis näed: saada lehele sõnum või postita kommentaar, millega annad neile teada, et näed neid läbi.
Allikas: Euroopa Parlamendi veebilehe alamleht “Ringmajandus“
Allikas: Eesti Roheline Liikumine veebileht “Ära lase end petta!…ehk lühidalt ROHEPESUST”
Allikas: Iirimaa noorteinfoportaal Spunout
Artikli autor on noorteinfoportaali Teeviit vabatahtlik Jakob Mürk.
