Kliimamuutused, tuntud ka kui kliimakriis, on tänapäeval noorte üks suurimaid probleeme. Selles artiklis selgitame mis on kliimamuutus, globaalne soojenemine ning miks see juhtub.
Kogu maailmas on üha enam inimesi hakanud mõistma, et kliimamuutused ja globaalne soojenemine on kaks suurimat ohtu, millega inimkond praegu silmitsi seisab. Fossiilkütuste (kivisüsi, nafta ja gaas) kasutamine viimase sajandi jooksul on põhjustanud maakera soojenemise ja see mõjutab oluliselt nii inimesi, loodust kui ka keskkonda.
Mis on kliimamuutus?
Kliimamuutus tähendab lihtsamalt öeldes seda seda, et atmosfääri keskmine temperatuur on tõusnud, esinevad üleujutused, kiiresti vahelduvad külm ja kuum ilmastik. See kõik põhjustab nii inimestele kui ka loodusele suurt kahju – eelkõige kannatab inimeste tervis, toidu kasvatamine on raskendatud, mulla kvaliteet halveneb ja hävinevad ökosüsteemid, loomade elupaigad ning liigid.
Mis põhjustab kliimamuutusi?
Kliimamuutused on nii looduslikuid kui ka inimtekkelised. Inimeste poolt tekitatud kliimamuutusi seostatakse eeskätt fossiilkütuste kasutusele võtmisega, et arendada majandust ja ettevõtlust. Meie igapäevased tegevused, nagu autojuhtimine, toiduvalmistamine ja kodu kütmine, kulutavad energiat, mille tööks on vaja fossiilkütuseid. Fossiilkütused nagu kivisüsi, nafta, maagaas ja teised süsinikupõhised kütused teevad ühelt poolt inimeste elu paremaks ning lihtsamaks, kuid teisalt on neil suur oht keskkonnale.
Need tegevused eraldavad kasvuhoonegaase atmosfääri, põhjustades planeedi kuumenemise. On 3 peamist tegevust, mille tulemusena paisatakse atmosfääri kõige rohkem kasvuhoonegaase: 1) fossiilkütuste põletamine, 2) intensiivne põllumajandus ja põllumajandus, 3) metsade hävitamine.
Mis on globaalne soojenemine?
Kliimamuutuste üks tuntumaid aspekte on globaalne soojenemine. Globaalne soojenemine viitab Maa keskmise temperatuuri tõusule. Maailma Looduse Fondi (WWF) andmetel on viimase 100 aasta jooksul keskmine temperatuur Maal soojenenud 1 °C võrra, samas kui Arktika soojeneb enam kui kaks korda kiiremini.
Enamik inimesi juba teab mõningaid globaalse soojenemise tagajärgi, nagu jäämütside sulamine ja meretaseme tõus, kuid on palju rohkem tagajärgi, mis mitte ainult ei ohusta elusloodust ja keskkonda, vaid mõjutavad ka meie elu kvaliteeti näiteks vähendades õhukvaliteeti, suurendades äärmuslike ilmastikunähtuste arvu, mis kahjustavad meie kodusid ja kogukondi ning ohustavad meie tulevikku.
Mida saan mina kliimamuutustele vastu astumiseks teha? Kui rääkida kliimamuutustega seotud meetmetest, peame tegutsema kohe. See tähendab, et me igaüks peaksime astuma samme oma süsiniku jalajälje vähendamiseks, kuid see tähendab ka surve avaldamist meie valitsustele ja ettevõtetele, et nad astuksid vajalikke samme heitkoguste vähendamiseks, nagu on kirjeldatud ÜRO Pariisi kokkuleppes.
Mis vahe on ilmal ja kliimal?
Ilm viitab igapäevasele temperatuuri ja tingimuste muutumisele teatud piirkonnas. Näiteks ühel päeval võib sadada vihma, teisel päeval päikest. Ilm võib ühes piirkonnas erineda teisest piirkonnast.
Kliima viitab sellele, milline ilm on igal aastaajal teatud piirkonnas normaalne. Kliima võib igal aastaajal olla erinev, kuid on olemas arusaam, milline võiks olla konkreetsel ajal ilm ja temperatuur.
Allikas: Kliimaministeeriumi veebilehe alamleht “Kliimamuutused”
Allikas: Maailmakooli veebilehe juhend “Taustateadmisi õpetajale: kliimamuutused”
Allikas: Iirimaa noorteinfoportaal Spunout artikkel “What is climate change?”
Artikli kirjutas noorteinfoportaal Teeviit ekspert Kadri Koort-Kauniste.
