Noortena ei mõtle me igapäev sellele, et kas abiellun armastusest või on tegu hoopiski abieluga, et saada sellest kasu. Aga fiktiivselt abielludes on kohustused samad nagu nendel noortel, kes abielluvad armastusest. Uurisimegi, mis on fiktiivabielu ja mis see endaga kaasa toob? Küsimustele vastas õigusabbüroo HUGO.legal jurist Angela Jürgenson.
Mis on juriidiliselt selgitades fiktiivabielu?
Fiktiivabielu mõistet Eesti seadustes ei kasutata, kuid aga kasutatakse mõistet näiline abielu. Eestis kehtiva seadusandmuse ehk Perekonnaseaduse § 9 lg 1 punktis 6 nimetatakse näilikuks abieluks sellist abielu, kui ühe või kummagi poole kavatsus ei olnud täita abieluseisundiga kaasnevaid kohustusi, vaid abielu on sõlmitud muude kavatsustega, näiteks saada abiellumise kaudu elamisluba.
Abiellumisega alustatakse abielulist kooselu, mis kohustab neid vastastikuseks lugupidamiseks ja toetuseks. Abikaasad korraldavad ühiselt oma abielulise kooselu ja perekonna vajaduste rahuldamise, pidades silmas teineteise ja laste heaolu ning vastutades teineteise ees abieluga seotud kohustuste täitmise eest (perekonnaseaduse § 15 lg 1). Abikaasad osalevad ühise koduse majapidamise korraldamises ja sissetuleku hankimises oma võimaluste kohaselt (perekonnaseaduse § 15 lg 2). Abikaasad on vastastikku kohustatud oma tööga ja varaga perekonda ülal pidama (perekonnaseaduse § 16 lg 1).
Minu hinnangul on fiktiivabieludele iseloomulik, et fiktiivselt abiellunud inimesed ei teosta eelloetletud tegevusi – ei hakata koos elama, ei korraldata ühist majapidamist, ei peeta perekonda ülal jms.
Kuidas tunda ära fiktiivabielu?
Fiktiivselt abiellunud inimestel ei ole kavatsust hakata koos elama, ühiselt majapidamist korraldama ja perekonda ülal pidama. Abiellunud isikutel puuduvad pere loomise soov ja ühised tulevikuplaanid, sest nende eesmärgiks oli saada abiellumise kaudu mingi muu hüve. Fiktiivselt abiellujad mõistavad, et nende liit on vajalik vaid eesmärgi saavutamiseni ja seejärel saavad nad abielu lahutada.
Kuna abiellujad pole kavatsenud ühist peret luua ega lapsi saada, siis elavad nad ka pärast abiellumist edasi eraldi, sest neil puudub lähedussuhe ja nad ei pruugi omavahel isegi suhelda. Abiellujad ei tea üksteise kohta ka elementaarset infot minevikust ega olevikust, näiteks sünnipäeva, kus elab, kus sündis, millega tegeleb, kus viibib jne.
Mis on fiktiivabielu ohud, mida ei pruugi teada või millest aru saada?
Fiktiivse abieluga kaasnevad abiellujatele kõik samad õigused ja kohustused, mis n.ö armastuse tõttu abiellunud isikutele. Üksteist armastavad inimesed soovivadki abieluga kaasnevaid tagajärgi, kuid fiktiivabielus olijatele põhjustavad samad olukorrad vastupidiselt suuri probleeme, millest kõiki polegi alati võimalik lahendada.
Näited riskidest:
- kui abielu ajal sünnitab naine lapse, siis perekonnaseisutoimingute seaduse § 25 lõike 2 kohaselt kantakse lapse isa andmed rahvastikuregistrisse dokumendi alusel, mis tõendab tema abielu lapse emaga ja pärast seda on lapsel õigus nõuda oma n.ö juriidiliselt isalt elatist;
- kui abikaasa invaliidistub, siis tuleb teda toetada ja tema eest hoolitseda või maksta temale nõude korral elatist;
- kui varasuhteks on varaühisus, siis kogu abielu jooksul omandatud vara (nii kinnis- kui ka vallasvara) on ühisvara, mis abielu lahutamisel jagatakse pooleks;
- varaühisuse varasuhte puhul jagatakse abielu jooksul võetud kohustused pooleks (nt pangalaenud, järelmaksud);
- kui üks abikaasadest sureb, siis teine abikaasa pärib koos teiste võimalike pärijatega nii vara kui ka kohustused;
- probleemid lahutusega, kui abikaasa asukoht on teadmata. Kohtu kaudu pole võimalik edukalt lahutada, kui hagi kättetoimetamine abikaasale ei õnnestu;
- teine osapool soovib ennetähtaegselt lahutust, mistõttu oodatava hüve tähtaeg ei saabu (nt elamisluba).
Kui kaua fiktiivabielust lahutamine aega võtab?
See sõltub mitmetest asjaoludest – kas noor teab abikaasa kontaktandmeid, sellest, kui kaua võtab kohtul hagi kättetoimetamine abikaasale aega ja ka kohtu töökoormusest. Halvimal juhul jääbki fiktiivabielu kehtima, s.t lahutust ei toimugi.
Kui noor on fiktiivabielus ja saab aru, et see ei ole tegelikult õige, siis kelle poole saab ta pöörduda?
Mõistlik on leida endale jurist, kes aitab koostada vastava hagi kohtule.
HUGO OÜ osutab koostöös justiitsministeeriumiga tasuta ja soodustingimustel õigusabi Eesti elanikele, kelle eelmise kvartali brutosissetulek on kuni 1200 eurot (lapse õigusi puudutavates perekonnaasjades on vastavaks piirmääraks 2000 eurot). Esimesed 2 tundi õigusabi on tasuta.
Tutvu ka dokumendiga: Perekonnaseadus
Intervjueeris noorteinfoportaali vabatahtlik Madis Kormik.
