Finantsinspektsiooni keerulise nime taga peitub tegelikult üsna lihtne ja loogiline süsteem inimesi, kes tegelevad finantsturu stabiilsuse hoidmise ja kaitsmisega.
Inspektsiooni üks eesmärk on tagada, et finantsettevõtted suudaksid täita oma kohustusi kliendi ees: maksta välja hoiuseid, kindlustuskahjusid, kogutud pensioni, sõlmida vastutustundlikke laenulepinguid jms. Peale selle tegeleb Finantsinspektsioon finantskuritegevuse tõkestamisega, seisab hea stabiilse finantsturu eest ning püüab edendada inimeste finantskirjaoskust. Näiteks koroona-kriisi ajal kontrollis inspektsioon, et laenuandjad ei nõuaks hädas inimestelt liiga suuri intresse ja võimaldaksid neile maksepuhkust. Et siis peale kriisi saaksid inimesed laenude maksmisega taas jätkata ning finantsturg oleks stabiilne.
Finantsettevõtted (näiteks pangad, kindlusseltsid, investeerimis- ja pensionifondid, e-raha asutused jpt) vajavad tegutsemiseks inspektsioonilt luba. Nad maksavad järelvalvetasusid ja finantsinspektsioon jälgib, et nende tegevus oleks seaduslik ja õiglane kõigi turuosaliste suhtes. Lisaks hoiab finantsinspektsioon silma peal väärtpaberiturul.
Selleks, et järelevalve oleks usaldusväärne, on Finantsinspektsioon oma otsustes ja eelarves sõltumatu. Inspektsioonis töötab kokku üle saja inimese, kellest enamik on juristid ja majandusspetsialistid, kuid on ka assistente, IT-spetsialiste, avalike ja rahvusvaheliste suhete ning personalispetsialiste. Asutuse juhatus on neljaliikmeline. Töö käib järgides Euroopa liidu seadustele alluvat Finantsinspektsiooni seadust.
Finantsinspektsioon teeb tihedat koostööd ka teiste riikide järelvalveasutustega.
Artikkel on valminud koostöös Finantsinspektsiooniga
