Suhetest ja suhtlemisest saavad inimesed palju rõõmu, aga sellega võivad kaasneda ka mured ja probleemid. Sotsiaalkindlustusameti hallatav Lasteabi tugiliin annab nõu, mida teha ja kuidas käituda kui kodus on suhted sassi läinud.
Suhtlemine täidab päevi koolis, kodus ja sõpradega olles. Head suhted ja suhtlemine on üks inimese suuremaid vajadusi ning sellepärast tunnemegi end kehvasti ja üksikuna, kui kellegagi mõtteid jagada pole või on senised omavahelised suhted läinud sassi ja puntrasse.
Loe läbi allolevad juhtumid.
Juhtum 1. Helistas 14-aastane poiss, kellel oli mitmeid muresid, kuid kõige rohkem oli ta mures ema pärast, kes iga päev joob. Poiss ei saanud ennast kodus korralikult välja puhata joomise ja lärmi tõttu, mille tõttu on ka hoolis hakanud halvemini minema. Hiljuti viskas ema poega tassiga. Poiss oli ennast viimase paari nädala jooksul 3 korral lõikunud!
Juhtum 2. Kirjutas tüdruk, kes oli mures enda keeruliste suhete pärast emaga. Tüdruk on juba pikemat aega kurvameelne, mitte miski ei paku enam huvi ja tunneb ennast mõttetu ja kõrvale jäetuna. Tüdrukut segavad mõtted surmast, tal on söömishäired ja ta lõigub end. Kuid ema ei luba tal minna nõustaja või arsti juurde, kuna arvab, et tüdruk on omale hädad ise külge mõelnud.
Juhtum 3. Helistas ahastuses 16-aastane noormees ja ütles, et ta ei suuda enam ema karjumist taluda. Ema läheb täiesti hulluks, solvab teda igasuguste sõnadega ja pillub tema asju. Isa on välismaal tööl, ta on kodus toimuvast teadlik, kuid käsib poisil olukord ära kannatada ja hakkama saada. Noormehe sõnul ei suuda ta enam kodus elada ja palub abi.
Juhtum 4. Kirjutas tüdruk, kellele vanemad olid pannud ta koduaresti, kuna oli halvasti käitunud. Tüdruk ütles, et tal on muidu head vanemad, aga karistused on väga karmid. Ta peab terve suvevaheaja nüüd kodus istuma, sest vanemad pole nõus teda kuulama, kuigi ta on mitu korda vabandust palunud ja proovinud enda tegu selgitada.
Sarnaseid lugusid tuleb lasteabile 116111 iga päev. Küll pöörduvad mures lapsed ja noored ja siis jälle nende vanemad ja vanavanemad. Kokkuvõttes näib, et keegi neist pole õnnelik. Mis siis tegelikult omavaheliste suhetega toimub? On need ju suhted kõige kallimate ja lähedasemate inimestega ning juhtumid, mis toimuvad kodudes, mis peaks olema inimese jaoks turvalisim paik, tema kindlus. Miks on nõnda, et lapsed ja vanemad justkui ei mõista teineteist? Mõlemad pooled räägivad, aga info takerdub ja ei jõua sihtkohta. Midagi juhtub infoga teel punktist A punkti B meenutades natuke mängu „katkine telefon“.
Tegelikult tahavad lapsed olla ju head lapsed ja vanemad tahavad olla head vanemad. Mõlemad tahavad ühte ja sama asja. Peaks ju olema lihtne? Aga ei. Asi on keerulisemast keerulisem. Kas me mõtleme selle asja ise keeruliseks või see ongi nõnda? Vanemad ja lapsed on nagu kassid ja koerad – korra saavad läbi ja teinekord kaklevad nii et karvatuustid lendavad. Võib olla on põlvkondade vaheline erinevus selle põhjuseks ja võimegi mõelda nii, et see on üks normaalne asi ja läheb ajaga üha paremaks. Mida suuremaks saab laps, seda paremini hakkavad vanem ja laps üksteist mõistma. Ja kui laps saab täiskasvanuks, siis lõppevad ka halvad suhted? No päris nii lihtne see kõik ei ole, aga oma tõetera on siin sees küll. Seda muidugi siis, kui nii laps kui vanemad on elama jäänud samale planeedile ja pole oma suhteid täiesti läbi lõiganud. Sest uskuge või mitte, teisele planeedile elama kolimine tegelikult ei aita.
Halvad suhted tulevad igale poole kaasa ja teevad olemise mõruks. Iga suhe on parandamist väärt. Siin on suur roll ja vastutus vanematel, kuna nendel on suurem pagas tagataskus enda täiskasvanuks saamise loost. Kuid tõde on ka see, et heaks vanemaks saamise retsepti ei ole ja lapse sünniga ei saada kaasa kasutusjuhendit ning vanemaks kasvatakse koos lapsega. Ning koos enda väikeste kogemuste ja tarkustega saab laps olla siin vanemale mõistvaks teekaaslaseks. Suhete areng ja kulg on püsivas muutumises ja vigade tegemine on lubatud ja normaalne. Püüd üksteist mõista ja üksteisest aru saada võiksid olla need teetähised, mis aitavad ristteel leida ühise suuna ning koos ikka ja jälle edasi minna.
Lasteabi 116111 on nõu andmise, kuulamise ja abistamise teenus. Nii lapsed kui täiskasvanud võivad sattuda olukordadesse, kus isiklikust kogemusest lahenduse leidmiseks ei piisa. Lasteabis aitame telefoni ja veebivestluse kaudu ning juhendame, kuidas mure lahendamisega edasi minna.
Lasteabiga saab ühendust võtta:
- ööpäevaringselt, tasuta ja anonüümselt
- telefon 116 111
- veebinõustamine kodulehelt lasteabi.ee ja lasteabi mobiiliäpist
- e-post: info@lasteabi.ee
Artikkel on koostatud koostöös Sotsiaalkindlustusametiga.
Artikli kirjutas Lasteabi 116111 konsultant Kätlin Servet.
