Taastuvenergia ehk taastuvad energiaallikad on tuuleenergia, päikeseenergia, hüdroenergia, ookeanienergia, geotermiline energia, biomass ja biokütused. Taastuvus tähendab, et näiteks päikese, vee või tuule abil on võimalik järjepidevalt toota energiat, ilma et need ühel hetkel otsa saaksid.
Taastuvenergiaallikaid peetakse säästlikeks, kuna need ei saa kasutamisel otsa. Teisisõnu on võimalik päikese toel toota päikeseenergiat, sest päike ei saa otsa, tuule abil toota tuuleenergiat jne.
Praegu kasutatakse maailmas väga suures osas kütuseallikaid, mis ei ole nii säästlikud ja keskkonda hoidvad, kui taastuvenergiad. Neid nimetatakse fosiilkütusteks ja neid saadakse maapõuest ehk neid kaevandatakse. Fossiilkütus ei taastu nii kiiresti ning ressursid on piiratud. Fossiilkütuseks on näiteks nafta, maagaas, kivisüsi, turvas, pruunsüsi ja põlevkivi. Erinevalt taastuvenergiast, aitavad fossiilkütused kaasa keskkonnaprobleemidele ja kliimamuutustele. Taastuvenergia on kordades keskkonnasõbralikum ja keskkonda hoidev.
Euroopa Liidul on pikaajaline energia- ja kliimapoliitika, mis suunab liikmesriike vähendama CO2 heitmeid ning suurendama taastuvenergia tootmist ja energiatõhusust. Euroopa Parlament on pidevalt toetanud taastuvate energiaallikate kasutamist ning rõhutanud vajadust seada kohustuslikud eesmärgid.
Taastuvenergia kasutamisel on ühiskonnas nii täna kui ka tulevikus väga suur potentsiaal. Kui asendame või leiame fossiilkütustele säästva alternatiivi, on võimalik tulevastel põlvedel palju paremini erinevate keskkonnaalaste väljakutsetega hakkama saada.
Allikas: Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi veebilehe alamleht “Taastuvenergia”
Allikas: Euroopa Parlamendi veebilehe alamleht “Taastuvenergia“
Allikas: Kliimamuutused veebilehe alamleht “Fossiilkütuste põletamine“
Artikli koostas noorteinfoportaal Teeviit vabatahtlik Eliis Jõgioja.
