Tööelu alguses napib kogemusi nii töös kui ka õigustes ja kohustustes, mis töösuhtega kaasas käivad. Nii võibki juhtuda, et sõlmimata jäetakse näiteks korralik tööleping või juhtub tööõnnetus.
Kusjuures pole tähtsust, kas see juhtub teadmatusest või soovib tööandja teadlikult oma vastutust vähendada ning noort ära kasutada. Tulemus on sama – kauaoodatud esimene palgapäev võibki jääda tulemata või ei vasta kontole laekunud tasu kokkulepitule. Rääkimata sellest, kui algajal töötajal peaks juhtuma mõni õnnetus või tööst tingitud tervisekahju.
Neid asju tasub teada
- Proovipäevi pole olemas! Isegi kui tööandja teeb ettepaneku tulla enne lepingu sõlmimist proovipäevadele ametit proovima, ei ole need proovipäevad vaid juba ametlik töösuhe ning katseaeg. Selle eest tuleb Sulle maksta tasu ning Sulle laienevad kõik töösuhtes olemisega tagatud õigused. On siiski ka üks erand – töötukassas arvel olevatel töötutel on töötukassa teenusena võimalik teha üks proovipäev. Kui keegi sulle midagi muud väidab, ei tunne ta seadusi või püüab Sind teadlikult eksitada!
- Tööleping tuleb sõlmida kohe ja kirjalikult! Ära lase ennast eksitada ettepanekutest sõlmida see suuliselt, kunagi hiljem või tagantjärele. Ainult kirjalikult sõlmitud tööleping, mitte hägus suusõnaline kokkulepe või umbmäärane lubadus, aitab tagada Sinu õigusi juba esimesest tööpäevast!
- Sul on õigus saada töö eest vähemalt Eesti riigis kehtestatud töötasu alammäära. Ükskõik, milline on selle töö iseloom või keerukuse aste. Samuti on sul õigus tasulisele puhkusele vastavalt tööl käidud ajale.
- Vahel juhtub ootamatusi – selgub, et töö pole päris see, mida ootasid või tuleb tööleping mõnel muul põhjusel lõpetada. Aga tea, et töölepingut saab üles öelda ainult seaduses ette nähtud alustel. Ja seda saab teha ainult kirjalikult. Niisamuti on paika pandud vajalik etteteatamise aeg ning koondamisel ette nähtud hüvitis. Seda muidugi eeldusel, et on sõlmitud kirjalik tööleping.
- Sul on õigus saada oma tööga seotud juhendamist, väljaõpet ja ka esmaabijuhendamist.
- Tööandja peab tagama kõik tööks vaja minevad töövahendid ja seadmed. Ei ole õige, kui pead midagi ise ostma või kodust kaasa võtma.
Tööõnnetus
Kui sinuga juhtub tööõnnetus, pead sellest koheselt teavitama tööandjat või tema esindajat ja töökeskkonnavolinikku. Neile tuleb teatada ka õnnetusjuhtumist või selle tekkimise ohust ning tööülesande täitmist takistavast tervisehäirest.
Oluline teada!
- Pöördudes arsti poole tööõnnetuse käigus tekkinud tervisekahjustusega, maini kindlasti, et vigastus saadi tööd tehes.
- Kui juhtunu jääb esialgu tööõnnetusena fikseerimata, on hiljem seda hoopis keerulisem tõestada. Kohe pärast tööõnnetust ei pruugi olla selge, kui tõsine vigastus on ja kuidas kulgeb paranemine.
Siit saad küsida nõu ja abi
- Minukarjäär.ee – põhjalikud materjalid ja harjutused töömaailmaga seonduvalt.
- Tööeluportaal – põhjaliku ülevaade töötamisega seonduvast (ka vene ja inglise keeles).
- Töötukassa – e-töötukassa.
- Tööinspektsiooni nõustamisteenus ja Tööinspektsiooni infotelefon 640 6000 (juriidiline nõustamine E-R 10-15).
- Juristaitab.ee – tasuta või soodustingimustel õigusabi.
Loe Tööelu.ee lehelt lähemalt kõige töökeskkonnaga seonduva kohta, sh töövahendite, tervisekontrolli, juhendamise ja väljaõppe, tööõnnetuse, isikukaitsevahendite ja töökoha tingimuste kohta.
Allikas: Tööelu portaal
Artikkel on koostatud noorteinfoportaali Teeviit tiimi poolt.
