Sellel nädalal tähistame rahvusvahelist noortepäeva. Sellel aastal keskendume noortepäeval keskkonna teemadele. Täna jagame teiega Marilindi kogemuslugu keskkonna hoidmisest.
Olen Tartu tüdruk kes naudib lihtsaid asju, siiraid inimesi ja puhtaid loodushääli! Lõpetasin just Tallinna Ülikoolis keskkonnakorralduse bakalaureusekraadi, toimetan siin-seal erinevate keskkonnaprojektide kallal ja mõtlen, mida ja kuhu edasi.
- Kuidas jõudsid keskkonnateemadeni
Justkui mäletan, et 5-6 aastat tagasi, kui avanes võimalus töö kaudu maailmas ringi reisida, hakkas mind bussisõitudel häirima prügi mis vedeles muidu eksootiliselt kaunite maastike taustal maantee-äärsetes kraavides. Pärast seda konkreetset kogemust hakkasin üha rohkem meid ümbritsevat reostust märkama ja kui ängistus oli ühel hetkel piisavalt suureks kasvanud, tulin tagasi Eestisse, et end keskkonnateemadel täiendavalt harida ja oma teadmisi rakendada.
- Millistes organisatsioonides tegeled ja kuidas nendeni jõudsid
Tooksin praegu välja JCI Estonia, kus täidan sellise pika nimega rolli nagu kestliku arengu eesmärkide saadik. Teisiti öeldes on minu ülesandeks kujundada jätkusuutlikku organisatsioonikultuuri. JCI kaudu esindan meie Eesti koda ka üle-euroopalises töögrupis nimega Sustainability Taskforce, kus koos teiste Euroopa kodade esindajatega oleme võtnud eesmärgiks teha sama asja Euroopa tasandil. JCI-sse sattusin sõbra kutsumise peale – läksin uudistama ja hakkas meeldima. Sellist ettevõtlike inimeste punti soovitaksin soojalt teistelegi!
- Milliste teemadega soovid enim tegeleda ja miks
Mind on hakanud kõnetama nõrgemate eest seismine, kes teinekord ei saa oma õiguste eest ise seista – olgu nendeks siis inimesed, loomad või loodus ise. Natuke tunnen kiusatust siduda end poliitika või rahvusvaheliste suhetega, et seal kõrgemal mängureegleid muuta. Samas naudin ma ka lihtsat füüsilist tööd ja käed-külge suhtumist, et näha koheselt oma töötulemust. Ilmselt teen ma tulevikus lõpuks nii üht kui teist.
- Tegelesid ka prügiblogiga. Kuidas selline idee tekkis ja mis see täpsemalt oli
Tegu oli ühe toreda pakkumisega, mis jõudis minu ja kursusekaaslase Triinuni läbi ülikooli. 2019. aastal võtsime keskkonnakuu raames vastu väljakutse jagada ERRi Novaatoris nädala jooksul oma igapäevaselt tekkiva prügiga seotud mõtteid. Muu hulgas viisime läbi prügiauditi, et näha visuaalselt oma tekkiva prügi kogust, rääkisime liigiti sorteerimisest ja proovisime elada pakendivabalt.
- Õppisid ülikoolis keskkonnakorraldust. Mida see eriala endast kujutab?
See on eriala, mis vähemalt Tallinna Ülikoolis on väga interdistsiplinaarne ning kasvatab spetsialiste, kes suudaksid leida teadmispõhiseid ja sageli valdkonnaüleseid lahendusi. Näiteks kliimamuutuste keskel, keskkonnaseisundi parandamiseks või -otsuste tegemiseks. Kursuse käigus liigutakse lisaks nii-öelda klassikalistele loodusteadustele läbi ka majandusest, kommunikatsioonist, õigusest ja andmeteadusest – ehk et õpe on tõesti mitmekülgne.
- Kuidas elada pakendivabalt
Ütlen kohe ära, et hetkel ma täiesti pakendivabalt ei ela, kuid olen seda teinud ning tahaksin kindlasti selle juurde ringiga tagasi jõuda. Kuigi pakendivaba elustiil võib esmalt tunduda veidi keeruline, rahaliselt kulukam või ebamugav, siis võib selle hea planeerimisega üsnagi edukalt toimima panna. Soovitan siinkohal uudistada https://suletudring.ee/et blogi, mille looja Liisa jagab rohkeid nippe jäätmeteta elust ja selle võlust. Üldiselt aga ütlen, et pakendivaba elu saavutamiseks tasub tarbijana julgemalt oma karpidega poodidesse ja turgudele sisse marssida ja uut trendi juurutama asuda; leida oma vanadele lemmikutele, kuid pakendatud toodetele uusi ja põnevaid alternatiive või valmistada oma tooted ise – näiteks majapidamis- ja hügieenitarbeid.
- Kuidas sina selleni jõudsid ja miks
Võtsin pakendivaba elu väljakutse vastu ERRi prügiblogi raames.
- Mis sa arvad, miline on meie tulevik 10 aasta pärast? Mida tahad ise selle ajaga ära teha?
Kindlasti omamoodi, väljakutseid pakkuv, aga loodetavasti huvitav. Keskkonna vaatepunktist vaadatuna on ilmselt tugevalt päevakorda tõusnud kliimamuutustele reageerimine.Tahaksin, et kasutaksime Eestis ära oma potentsiaali olla väikese riigina teistele eeskujuks ja saada e-riigi asemel juba kiita ka oma aktiivse osalemise eest kliima- ja keskkonnaasjades. Selle nimel näeks ise ka vaeva.
- Kuidas saaksid noored panustada keskkonna hoidmisse? Milliseid nippe soovitaksid noortele?
Kui lihtsalt öelda, siis mõelda sellele, mis jääb meist maha – tarbida optimaalselt ja mitte jääda kinni asjadesse ja materiaalsusesse. Ümberringi on nii palju ilusat, mida saab kogeda ja nautida ka ilma seda omamata – see teeb ka keskkonnale head.
- Milliseid nippe soovitaksid noortele, kes lähevad sügisel uude kooli õppima?
Õppige seda, mis päriselt südamest meeldib ja milles saate ära kasutada oma tugevusi! Koguge tarkusi ja kogemusi! Olge oma ala spetsialist ning andke siis natuke õpitust tagasi maailmale, et see võiks paremaks paigaks saada!
Artiklit toimetas Sisuloome- ja koostöösuhete tiimi liige Mariliis Lulla, küsis Maris Praats
Artikkel on avaldatud 2021. aastal
