Saaremaalt pärit laulja, näitleja, turundusekspert ja mõjuisik Hanna Martinson on olnud tegus ning mitmekülgsete huvidega juba väiksest saati. Noorena tegeles ta nii laulmise kui etlemisega, aga ka kokanduse ja moega. Uurisime Hannalt, kust on pärit tema esinemisjulgus, mis on teda tänase karjäärini viinud ning mida ta soovitaks tänapäeva noortele, et oma eesmärkideni jõuda.
– Tegeled praegu mitmes erinevas eluvaldkonnas. Räägi, kuidas sa oma tänase karjäärini oled jõudnud?
Kui mina noor olin ja koolis käisin, siis osalesin paljudes huviringides, kuna Saaremaal oli selleks palju võimalusi. Mäletan, et näiteks üks minu esimesi ringe oli kokandus- ja kodundustund, mis toimus Kuressaare Noorte Huvikeskuses ja kus tol hetkel töötasid minu vanemad. Põhikoolis hakkasin tegelema etlemisega, kus lugesime ilmekalt luuletusi ja pikki proosatekste. See viis mind hiljem ka näitlemise radadele.
Muusika ja eriti laulmisega olen aga tegelenud päris väiksest saati. Esimesest kuni kümnenda klassini käisin solistiõppes, laulsin duetti ja käisin ansamblis. Meil oli üks ilulaulmise ansambel Mandlike, millega palju ka võistlemas käisime ja hiljem tegime lisaks koos sõpradega oma ansambli, mille nimi oli Walus. Käisime palju esinemas ja see oli ülilahe aeg!
Loomulikult käisin ka koorilaulus ning muusikakoolis õppisin mõned aastad kitarri, mille hiljem klaveri vastu vahetasin. Kuna minu kitarriõpingud olid laupäeviti, siis aastaid järjest käisin ma kuus päeva nädalas mingisuguses huviringis. Täna olen selle eest tohutult tänulik kuigi mingil hetkel mõtlesin, et ei viitsi ning tahaks hoopis sõpradega linna peale minna. Tunnistan, et eks ma vahel tegin poppi ka, aga ma arvan, et see oli okei, sest hiljem tegin kõik asjad järele ja andsin endast alati maksimumi.
Kunagi olen sõbrannadega moe-show raames teinud ka ühe kollektsiooni, mis sai Saaremaal grand prix. Ehk siis ka mood on minuga alati kaasas käinud. Isa vahel ikka küsis, kas ma lähen karnevalile või kooli. Ka täna väljendan ennast läbi oma riiete, läbi oma ütlemiste, läbi selle, kuidas ma ennast välja kannan.
– Kuidas sa laulmiseni jõudsid?
Oma huvide leidmisel aitasid mind kindlasti mu vanemad, kes suunasid mind muusikakooli. Õnneks närisid nad juba maast madalast läbi, mis mulle sobib ja et selleks on muusika. Olen neile selle eest väga tänulik. Eks vanemad tunnevad oma lapsi hästi ning teavad, milles nad andekad on. Andekusest aga üksinda ei piisa – on vaja ka tööd teha. Arvan, et muusikas oli mul annet, kuid pidin tegema tööd, et saaksin veel paremaks. Laulmine oli mu lemmiktegevus, mistõttu tuli see minuni hästi loomulikult.
– Mida laulmine ja erinevad ettevõtmised sulle elus andnud on?
Need tegevused on mulle kindlasti andnud seda, et olen noorena saanud oma potentsiaali mingis valdkonnas nii hästi ära kasutada kui võimalik ja minu jaoks oli selleks valdkonnaks muusika. Minu arvates arendab ükskõik, mis huviringis käimine sind inimesena väga palju. Sealt leiad sa omale uued sõbrad ja inimesed, kellel on samad huvid, ning nendega koos võid tulevikus hakata tegema suuri asju. Näiteks teed mõne bändi või lood ettevõtte, nagu on sündinud erinevad koolifirmad.
Noortele, kes on introvertsemad ja kel on koolist keerulisem sõpru leida, soovitaksin kindlasti huviringides osaleda, sest sealt leiad ilmselt rohkem oma maailmavaate ja ellusuhtumisega inimesi. See on kuidagi intiimsem ja mõnusam koht, kus tutvusi sisse seada. Ärge kartke, kui teil pole palju sõpru – see ei tee teid kuidagi halvemaks inimeseks ja siinkohal sobib ka ütlus “kvaliteet enne kvantiteeti”. Huviringidest sõprade leidmine on minu meelest üks kõige paremaid viise üldse!
– Kuidas sul esinemisnärviga on?
Mäletan, et väisasin kooli ajal palju lauluvõistlusi ja saime oma ilulauluansambliga Mandlike vabariiklikult palju tunnustusi. Samuti käisime oma bändiga Walus erinevatel üritustel esinemas. Pean ka täna palju esinema erinevates vormides ja ma lihtsalt armastan seda, see on minu loomulik koht. Eks esinemise soov ja julgus on mul alati veres olnud, aga kogemusel on selles kõiges väga suur roll. Tänu noorena bänditegemisele ja ka soololauluga esinemistele, olen saanud läbi kogemuste palju esinemisjulgust.
Kui ma praegu lavale lähen, siis muidugi on mul närv sees, aga samas ma ka tean, et see, mida ma seal teen, on olnud minu elus juba väiksest saati ning see annab mulle mõningase lisajulguse. Ma ei kujutaks ette, et mulle on antud hääl, aga ma ei julgeks seda kasutada. Noorena omastame erinevaid oskusi väga palju kiiremini ning need saavad osaks meist. Tänu sellele ei ole ma pidanud hakkama seda oskust täiskasvanuna nullist õppima.
– Milliseid oskusi soovitaksid tänastel noortel arendada ja omandada?
Teismelisena oleksin ma kindlasti huvitunud investeerimisest. Mul oli alati tunne, et sellega tegelevad ainult mingid ärimehed kusagil pilvelõhkujate tipus. Kuid see ei saa olla kaugemal tõest – investeerida saab absoluutselt iga inimene juba kümne euroga. 25aastaseks saades mõistsin, et mul pole mitte mingisugust rahatarkust ja pidingi alustama täiesti nullist, kuidas see käib, kus seda teha saab, kui palju ja kuhu peaks raha panema, kuidas valida, kuhu investeerida. Rahatarkuse õpetamine peaks olema kohustuslik õppeaine kõigile. Mulle tundub, et õnneks on see täna juba vaikselt kooliprogrammidesse hiilima hakanud.
Teine asi, mis ma arvan, et võiks olla kohustuslik, on suhtlemisõpetus. Inimesed peaksid oskama kuulata üksteist, suhelda, küsida küsimusi ja neid ka mitte küsida, kui selleks pole õige hetk. Suhtlemisõpetus on A ja O ja ma tunnen, et seda läheb tänapäeva noortel aina enam vaja.
– Lõpetuseks – anna palun mõni hea näpunäide, kuidas oma eesmärkide poole püüelda?
Kindlasti on oluline veeta aega oma lähedaste ja sõpradega ning proovida elada rohkem hetkes, olles siin ja praegu nii füüsiliselt kui vaimselt. Ma tunnen, et ekraanides olles kaotame oskuse ühenduda inimestega päriselt. Sõpradega aja veetmine ja energiavahetus on nii oluline osa noore inimese elust.
Teisalt on aga tänapäeva suur eelis see, et väga palju infot on kättesaadav just internetist. Sealt leiab lõputult workshop’e, kust on võimalik õppida nii palju oskusi ja teadmisi mistahes erialal, mis sind huvitab.
Mida varem alustada oma eesmärkide poole püüdlemisega, seda kiiremini hakkad koguma ägedaid kogemusi ja seda kiiremini lõppkokkuvõttes oma tulemuse ka saavutad. Alusta nüüd, ära lükka seda edasi, sest alati võib ette tulla takistusi. Kuigi ka takistused on head võimalused õppimiseks. Tihti ütleme me ise endale “ei” ja ei proovigi, kartes põruda. Kunagi kuulsin head mõtet, et lase teistel endale “ei” öelda, sest enamasti nad seda siiski ei ütle ja võid saada risti vastupidise vastuse osaliseks, kui oma peas kartsid! Aina enam olen hakanud aru saama, et vastus “ei” võib osutuda heaks õppimiskohaks ja ümbersuunajaks ehk ka “ei”-d ei peaks tegelikult kartma. Lihtsalt ära heida meelt – kui kukud pikali, tõuse kohe püsti ja mine edasi, lihtsalt katseta-katseta-katseta! Meil on ainult üks elu ja kui õudne oleks hiljem meenutada, et ma ei teinud noorena ühte, teist või kolmandat, sest kartsin, mida teised mõtlevad, ja et äkki ma ei saa hakkama.
Huvitegevustes osalemine aitab noortel luua nii uusi sõprussidemeid kui teadmisi. Põnevate ja arendavate tegevuste leidmiseks, liitu infoportaaliga Infohunt, mis koondab teavet Eesti kohalikes omavalitsustes toimuvate noorte sündmuste, noorsootöö, huvihariduse ja -tegevuste kohta. Leia endale sobiv tegevus ning pane infole käpp peale infohunt.ee-s.
Intervjuu valmis koostöös Agentuur La Ecwadoriga.
Piltide autor: Liina Notta.
